– Agha, osy sizder kezinde ataghynan at ýrketin aqyndardyng qasynda ólen­deri­nizdi oqugha iymenip, aldymen agha buynnyng aq bata­syn almayynsha óz­de­rinizdi ol kisiler­ding sanatyna qosa al­maytynsyzdar, solay ghoy? Sebebi al­dymen mәrtebeli poeziyagha, sosyn aqyngha degen qúrmet, oghan qosa, «ýlken túryp, kishi sóile­mey­tin» qazaqy izet bar edi ol zamanda. Al qazir, kerisinshe, tabaldyryq degen­di bilmeytin jas úrpaq payda boldy, olar ózining shiy­may-shatpaghyn  eshkim­nen rúqsat ta sú­ra­may, qazaqtyng әn әle­mine birden en­gi­zedi de jiberedi. San jyldar qazaq әnine sóz jazyp kele jatqan aqsaqal, Sizge búl qalay tiyedi?

– Agha, osy sizder kezinde ataghynan at ýrketin aqyndardyng qasynda ólen­deri­nizdi oqugha iymenip, aldymen agha buynnyng aq bata­syn almayynsha óz­de­rinizdi ol kisiler­ding sanatyna qosa al­maytynsyzdar, solay ghoy? Sebebi al­dymen mәrtebeli poeziyagha, sosyn aqyngha degen qúrmet, oghan qosa, «ýlken túryp, kishi sóile­mey­tin» qazaqy izet bar edi ol zamanda. Al qazir, kerisinshe, tabaldyryq degen­di bilmeytin jas úrpaq payda boldy, olar ózining shiy­may-shatpaghyn  eshkim­nen rúqsat ta sú­ra­may, qazaqtyng әn әle­mine birden en­gi­zedi de jiberedi. San jyldar qazaq әnine sóz jazyp kele jatqan aqsaqal, Sizge búl qalay tiyedi?

– Qazirgi men búrynghy әnder degende, men «qazirgi aqyndar nashar» nemese «aqyn joq» deuden aulaqpyn, mәsele – bas­qada. Búrynghy әnder nege sapaly, sebebi eng birinshiden, ol kezde kórkemdik kenes degen bolatyn. Onyng qúramynda mu­zykanttar­dan bastap, әnshiler, aqyndar jәne kompo­zitorlar bolatyn, yaghny tútas әn jasaushy top qoy. Áriyne, sodan song aqyn mәtinin, kompozitor әuenin, әnshi or­yn­da­luyn qadagha­laydy da, barlyq jaghy­nan sýzgi­den ót­ken tuyndy ghana efir degen qas­terli me­ken­ge joldama alu baqytyna ie bola­tyn. Qazir әnnen qalay sapa ket­pesin, «әy deytin әje, qoy deytin qoja» qal­mady ghoy, yaghny kórkemdik kenes tarap ketti. Mýmkin, bar shyghar, biraq qayda, qa­lay, kimder ót­kizip jatyr, ol jaghy bey­mәlim. Al efirdegi siz aitqanday sapasyz әn­der kórkemdik ke­nes­ting emes, keybireuding bedeli, mýmkin, bi­reu­ding qaltasy arqyly ótip jatyr... Jal­py, әnge sóz jazu degen óte qiyn nәrse.

–Biz jazba aqynyn da, aityskerdi de, әnge sóz jazatyn adamdy da tútas aqyn deymiz ghoy, al orystar «poet-pesenniyk» dep bólip aitady. Osy әnge sóz jazudyng kәdimgi óleng jazudan ne aiyrmashylyghy bar? Nesimen qiyn?

 – Ózi onasha óleng jazatyn aqyngha shekteu joq, ol tәuelsiz, buyn sany, yrghaq degenge baghynugha tiyis emes, al әnge sóz jazatyn aqyn osynday sharttargha bay­lauly. Bir ghajaby, qazaqta әnge arnap jaz­basa da, sózderi eriksiz әn tudyrghan bir ghajayyp aqyn bolsa, ol – Múqaghali. Ol eshqashan әldebir kompozitordyng tapsy­rysyna qyzmet etken joq. Óz jýregine ghana baghyndy. Alayda sol sózderining ózi-aq әndetip túrdy-au shamasy, kompozitor­lar keudesinen de әuen eriksiz tógilip týsti. Kompozitorgha da jaqsy, sebebi dayyn ólen, oghan pikir qalyptasqan, el jatqa biledi, jýrekpen sýiedi ol sózderdi. Al endi qazirgi aqyndargha qiyn, «mende osyn­day óleng bar edi, әn shygharshy» dep kom­pozitordyng aldyna barayyn dese, olar ony qabylday qoymaydy, sebebi olar poe­ziyagha baghynghysy kelmeydi, kerisinshe, baghyndyrghysy keledi. Oghan janyn qinap, ólenge әuen shygharghansha, kóshede ketip bara jatyp, oiyna kelgen әldebir әuendi ynyldap shyghara salu әldeqayda onay, әldeqayda tiyimdi. Onyng taghy bir sebebi býginde kompozitor atanyp jýrgenderding kóbi muzykalyq sauaty az, yaghny notadan habary joq adamdar, shyny kerek. Al jaqsy, tyng әn tuu ýshin tereng muzykalyq bilim kerek. Sebebi әnning garmoniya, siym­foniya, polifoniya sekildi kózge kórinbe­gen­men, óte manyzdy elementteri bar. Ol­ar­dyng bәrin mengermey, birin qaldy­ryp, ekinshisin jartylay ghana qamtyghan jerde deni dúrys әn shyqpaydy. Býginde biri­nen biri aumaytyn әnder nege kóbeyip ketti deysiz, mәselening bәri bizding «oy, әn degen Qúday bergen óner, oghan ne oqudyng qajeti bar, Qúrmanghazy da qaytalanbas kýy tudyr­ghan» degen bir qynyr oidy miy­myzgha qúiyp alghandyghymyzdan. Keshiriniz, biraq ekining biri Qúrmanghazy emes, osyny úghynuymyz – shart. Jәne ol zaman men búl zamannyng ereksheligi bar, eger óz túsynda muzykalyq bilim beretin orda bolghanda, bәlkim, ol kisi bar, Tәttimbet, Dina – bәri sonyng sonyna týser me edi?.. Mәsele olarda emes, bizding HHI ghasyrgha say emes, muzykagha kelgende ózi­mizdi ótken zaman­darda ómir sýrgen ghú­la­malargha tenep, kertartpa minez kórse­tetinimizdi aitqym kelgen. Bәribir oqu-bi­lim­ning jóni bólek, muzyka salasy әsi­rese osy jaghynan aqsap túr bizde. Qazirgi kom­pozitorlardyng kóbi yrghaq ústau degendi bilmeydi, bir buyny jeteu bolsa, ekinshisi segiz bolyp, aqsap túrghany. Sodan aqyn bayghús qinalady. Múny bylay týsindirsek, aitalyq saghatyna 90 shaqyrym jyldam­dyqpen jýitkip kele jatqan avtokólik dón­gelegi kenet bir jerde shúqyrgha tap bol­dy, birden tejegishti ba­syp, 30-gha týs­se, ne bolady? Ne tónkeri­le­di, ne joldan úsha­dy da ketedi. Muzyka yr­ghaghyn búzu degen – sol. Al qazirgi kom­po­zitorlardyng kóbi osyny týsinbeydi jәne týsingisi de kel­meydi. Óitkeni oghan «әy deytin әje, qoy deytin qoja joq». Qazaqta eng jaman sóz bar «betimen ketken» degen, bizding býgingi muzyka salasy tap osynday sózge súranyp túr. Ol, meninshe, búl salada әuesqoylar­dyng kóbeyip ketkeninen siyaqty, aqyn da, kompozitor da, әnshi de. Sebebi konserva­to­riya bitirse, múnday shat-shәlekey jasa­mas edi.

– Yaghny «Dýnie sannan jaralghan» degen Pifagor teoremasynyng jany bar bop túr ghoy, әn de belgili bir for­mulalar men zandylyqtargha baghyna­tyn matematika siyaqty deysiz ghoy?

– Áriyne, әn de sangha, әn de zangha baghy­na­dy. Matematika sekildi onyng da óz for­mulasy bar. Jalpy, әr nәrsening óz zandy­ly­ghy bar ghoy. Mysaly, kýlli ghalam tarty­lys zanyna baghynady. Jer nemese Kýn, әiteuir ghalamshar atau­ly óz jyldamdyghy­nan bir sekund tayyp ketse, tipti oilaudyng ózi qorqynyshty. Kom­pozitorlar ghana emes, barsha adam osyny týsinse, myna әlem basqasha sipat alar ma edi. Al endi әnge kelsek, men әlgindey jýie­sizdikke shyday almay, birshama kom­pozitorlargha «mynauyng tym óreskel, bir buyndy alyp tasta, ne bireuin qos» dep oty­ryp, júmys istegenimiz bar. Ata-baba­dan beri kele jatqan halyq әnderi bir yrghaqta, son­day ghajap jazylghan ghoy. Bir qy­zyghy, oqy­maghan, muzykalyq bilimi bol­masa da qazaq búryn eshqashan irkes-tirkes dýnie tudyr­ma­ghan, al qazir?.. «Sen ói­te­sin-býitesin» ne­mese «keldin, jýrdin, ket­tin» degen әnder qaptap ketken. Qay qazaqta eki buyn, bir buynmen óleng bitip edi? Bitpeydi de, sebebi ol – bizding tabigha­tymyzgha jat. Bәl­kim, sony әrlep, óndep bil­dirmey, ke­re­met qylyp jiberem dep oi­laytyn shy­ghar, biraq ony bilip qoyatyn myna men siyaq­ty, bas­qa da kóptegen sauat­ty, týisigi mol adam­dar jeterlik bizde de. Ja­raydy, qazaq dey bermey, Batystyng klas­sikalyq muzykasyn alayyqshy, Chaykovskiyding ne­me­se Bethoven, Bah, Mo­sart bolsyn, esh­bi­rinde yrghaq pen buynnan auytqu joq. Áde­mi ghana shenber dónge­le­nedi de túrady. Son­dyqtan tyndaghan sayyn tyndaghyng kelip, jansarayyng rahattanady. Sebebi ol jýrekting lýpiline negizdelgen, odan jiyi, odan bayau emes. Bizding de әnder sol jara­tylys zanyn a baghynatyn, tek ke­yingi 20 jyldyqta nege ekeni belgisiz, әlgin­dey ai­qysh-úiqyshtar payda boldy da, soghan әli noqta sala almay otyrmyz.

– Búl endi әuesqoylyqpen birge kel­gen qúbylys bolyp túr ghoy, ol qashan ene bastap edi ózi? Jәne oghan bir kez­deri meyli jol berip qoydyq delik, endi tyiym salugha bolatyn shyghar, qalay oilaysyz? Tipti qiyn esepting de sheshui bolady ghoy týbi?

– Tyiym saludyng bir-aq joly bar, jaraydy «konservatoriya oqymasa» degen talapty qoymay-aq qoyalyq, tabighy talant­tardy joqqa shyghara almaymyz ghoy, biraq kórkemdik kenes degen boluy kerek, min­detti týrde. Áuesqoylyqqa da kóz júma qa­rar ma edik, biraq qazir qayda jetelep ba­ra­dy, biz sony týsinbeytin boldyq qoy, sebebi bizben sanasyp jatqan eshkim joq. Endigide әn baghytyn shekara syrtynan shy­gha­ryp, kórshi elderding әnine auyz salu de­gen ersi bolmay qaldy ghoy. Kórshiles óz­bek, qyrghyz, әzirbayjan bar ma, Shyghys әn­deri bizding óz әnimizdi yghystyryp bara­dy ghoy tegi. Olar aitugha jenil, yrghaghy jyl­dam-mys. Sosyn sol elderge baryp aran­jirovka, beynebayan jasaugha da qolayly. Olar arzan jasaydy dep, soghan qyzyghamyz biz. Alayda «arzannyng sorpasy tatymas» degen bar emes pe, osyny nege eskermeske? Álde bizde aqsha jetpey ja­tyr ma, maman joq pa? Shýkir, bir kezdegi­dey isher asqa jarymay otyrghanymyz joq, toy kóp qazir qazaqta. Ol toylar әnshisiz ótpeydi, demek, ash qalyp jatqan әnshi joq bizde. Bәrine toydan nәpaqa tabylyp ja­tyr. Endeshe, sol halyqtan tapqan taby­sy­nan halyqqa sapaly dýnie úsynsyn. Ár әn­shi bir jylda 365 әn jazdyrmaydy ghoy, bir-ekeu, ary ketkende tórt-bes jana әn jaz­dyrar, al toy mausymynda kýnde, tipti bir kýnde birneshe toygha baratyn әnshiler bar. Jә, bireuding qaltasyn sanap ketsek, keshi­rsin, biraq mәseleni soghan tireuge iyter­melep jatqan ózderi, halyqtyng eng qú­ry­ghanda «óz bidayyn ózine quyrugha» ja­ra­may túrghanyna kýiemiz de. Shirkin, úry­lar ýstindegi pidjagyn qorqytyp she­ship әket­se de qynq demey, «ózi kiygizgen sha­pa­nyn halqym ózi alady» da dep jýre bergen Shәmshiler joq qoy.

– Qazir keyingi jazylghan әn sózi by­lay túrsyn, meyli, «qazanshynyng óz er­ki, qaydan qúlaq shygharsa da» delik, alayda avtory bayaghyda baqilyq bol­ghan nemese halyq әnderining sózi ne әue­nin óreskel búzyp aityp jatqandargha ne joryq? Osyghan qanday jaza beru kerek dep oilaysyz?

– Onyng jazasyn әueli halyq beredi, yaghny bir-eki aitar, sosyn úmytyp ketedi. Biraq halyqtyng bәri birdey әnge joghary talghammen qaray bermeydi, «osylay ai­tylsa, solay eken ghoy ózi» dep qabyl­day­tyndar da joq emes. Sondyqtan әn yrgha­ghyn ne sózin óreskel búzugha jol bermeu kerek, al oghan baghynbaghandardy efirge ji­bermey, konsertterge shygharmay, sýzek­ten ótkizu kerek qoy.

– Qazaq ózi kirpiyaz, tal­ghamy jogha­ry halyq emes pe edi, anau-mynaugha selt ete qoymaytyn, mise túta qoymay­tyn bekzattyq bar emes pe edi qany­myz­da? Endi býgin sa­pa­syz dýniyeler dýken aralaghan kelin­shekterge úqsap, qazaqtyng qalasy men dalasyn kezip ketti. Osy býgingi úrpaq talghamynyng tómendep ketkeninen be, әlde talghamdy «kóndirip» jatyr ma?

– Bizding memlekettik qúrylymnyng bir kemshiligi bar, ol – barlyq nәrsening jeke­shelenip ketui. Jalpy, jekemenshik degen jaqsy nәrse emes. Mәdeniyeti óristep da­my­ghan, sana-sezimi sol dengeyge jetken qoghamda mýmkin ol jaqsy sipatqa ie bo­lyp jatqan shyghar, mәsele bizding oghan jete qoymaghandyghymyzda ghoy. Ýi, mýlik, jalpy aitqanda, jyljymaly jәne jyl­jy­maytyn mýlikterdi aitpaghanda, bizde arnalar men radiolar jekemenshikting iyeli­gine ótip ketti ghoy. Mine, solar óz mýd­de­sine, yaghni, kim aqsha tóleydi, bolmasa kim olar­men qalay til tabysady, sonyng tapsy­ry­syn oryndaydy. Áriyne, sodan keyin olar ýshin halyq talghamy degen úghymnyng ma­nyzy joq. Sondyqtan da telearna, radio de­gender jekemenshik emes, memle­ket­tik boluy shart. Sebebi ol kezde baqylau kýshti bolar edi. Demokratiyanyng jóni osy eken dep auzymyzgha kelgendi aita beruge bol­maydy. Sebebi shynayy demokratiya ha­lyq­tyng mýddesine qyzmet etip, halyqtyn  kәdesine jaraytyn dýniyelerdi berui kerek.

– Agha, shynyn aitu kerek, marqúm Túmanbay, Qadyr atalarymyzdan ke­yin aqyndardyng ishinde әnge eng kóp sóz jazghan siz deuge de bolady. Osy av­tor­lyghynyzdan alghan «ayly­ghy­nyz», yagh­ny qalamaqynyz baylyq bolmasa da, shaylyghynyzgha jete me? Onyng kó­le­mi júmys isemeseniz de óz basy­nyz­dy asyraugha jete me?

– Asyraugha jetedi dep aita almaymyn, biraq bir aida júmys istep tabatyn aily­ghymnyng kóleminen kóp bolmasa, az emes. Men sebebi osy kýnge deyin 300-dey әnge mәtin jazyppyn. Onyng barlyghy birdey efirden berilmegenimen, kýn sayyn tórt-beseui shyrqalyp túrady. Shetelde bolsa, mýmkin bayyp keter me edim?.. Biraq negizi qazaqta kýnde birneshe toy bolyp jatyr, әit­se de sonyng barlyghy qadaghala­nyp, av­tor­lyq qúqyqqa baghyna bermeytini ókinish­ti. Eger solardan tym qúrysa 100 tenge­den audarylyp túrsa, men millio­nerge aina­lyp keter me edim (kýldi). De­genmen shýkir.

– Agha, siz satiriksiz de, yaghny sahnagha arnap intermediya jazatynynyz bar. Býgingi satira jayly ne oilaysyz?

– Satira ne ýshin jazylady? El-júrtty әnsheyin arzan kýlkige qarq qylu ýshin emes, oy salu ýshin, kemshilikten jiyrentu ýshin. Meni satira jazugha iytermelegen qoghamda­ghy týrli kemshilikter, olardy tura aita ber­gennen jauyr bolady. Al әzilmen týi­rep aitsan, halyqtyng ózi týsinedi, әrkim ózin tauyp, kýletin jerine kýlip, biraq sodan bir sabaq alady. Qazaqta Abay da, Mahambet te negizi әjualap, týirep jazghan, yaghny belgili bir mólsherde satirik boldy deuge negiz bar. Al endi orys aqyndarynan Krylovtan ótken myqty mysalshy, satirik joq. Patshanyng qaharynan qan tamyp túr­ghan zamanynda-aq Krylov adam emes, qúrt-kúmyrsqa men it pen bit arqyly-aq ol eshkim ashyp aita almaghan talay súmdyq, talay shyndyqtyng betin ashty. Bizde de solay jazyp jatqandar az emes, biraq sony eshkim oqymay ma, kórse de kórme­gendey keyip tanyta ma... Álde arzan kýlki artyq bolyp túr ma, soghan týsine almay qalghanym... Jap-jas qyz-jigitter sahnagha shyghyp-aq jatyr, biraq kóbi ótpes pyshaq sekildi. Qidalap, әzilding qan-josasyn shygharyp qinap jatyr tekke, biraq ótkirlik joq olarda. Qoghamnyng jandy jerine tiyip, týzep jatqan eshqaysysy joq, halyq kýledi de sol jerde qalady. Bәlkim, avtor­lardyng kóregendik dengeyi sol ghana ma?.. Ekinshiden, jaltaqtyq ba­sym, artyq aityp, bireuge jaqpay qalamyn ba dep qorqatyn siyaqty. Batyl ýn joq. Al «bireudi tyrnap qoyam ba, bireuge tisim batyp kete me» de­gen ýrkektik barda naghyz satiranyng tuuy mým­kin emes. Naghyz satiy­rik beting bar, jý­zing bar demey aityp, ti­lip, osyp tastau ýshin jazady.

– Shynayy әngimenizdi raqmet, sha­by­tynyz sharyqtay bersin!

Alashqa aitar datym...

Qazir qazaq bilim de alyp, shetelge shyghyp ta jatyr. Biraq sonyng «qazaghym» deytini az. Últtyq, eldik namys degen jetispeydi. Til, dil, jer – osy ýsh nәrse ghoy, memleketti, eldi últty anyqtaytyn. Sondyqtan mening olardy oilamauym mýmkin emes. Sebebi tilim joyylyp, sózim súiylyp, keyingi úrpaqqa jetpey jatsa, úrpaghym ózime jat bop ketse, men ne ýshin jazamyn?!. Men degenimde jalghyz ózim emes, jalpy býgingi agha buyndy menzep túrmyn. Rasul Gamzatov: «Eger ana tilim erteng óledi dese, men býgin óluge barmyn», – deydi ghoy. Ár qazaqtyng kókeyinde osy oy túrsa, әr adam óz últyn solay sýise, shirkin! Ókinishke qaray, til turaly aitqyshtar kóp bolghanymen, onyng shyn janashyrlary az. Tildi týzeuge 10-15 jyl kendik beru jón emes, meninshe, kórshiles ózbekter nemese Baltyq jaghalauy elderi sekildi, birden betbúrys jasaghan dúrys. Biz júmsaqtyq emes, solqyldaqtyng tanytyp jýrgende, ózimizge qatang ýkim shygharyp, tilimizden qalay aiyrylyp qalghanymyzdy bayqamay da qaluymyz kәdik! Sondyqtan qapy qalmayyq!

Avtor: Mәriyam ÁBSATTAR

"Alash ainasy" gazeti