Azat Peruashev: Reseyding mýddesin tyqpalamay, halqymyzdyng tandau qúqyn qorghauymyz kerek
Kólemi 150 sharshy metrden asatyn pәterler men 300 sharshy metrden asatyn jeke túrghyn ýilerge salynatyn salyq kólemi 3 esege deyin ósui mýmkin. Sonday-aq «qansha lastasan, sonsha tóleysin» degen qaghidamen 3-4 myn.tekshe.sm kólemnen asatyn kólikterge salynatyn salyq týri de úlghaymaqshy. Salyq kodeksine úsynylatyn týzetulerding syqpyty osynday. Alayda ekonomika jәne budjetti josparlau ministri Erbolat Dosaev әkelip tanystyrghan jobagha Mәjilis deputattary ishinara qarsylyq bildirdi. Mysaly «Aq jol» partiyasynyng jetekshisi, Mәjilistegi partiya fraksiyasynyng basshysy Azat Peruashev: «Salyq kodeksine úsynylatyn týzetuler qazaqstandyqtardyng ómir sýru sapasynyng әlsireuine әkep soghady» dep ashyq aitty.
Kólemi 150 sharshy metrden asatyn pәterler men 300 sharshy metrden asatyn jeke túrghyn ýilerge salynatyn salyq kólemi 3 esege deyin ósui mýmkin. Sonday-aq «qansha lastasan, sonsha tóleysin» degen qaghidamen 3-4 myn.tekshe.sm kólemnen asatyn kólikterge salynatyn salyq týri de úlghaymaqshy. Salyq kodeksine úsynylatyn týzetulerding syqpyty osynday. Alayda ekonomika jәne budjetti josparlau ministri Erbolat Dosaev әkelip tanystyrghan jobagha Mәjilis deputattary ishinara qarsylyq bildirdi. Mysaly «Aq jol» partiyasynyng jetekshisi, Mәjilistegi partiya fraksiyasynyng basshysy Azat Peruashev: «Salyq kodeksine úsynylatyn týzetuler qazaqstandyqtardyng ómir sýru sapasynyng әlsireuine әkep soghady» dep ashyq aitty.
«Nege siz, túrghyn ýide qansha adam túratyndyghynan góri, túrghylyqty audanyn ghana esepke alyp otyrsyz? – dep tanystyrylu barysynda Azat Peruashev Erbolat Dosaevqa súraq qoydy. 150 sharshy.m degen 4-6 balasy bar otbasygha ne bolady? Qazaq otbasylarynda ýsh úrpaq: balalary men әke-sheshesi ghana emes, sonymen birge ata-әjeleri de birge ómir sýrip jatady. Astana men Almatygha, oblys ortalyqtaryna tughan-tuysqandardyng balalary oqugha, ne júmys isteuge keletinderi taghy bar. Nege osy mәn-jaydy eskermeysiz? Býginderi otbasyndaghy kópbalalyq pen demografiyany qoldau kerektigin aityp jýrmiz. Olargha kómektesuding ornyna kerisinshe Ýkimetke alaqan jaymay ayaqtaryna túrghan otbasylargha qalaysha menshik salyghyn 3-esege kóbeytemiz?!
A.Peruashev ministrge Túrghyn ýy qúrylysyn damytu men ómir sýru standarttarynyn dengeyin jaqsartu turaly Elbasynyng tapsyrmalaryn esine salyp ótti. «Siz sapaly ómir sýruge yntalandyrudyng ornyna kedeyshilikke iytermelep, túrghyndarymyzdy qaytadan «hrushevkalargha» tyghudy úsynyp otyrsyz? «Aq jol» fraksiyasynyng deputattary kedeylerdi azaytu, auqatty qazaqstandyq otbasylardy kóbeytu ýshin tabandy kýresude – dedi deputat, - Túrghyn ýy qúrylysy, jaqsy ýige súranys - búl júmys oryndary, búl budjetke salyq týsiru, búl qúrylys materialdaryn óndiru. Sonda siz, is-jýzinde osylardy qysqartudy úsynyp otyrghanynyzdy týsinesiz be?»
Kólikke salynatyn salyqty úlghaytu turaly Azat Peruashev: «Búl tikeley Resey avtomobiliderining mýddesin qorghau, «Mersedes» nemese «Toyotalargha» qaraghanda kólemi shaghyn bolghanymen, Resey avtomobiliderining gaz qaldyqtaryn shygharuy kóp»,- dedi. Onyng pikirinshe, Ýkimet ekologiya ýshin kýres degendi jeleu etip, reseylik emes ónimnen góri sapaly zamanauy kólikterdi satyp alushylargha shýiligude: «Biz Reseyding qysymymen onsyz da syrttan keletin kólikterge baj alymyn ósirdik. Resey avtomobili ónidirisining qazaqstandyq naryqtaghy mýddesin odan әri tyqpalamay, ózimizding azamattarymyzdyng óz qarjylaryna alghysy keletin tandau qúqyqtaryn qorghauymyz kerek» dep sózin týiindedi ol.
«Aq jol» partiyasy jәne onyng deputattary qoldanystaghy salyq sayasatyn últtyq industriya mýddelerine say janghyrtu kerektigin aitumen keledi. QQS-nyng salalyq mólsherlemelerin engizu turaly úsynys salyq zannamasyn aldynghy talqylauda «Aq jol» partiyasynyng deputattarynyng kýshimen engizilgen, biraq keri qaytarylghan bolatyn.
Ministr Erbolat Dosaev osy joly «aqjoldyqtarmen» jaqtas bolyp tabylatynyna sendirdi: «Men keleshegi bar baghyttaghy salalyq qoldau jaghyndamyn. Tekseru ayaqtalghan son, qarjynyng bir bóligin tiptik jenildikterden bosatamyz, al búl 1 trillion 251 milliard tenge, biz búny salalyq baghytqa jiberemiz jәne óndiristik kәsiporyndardy, innovasiyalardy qoldaymyz», - dedi ministr.
Abai.kz