Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 2218 2 pikir 20 Qarasha, 2023 saghat 13:13

Resey men Qazaqstan: Qytaydyng senimine jarys...

Putinning Byltyr 24-aqpanda Ukrainagha bastaghan soghysy Reseydi órkeniyetti Batys әleminen alshaqtatyp, kerisinshe, Qytaygha jaqyndata týsti. Milliardtar eli Euroodaq pen Amerika shekteu qoyghan orystyng múnayy men gazynyng basty tútynushysyna ainaldy. Bir kezde әlemning «ekinshi әskery derjavasy» atanghan Reseyding aibyndy әskerining kýni Qytaydyng jana tehnologiya paydalanylghan drondary men baylanys qúraldaryna qarap qaldy.

Ózge elderdi qatty kýshimen emes, júmsaq kýshimen shyrghalaudy basty maqsat etetin Qytay biyligining shyn qalauyn Kremli strategteri de jaqsy týsingen siyaqty. Qarashanyng 16-18 aralyghynda Peterrborda ótken 9-kezekti halyqaralyq mәdeniyet talqy jinalysynda Resey preziydenti Putin kelesi 2024-jyldyng «Resey-Qytay mәdeniyet almasu jyly» bolyp bekitilgenin sóz etti. Kremli qojayynynyng aituynsha, eki elding baylanysy búryn-sondy bolmaghan dengeyde damu ýstinde eken. Jyl sonyna qaray eki elding biylghy sauda-ayyrbas somasy 200 milliard dollardan asyp jyghylady dep kýtilude.

Putin myrzanyng búnyng aldynda Beyjinge baryp, Qytaydyng «Bir jol, bir beldeu» ekonomikalyq jobasynyng 10 jyldyq mereytoy jinalysyna qatysqany mәlim.

El preziydenti Toqaev ta dýbirli jinalysqa qatysyp, kelgen song kelesi 2024-jyldyng «Qazaqstannyng Qytaydaghy turizm jyly» bolyp bekitilgenin shýiinshilegen edi. Onyng aldynda Parlament eki el azamattarynyng siflyq mәlimetterin almasu zang jobasyn qabyldady. Qarashanyng 10-shy júldyzynan bastap eki el azamattarynyng shekaradan vizasyz kirip-shyghu tәrtibi resmy jolgha qoyyldy. Endi eki el azamattary barghan elinde 90 kýnge deyin viza ashtyrmay-aq túra alatyn bolady.

Múnay baghasy aspandap túrghan 2005-jyly Qytay taraby Putinge Reseymen shekaralas Qiyr Shyghysynda qytay yuanymen sauda-ayyrbas jasaytyn erkin ekonomikalyq aimaq qúru turaly úsynys aitqanda, ol birden bas tartqan. 2008-jylghy Amerikadan bastalghan qarjy daghdarysy, Qyrymdy tartyp alu, Ukrainagha jalpy bettik shapqynshylyq – Putin biyligine aitarlyqtay soqqy berip, ony attan týsirip, Qytaydyng aitqanyna kónuge eriksiz mәjbýr etkenine kuә bolyp otyrmyz.

Orys tili kenistigindegi Resey men Qazaqstannyng Qytaymen baylanysy sauda, ekonomika, jana tehnologiya salasymen ghana shektelmey, mәdeny jaqta qarqyn aluy – kimning mýddesine paydaly ekeni aitpasa da týsinikti.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5496