Sol jyldary aty alashqa ketip, dýrildep túrghan tәuelsiz «Altyn Orda» gazetining Almaty qalasyndaghy tilshisimin. Aptalyq Aqtóbe qalasynan shyghatyn. Meni Alataudyng bókterindegi alyp megapoliske bas redaktor Meyirhan Aqdәuletúly arnayy jibergen. «Dәuren, Almatydaghy ziyaly qauymdy «Altyn Ordagha» tartuymyz kerek. Avtorlardyng qarasyn kóbeyt, súhbattar al»... Alystan oilaytyn súnghyla redaktordyng maghan bergen tapsyrmasy osy bolghan.

Almatygha kelsem, qazaq gazetteri jabylyp Túqandy jýndep jatyr eken.

– Túqandy túqyrtugha tapsyrma alyp pa edinder, ne bop qaldy? – dep súraymyn әriptesterimnen.

– Jamanqúlovyn  – jalmanqúlaq eken, jalmap qoyypty.

– Astapyralla! Neni, kimdi jalmap qoyypty?

– Teatrdyng qarjysyn týie men biyege tendep alyp jútypty.

– Qoy-ey!

– Ras, imanday shynym.

«At elirse, esek qosa eliredi» demekshi, jurnalist júrttyng sózine erip, elire ketse, jalghannyng jaryghyna talpynyp shygha almay jatqan shyndyq óledi. Jurnalist jәne әriptesim eken dep jurnalisting sózine de sene bermeui kerek.

Men Túnghyshbay әl-Taraziymen súhbattasudy jón kórdim. Túqanmen aramyzdy tikeley qonyrau jalghady: tildestik, súhbatqa kelistik.

Uaghdalasqan kýni әkemteatrdyng esigin ashqam. Diyrektor ornynan tabyldy. Búryn sahnadan hәm syrttay ghana kórip jýrushi edim, ilgeride «Jas Alash» gazetining redaksiyasynda da súhbattasqanymyz bar, biraq osy joly zer sala qarap, anyq angharghandaymyn: aitargha joq, nar túlghaly adam eken. «Vot eto faktura», – dedim ishimnen. Álgi jerde orta boylylardyng qataryndaghy men paqyr ornynan shylbyrday shúbatylyp kóterilgen kólemi zor kisining kólenkesinde qaldym. Oryntaghyna batyp otyrghanynyng ózinde túrqy týregelip túrghan janmen iyqtasatyn siyaqty. Shashy «arystannyng jalynday búira tolqyn». Sizder bayqaysyzdar ma, joq pa, bilmeymin, әr adamnyng kelbetinde ang men qúsqa, týrli maqúlqatqa úqsas sipat bolady. Men Túqandy arystangha úqsattym. «Arystan-adam» tamaghynan sәl shaghylyp shyghatyn kýmbir ýnimen sóiley jóneldi:

– Al qanday súraghyng bar?

Men qabyrghalatyp súraqtarymdy qoyyp jatyrmyn. «Siz teatrdyng iyeligindegi birdene-sirdene degen apparatty qoldy qylghan kórinesiz», «Siz jaldamaly qúrylysshylardy quyp jiberipsiz», «pәlelay da shәlelay», «pәlen-pәshtýgen». Búl  – ónerding júpar iyisi anqyghan teatrdyng tórinde otyryp alyp Túnghyshbay Jamanqúlovtay túlghagha beriletin súraqtar emes edi. Túqannyng boyy men soyyna qoly jetpegen qortyq sanaly tobyrdan taraghan qaueset sózderding siqy jogharydaghyday bolghan son, amal kem, súraugha tura kelgen. Túqang tartynbady. Teginde óz isining әdildigi men turalyghyna bek senimdi adam aqiqatty aitudan jaltarmaydy ghoy, Jamanqúlov jauqabaqtanyp az otyrdy da, aqtaryla sóilep ketti. Sózinen úqqanym: apparatty eshkim arqalap ketpepti, al qaylany qalay júmsaudy bilmeytin, araqtan auzy bosamaytyn, quayaq qúrylysshysymaqtardan qútylugha tura kelgen.

Ángime ýstinde M.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng (M.Áuezov atyndaghy Qazaq últtyq drama teatry) «әkemteatr atanuyna enbegimiz әbden sindi» dep, sahnanyng janagha bet týzegen saltanatyn moyyndaghysy kelmey keri tartyp shalqalaghan shalekenderding shataq sózderi de aityldy. «Jayly túrmystyng rahatyna kenelip, jambastap jatsa da,  Jamanqúlovqa bar jamandyqty japsyryp, apta aralatyp, ay sayyn jogharygha aryz aidap, baspasóz betin bylghap súhbat beretin sol shirkinderge tiyesili jalaqylaryn ýilerine jetkizip berip otyrsam da jaqpaymyn», – dedi bas diyrektor basyn syghymdap. Búdan әri túlpardy túsaulaudyng qajeti joq edi, biz teatrda Túnghyshbay Jamanqúlov somdaghan Don Kihot rólinen bastap Abylay hangha deyingi aralyqty endigi emen-jarqyn әngimemizge arqau ettik. Túqang sheshildi.

Men bilgende, Túnghyshbay Jamanqúlov teatr men kinoda tarlan ashqan talant qana emes, ol – ústaz. Biraq ol ústazdyghyn úlyq sanamaydy. «Men – Hadisha Bókeeva mektebining kórkemdik jetekshisimin», – deydi jay ghana.

«Hadisha Bókeeva mektebining kórkemdik jetekshisi» qazaqtyng mandaygha basqan akademiyalyq teatrynda bas diyrektor әri kórkemdik jetekshi retinde ózindik qoltanbasyn qaldyrdy. Túqannyng túsynda teatrda Bolat Atabaev, Qayrat Sýgirbekov bastaghan talantty rejisserlerding júldyzy jandy. Bekjan Túrys, Dulygha Aqmolda, Jalghas Tolghanbay, t.b. siyaqty jas periler sahna tórine kóterildi. Olardyng ýlkeytilgen suretteri búrynghy koriyfeylerding suretteri sap týzep, sanat qúrghan mandayshalargha ilinip, qúrmet taqtasynan kórindi. Arystanday alysyp jýrip Túnghyshbay әl-Tarazy әkemteatrdyng klassikalyq dәstýrli baghytyn jalghastyra kelip óz teatryn jasady. «Has súludyng kóz jasynday» (Gh.Mýsirepov) sahna ónerining shyn baghasyn biletin, «ónerdi eseppen emes, essiz sýigen» (Túqannyng óz sózi) Túghyshbay Jamanqúlovtyng teatr basshylyghyndaghy qyzmetin moyyndaghan orta osylay desti: «Ol óz teatryn jasady».

Súhbatymyzda Túqan:  «Teatr qúthanagha ainaluy kerek. Sahnadaghy qoyylymdy  kórip bolghan adam teatrdan shyqqanda jany núrlanyp, әuliyelenip shyghuy kerek», – dep edi. Ol óz teatryn jasap qana qoyghan joq, ol sol uaqytta talay jýrekterdi núrlandyrdy. Kirlegen kónilderdi tazartty. Ensesi týsken, ezilgen júrtty әuliyelendirdi. Áriyne, kórermen bitken tegis әuliyege qol berip ketken joq, alayda núrlanghan jýrek pen tazarghan kónilding kókorayyna aunasaq, núr men tazalyq әuliyelikting sipaty bolyp shyqpay ma?

Ghasyr basyndaghy kýrdeliligi aqjal tolqynday qiyn kýnderde teatr újymyn telim-telim qylmay ústap túrudyn, sahna repertuaryn janalaudyn, әrbir qoyylym ýshin qidalasyp, memleketting qazynasynan qarjy aludyng azaby men mehnatyn tarta jýrip Túnghyshbay әl-Tarazy Áuezov teatryn bayandy belge kóterip tastap, basqa qyzmetke auysty. Óner jendi, ónmendegen ólermendikting kórkeudesi basyldy. Aqiqat algha shyqty, ótirikting ókpesi óshti.  Áytse de,  «aqiqat azbaghanymen, ótirik te tozbaydy» eken (Orazmergen – Túnghyshbay)...

Kýpisin әperip Túqannyng qasynda kýnde jýrgenim joq. Alayda men osy adamnyng kýrsinisin alystan sezemin. Sol kezde onyn: «Jambyldaghy gidro instituttyng aldynda sorayyp jalghyz ózim beker-aq túrghan ekenmin, sorayyp túrghan sormanday basym Asqar Toqpanovtyng kózine beker-aq týsken ekenmin», – dep, sýlkini ketip oigha qamalatynyn, keyde jenilis tauyp, oiran bolghan  «Otyrarda»  betine qorghasynnan qúiylghan sire qapty kiyip jatyp,  tәn azabynan emes, jan azabynan yshqyna ozan salghan Qayyr handay («Otyrardyng kýireui») kóktegi Aygha aighay asyratynyn da bilip otyramyn.

Túqannyng basyn taghy da búlt shalghan kýnder edi. Týs kórippin. Týsimde Túnghyshbay agham әldebir las kóshede, әldebir úsqynsyz adamdardyng qasynda otyr. Tónirekti týnek basqan. Búl mening týsim ghana emes, búl sol shamadaghy Túqannyng baghylan basyna qoralanghan kep-túghyn. Jamandyghy ayaqtaghy sugha ketkir janaghy týsimde jardan qúlaghanday enserilgen esil er eshkimge kerek emestey kóringen. Sonda ghoy, kýnirengen bir әn estildi. Túqang salghan әn.

Keregim joq eshkimge

Dәl qazir asa qiyn shaqta jýrmin,
Tys qaldym nazarynan Haq Tәnirdin.
Tastalsa kýresinge tekti ónerim,
Nesine janym salyp aqtaryldym?

Jan emen bәz bireudi qaytalaghan,
Tolqyghan ot sezimdi shayqap agham.
Eshkim joq ol kýiimdi kerek eter,
Kiredi kónilime shaytan aram.

Oralmas kóktemderim qayta maghan,
Jaz ótip, kýzdi qalay bayqamagham?!
Kónilding terezesin qyrau shalyp,
Shashyma aq kirgende oy talaghan.

Dәl qazir alay-dýley kezimdemin,
Syrtym pәs, kónil dýley, kózimde – mún.
Bútadan Batyrashtar jolymdy andyp,
Qorghanyp Qodarlardan kóz ilmedim.

Aqyn men kompozitor (Á.Aymaq – Q.Kóbentay) óleng men әndi Túqannyng kezekti maydangha kirgen sәttegi  hali men kónilindegi múndy tolghap jazghanday tyndaghan júrttyng qabyrghasyn qayystyrdy. «Áy, Túqa-ay, – deymin men de tausylyp, – biylikti biylep-tóstegendermen ústasa ketetininiz ne osy sizdin?». Asa mәrtebeli úly ónerdi qorghau jolynda tayatyn, taysaqtaytyn Jamanqúlov pa, «Baylashy myna qoldy, bolmasa, shauyp tasta!»  (Orazmergen – Túnghyshbay) dep qasqaydy da otyrdy. O, toba, ol búl joly da jenip shyqty!

Álmisaqtan, Ábil – Qabyl zamanynan beri aq pen qara aiqasyp, pende balasy kýresumen keledi. Biri jenedi, biri jeniledi. Itjyghys ta týsip jatady. Búl kýres – pendelerding kýresi. Al ónerdi órtep jiberuge qúlshynyp,  órshelengenderding kýresinde әrqashan Ónerding mereyi ýstem shyghady.

Men әredik teatrda, kinoda somdaghan keyipkerining minezi, tipti taghdyry akterding bolmysyna auyp kete me degen oigha qalamyn. Ghajap rejisser Amangeldi Tәjibaev týsirgen «Aqyrghy amanat» filimindegi oqighalargha qanyp ósken bizding buyn ýshin Túnghyshbay – Orazmergen. Ekrandaghy Orazmergenning er kelbetin, jasyn atqan otty kózderin, shalqaq keudesin, shalt qimylyn, tәkapparlyghy men tektiligin Túnghyshbay aghamyzdyng jýris-túrysynan, azamattyq ústanymynan angharamyz. Alataudyng aiqay shyndaryn meken qylghan aq barystay eli ýshin alysyp ótken Orazmergendey erding soyy ortamyzgha Túnghyshbay bolyp oralghan shyghar deytin sәtterimiz de bolady.

Áuelde ayanyna týsip bastap, shaghyn jazbamyzdyng aqyrynda Túqannyng óner ýshin dodagha kirip ketetin tartysqa toly taghdyryn bayandaudan bir-aq shyghyppyz. Álde aitpaghymyz  «Aqyrghy amanat» filimi men Orazmergen jayynda boldy ma eken? Solay siyaqty. Óitkeni óner – Jaratqan Haqtan jetken syy ghana emes, adamzat balasyna berilgen – aqyrghy amanat. Ol –  izgiliktin  otyn óshirmeu men  jasampazdyqtyng amanaty. Al Túnghyshbay Jamanqúlov – osy amanat jolyndaghy jenkeshtining tap ózi. Jorytqanda joly bolsyn!

Dәuren Quat

Abai.kz