Shýberek – «adam kórki» ghana emes. Ol – sonymen qatar kisining estetikalyq talghamynan habar berer, qala berdi sol kisi ókili sanalatyn halyqtyng tanym-týsinigin úqtyrar búiym.

Áriyne, kýndelikti ómirde kim ne kiyem dese de, erki. Ony ainalamyzdan sәt sayyn kórip te jýrmiz. Jarasa ma, jaraspay ma, sәndi me, joq pa, ol – óz aldyna bólek әngime. Al óner – el qazynasy, halyq iygiligi, últ mәdeniyetining kórinisi. Endeshe óner tuyndylaryndaghy kiyim sәni, sahnalyq kostum ýilesimdiligi – talqylaugha túratyn taqyryp.

Mәselen, kino salasyn alayyq. Búrynghy kinogerlerimiz búl mәselege jiti qarap, jete mәn beretin edi. «Qyz Jibek», «Mening atym Qoja», «Taqiyaly perishte», «Gauhartas», «Transsibir ekspresi», «Aqyrghy amanat», «Dolana» sekildi taghy da basqa filimderde keyipkerlerding kiyim ýlgisi sol óz zamanyna say, ondaghy obrazdardyng әleumettik dengeyine layyqty bolushy edi jәne negizinen әlgi uaqyttyng ólshemimen alghanda ózindik jarasym-kelisimi de ýilesip túratyn.

Eger soghystan keyingi, el asa es jiya qoymaghan qiyn zamandaghy malshy әielding qara balasy Qoja men oqudy tastap, jylqy baghyp, «jalghandy jalpaghynan basyp jýrudi» armandaytyn Súltandy «baltyryn baypaq qysqan bay úlynday» ýlde men býldege orap qoysa, esekke er salghanday ersi kórinbes pe edi? Qayta olardyng qonyltaq kiyinuinin, keyde tipti jalanash keude, jalanayaq jarysa jýgiruining ózi sol zaman balalarynyng ghana emes, jalpy elding әleumettik әl-ahualynan habar berip túrghan joq pa?

Nemese Syrlybay baydyng sylandaghan súlu qyzyna asyl tastarmen әdiptelgen kәmshat bórik, kórgen jandy jalt qaratar bederli bes etek kóilek, aqboz attyng sauyryn sipaghan shalghyndy kók maysamen ýilese keter maqpal qamzol emes, qasyndaghy nóker qyzdardyng birindey etip qarapayymdau kiyim kiygizse, ne bolar edi? Bay qyzy qaysysy, jay qyzy qaysysy, eshkim aiyra almas edi, kartinanyng kórkemdik-estetikalyq sipatyna núqsan keler edi. Múndayda filimning kórkem de mәndi, sapaly da sәndi shyqqanyn kóre almaghan, «mynau kino emes, etnografiya bop ketipti ghoy» dep kýnkildegen kýnshilder quanar edi, basqa ne?

Áli kýnge deyin últtyq kinoónerimizding ýlgisi ghana emes, ekrandyq kostum jóninen de etalon bolyp kele jatqan «Qyz Jibek» qayta sol búrynghy dәuirdegi qazaqtyng mәdeniyeti bay, talghamy joghary, ensesi biyik el ekendigin kórsetedi ghoy! Múndaghy kiyim atauly óz uaqytyna ghana emes, keyipkerlerding әleumettik túrmystyng qay satysynan, qay ortasynan ekenin de angharta alghan.

Halqymyzdyng tarihyna qatysty filimder keyingi jyldary da týsirilip jatyr. Olardyng mazmúny, kórkemdik sapasy jóninen qily-qily kózqarastar bildirilip, jyly lebiz de, ótkir syn da aitylyp-jazylyp jýr. Al ol tuyndylardaghy kiyim mәselesine kelsek, kónilimizding týsip-aq ketetini ras.

Mysal ýshin daqpyrty basym bolghanymen, danqymyzdy shygharyp qaryq qylghany shamaly, ózi de kóp daugha iligip, kóresisin kórgen «Kóshpendilerdi» alayyq. Eng qynjyltatyny – kiyimderding týr-týsi. Apyr-ay, qazaqta qara, qonyr, qaraqonyr, súr, qarasúr týsterden basqa týs bolmaghan ba mýlde? Filimdegi qazaqtardyng bәri osynday sýrensiz, súrqay kiyinip, ózderining de, tuyndynyng da renin búzyp-aq túr. Keybirining shekpen-shapany tipti malqoranyng ishinde әldeneshe ret tayyp-jyghylyp túrghanday qy týstes, kóng sipattas, shaldyng shaqshasyndaghy nasybayday kýngirt jasyl birdeme...

Erkekter kiygen «shoqpyttardyn» syqpyty janaghy bolghan son, әielder jaghyna tipti nazar audarmay-aq qoyghan jón bolar edi. Jalpy, ónerde ghana emes, ómirding ózinde de erlerge qaraghanda qyz-qyrqyn, kelin-kepshik, әiel-ana, әje-ene kiyimderining erekshe sәndi bolatyny belgili jәne týsinikti jәit. Óitkeni, әiel zaty – tabighattyng eng tamasha jaratylysy. Eger «qyz ósse – elding kórki» bolsa, sol «elding kórkining kórki – shýberek».

«Kóshpendilerdin» jәne keyingi jyldary týsirilgen basqa da tarihy filimderding avtorlary tym bolmasa osy qyz-kelinshekterding ózin jóndep hәm sәndep kiyindire almaghany qalay? Olardyng kiyimderining týsi de janaghy súryqsyzdyqtan asyp kete qoymaghan: týsi onynqyraghanday seziletin aqshyl nemese súrghyltym kóilek, kiyiz ýiding ónine úqsas qonyrqay qamzol, t.b.

Sonda qyzghaldaqtay qan qyzyl, raushan gýlindey ashyq qyzyl, sarghaldaqtay sary, jynghyldyng kýltelengen úshynday kýlgin, masaty maysaday jasyl, kórkem kóldey kógildir, mamyq maqtaday appaq, qyrmyzyday qyzghyltym týster qayda? Álde búl týsterdi ghalymdar keyingi jyldarda ghana oilap tauyp pa? Mozaikaday san qúbyla qúlpyrghan osy ren-boyaulardy, naqysh-órnekterdi qúryghanda qyz-qyrqyndardyng kiyimderin әsem keyipteu ýshin sәtti paydalanugha bolar edi ghoy. Múny oilaghan rejisser, suretshi boldy ma eken?

Qazir «filim ýshin suretshining asa qajeti joq» deytin bilgish rejisserler de shyghyp jatyr. Qajet bolghanda qanday! Kinoda ýsh suretshi júmys isteuge tiyis: suretshi-griymer (akterlerding bet-jýzin keyipker kelbetine, әr epizod sipatyna, natura bederine say keltiru ýshin әrleushi maman), suretshi-kostumer (keyipkerlerding ekrandyq beynesine oray kiyim tandaytyn, sol arqyly obrazdy tolyqtyra týsuge atsalysatyn maman) jәne osy ekeuining ýstinen qadaghalap, filimning býkil әsemdik-estetikalyq formasyna jauap beretin qoishy-suretshi.

Qúdaygha shýkir, ózin de, asqaq ónerdi de syilaytyn rejisserlerding filimderi (mәselen, «Jaujýrek myng bala», «Birjan sal») kino ónerinde qalyptasqan búl qaghidany búljytpay oryndaugha tyrysyp jýr. Al olardyng kinogha suretshi tartudyng qanshalyqty manyzdy ekenine mәn bermeytin әlgi әriptesterining tuyndylary elding nazaryn da audara alar emes.

Kiyimge baylanysty taghy bir kemshilik – key kinogerler filim oqighasy ótip jatqan mezgil men keyipker kostumining ýilesimsizdigin de anghara bermeydi. Búl da negizinen tarihy taqyryptaghy kartinalarda kóp kezdesedi. Osynday olqylyqtar turaly bir súhbatynda jazushy-dramaturg Dulat Isabekov bylay dep edi: «Tarihy filimderdi kórip otyryp, bú qazaqtarda jazdyq kiyim bolmaghan ba dep dep oilap qalasyn. Mening «Tirshilik» hikayatym boyynsha týsirilgen Úljan Qoldauovanyng «Tauqymet» kartinasyn alynyz. Jaz mezgili, anau jaqta altybaqan tebilip, aqsýiek oinalyp jatyr. Myna jaqtaghy keyipkerler bolsa basyna qúlaqshyn, ýstine kýpi, ayaghyna saptama etik kiyip jýredi. Óldi ghoy sorlylar, bittep-qúrttap! Ata-babamyz sonsha aqymaq bolghan ba? Qyrghyzdar «Qarash-Qarashty» týsirdi, olardyng kiyimderi jap-jaqsy. Bizding rejisserler «kórermen kiyimge mәn bermeydi» dep oilay ma, bilmeymin. Sonda biz qayda bara jatyrmyz?».

Kórermen kinodaghy әrbir detaligha mәn beredi. Mәn bermey jýrgen rejisserler. Áytpese kinodaghy kiyim mәselesi – sonshalyqty qiyn mәsele emes. Qazirgi týsirilip jatqan filimderding budjeti tәp-tәuir. Demek, dúrys kózqaras, janashyrlyq bolghan jaghdayda, qazaq kinosy da óz keyipkerlerin layyqty sipatta kórsete alar edi. Sonda biz de ekrangha qarap otyryp, qaraday qysylmas edik...

Sәken Sybanbay

Abai.kz