Olar orys synyptaryndaghy qazaq tilining yghystyryluyna týbegeyli qarsy

Mәselen, byltyr 5-11 synyptarynda qazaq tili aptasyna bes saghat, al qazaq әdebiyeti bir saghat oqytylghan. Al jana oqu jylynan bastap qazaq tili ýsh, qazaq әdebiyeti bir saghat retinde belgilengen. Alayda, Bilim jәne ghylym ministrligining saytyndaghy oqu jos­parynda qazaq tili bir saghatqa qysqartylghan delingenmen, tәjiriybede eki saghatqa kemip  ketken. Osy orynsyz ózgeristi engizgen ministrlikting neni basshylyqqa alghany әli kýnge belgisiz. Álde, 1-synyptan bastap engizilgen aghylshyn tili qazaq tilin yghystyryp jatyr ma? Orys synyptaryndaghy qazaq tili pәnining saghatyn azaytugha qanday mәjbýrlik bar? Tipti, balasy orys mektebinde oqyp jýrgen orystildi ata-analardyng ózderi búghan qarsy. Olardyng aituynsha, qazaq tili pәni óz dengeyinde oqytylmaydy. «Oqulyqtardyng sapasy tómen. Eng bastysy, ústazdardyng memlekettik tilge selqostyq tanytuy jәne oqushylargha eshqanday talaptyng qoyylmauy saldarynan balalarymyz memlekettik tildi tolyq bilmey shyghyp jatyr», – deydi keybir ata-ana. 

Olar orys synyptaryndaghy qazaq tilining yghystyryluyna týbegeyli qarsy

Mәselen, byltyr 5-11 synyptarynda qazaq tili aptasyna bes saghat, al qazaq әdebiyeti bir saghat oqytylghan. Al jana oqu jylynan bastap qazaq tili ýsh, qazaq әdebiyeti bir saghat retinde belgilengen. Alayda, Bilim jәne ghylym ministrligining saytyndaghy oqu jos­parynda qazaq tili bir saghatqa qysqartylghan delingenmen, tәjiriybede eki saghatqa kemip  ketken. Osy orynsyz ózgeristi engizgen ministrlikting neni basshylyqqa alghany әli kýnge belgisiz. Álde, 1-synyptan bastap engizilgen aghylshyn tili qazaq tilin yghystyryp jatyr ma? Orys synyptaryndaghy qazaq tili pәnining saghatyn azaytugha qanday mәjbýrlik bar? Tipti, balasy orys mektebinde oqyp jýrgen orystildi ata-analardyng ózderi búghan qarsy. Olardyng aituynsha, qazaq tili pәni óz dengeyinde oqytylmaydy. «Oqulyqtardyng sapasy tómen. Eng bastysy, ústazdardyng memlekettik tilge selqostyq tanytuy jәne oqushylargha eshqanday talaptyng qoyylmauy saldarynan balalarymyz memlekettik tildi tolyq bilmey shyghyp jatyr», – deydi keybir ata-ana. 

Qazirgi kezde orys synyptarynda oqityn oqushylardyng qazaq tilinde sayrap ketkeni kemde-kem. Múndaghy balalar ýziliste bir-birimen orys tilinde sóilesedi. Memlekettik tilde til qatsan, «Ne ponimai» dep shygha keledi. Býkil qogham bolyp dabyl qaghudyng ornyna, osynau auyr jaghdaydy odan әri kýrdelendire týspek sekildi búl sheshimdi qabyldaghan kórmәdikter. Býgingi jaghdayda orys synyptarynda qazaq tili saghatyn azaytugha eshqanday negiz joq. Kerisinshe, saghat sanyn kóbeytuding ornyna, ýzilgeli túrghan shetin mәseleni jinishkertip baramyz. Memlekettik tildi mengermegender keleshekte qoghamymyzdyng tolyqqandy mýshesi bola almaytynyn qaperge almaghanymyz ba? Árbirden song osy arqyly «2020 jyly mektep týlekterining 95 payyzy taza qazaq tilinde sóileydi» degen Elbasynyng sayasatyna qarsy shyghyp jatqan joq pa atalmysh ministrliktegiler? 

Bilim jәne ghylym ministri qyzmetinen oqu jylynyng basynda bosap qalghan Júmaghúlov myrza qazaq tili múghalimderining ashuyn arqalap ketkenin bile me eken? Búl olqylyqtyng ornyn jana ministr Aslan Sәrinjipov qalay toltyrady? Degenmen, ministrding jýregi Otanym dep soghatyn bolsa, búl mәselege beyjay qaramaydy degen senim bar.    

Bilim jәne ghylym minstrligining jana oqu baghdarlamasyna qarsylyq bildirip jatqan til janashyrlary mektepterdegi qazaq tilining saghat sanyn azaytu mәselesin Tilder merekesine oray, 22 qyrkýiekte Almatyda ótetin mitingide kótermek. Múnda әsirese, orys synyptaryna qazaq tili men әdebiyeti pәninen sabaq beretin múghalimderding janayqayy ashy estiletin bolady. Shyryldaghan ústaz qauymynyng dausy biylikke sol kezde ghana jetetin shyghar, kim bilsin?

Ernar Mәsәlim, QR Bilim beru isining ýzdigi: 

– Orys synyptarynda qazaq tili saghatynyng qysqaruyn kez kelgen adam dúrys emes dep aitady. Óitkeni búghan deyingi bes saghattyng ózi azdyq etetin edi. Al ony azaytu dúrys emes. Orys synybyndaghy balalar qazaqsha sóilep ketken joq. Ýirengen de joq. Aptasyna bes saghat oqysa da, 11-synypty bitirgen basqa últ balalary әlipti tayaq dep bilmeydi. Áli kýnge qazaq tilinde sóileuden tartynshaqtaydy.  Búl jerde birneshe mәsele bar. Birinshi, jan-jaqtan aghylatyn aqparattyng bәri orys tilinde. Yaghni, aqparattyq ekspansiya basym. Ekinshi, bilim salasyndaghy basty mәsele – әdistemelik jaghynan kemshilik kóp. Oqulyqtyng sapasy syn kótermeydi. Mamandar jetispeydi. Ýshinshi, qazaq tilin oqytuda IT tehnologiyalardy kóbirek paydalanu kerek. Mәselening bәrin keshendi týrde qolgha alsaq ta, sheshilmey jatyr. Nege?  Mәselen, qazaq-týrik liyseylerinde oqityn qazaq, orys balalary aldymen týrik tilin bilip shyghady. Óitkeni olardyng әdistemesi, mamandary myqty. Jәne tildi jýieli týrde oqytady. Bir aita keterligi, bizde qazaq tilin mengeru ýshin aldymen grammatikany, sodan keyin ghana sóileudi ýiretedi. Kýrdeli til kategoriyasyn jattatqyzyp, sóileuge mәn bermeydi. Songhy jyldary engizilgen ózgeristing ózi eshqanday әdistemelik túrghysyna say emes. Orys tili qazaq tiline mehanikalyq týrde audarylady. Al, әlgindey liyseyde birinshi sóileuge, sosyn grammatikagha basymdyq beredi. Aghylshyn tilinde de solay. Sondyqtan ministrlik búl mәselege baqylaudy kýsheytu kerek. Meninshe, orys synyptaryna tek qazaq tili men әdebiyeti pәnin ghana emes,  basqa da gumanitarlyq pәndi (tarihty, t.b.) oqytsa degen úsynysym bar. Sonda balalardyng sóileuine jaqsy bolar edi. 

Ghaliya Ámirtaeva, «Ar-namys» ústazdar men oqytushylardyng qoghamdyq birlestigining tórayymy: 

– Biz osy mәsele jóninde әueli baspasóz mәslihatyn ótkizip, qoghamdyq tyndau jýrgizgeli jatyrmyz. Bizding Ýkimet mamandy paydalanudyng josparyn dúrys jasamay otyr. Búdan búryn qazaq tilin ýiretemiz dep, әr synypqa aptasyna bes saghat bólingen bolatyn. Sol kezde qazaq tili pәni múghalimderi kerek boldy. Qazir búl eki-ýsh saghatqa azaydy.  Býginde olar júmystan bosap qaluda. Búl óte qiyn mәsele. Aynalyp kelgende, qazaqtyng basyna tayaq bop tiyip jatyr. Auyldan kelgen qazaqtyng qyzdary men jigitteri qalada pәter jaldap, júmys istep keldi. Endi olar tipten qinalatyn boldy. Ekinshiden, qazaq tili oqulyqtary men baghdarlamasy sәikes kelmey otyrghandyghyn aitqan múghalimder men ata-ana jylarman kýy keshude. Yaghni, múghalim qolyndaghy jospar boyynsha oqulyqty ret-retimen emes, әr jerden alyp oqytady. Al búghan ata-ana: «Nege taqyrypty ret-retimen ótpeysizder?» degen narazylyghyn bildirude. Sabaq bastalmay jatyp, qanshama shaghym týsip ýlgerdi. Elimizding basqa oblystarynan da ústaz qauymy habarlasyp, qazaq tili saghatynyng azangyna qarsy ekendikterin aittty.  

Janna Serikbayqyzy, OQO, Otyrar audany, Shәuildir auyly, Jambyl atyndaghy mektep liyseyining qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi: 

– Qazirgi kóterilip otyrghan mәsele ýsh túghyrly tilding 12 jyldyq mektep baghdarlamasyna enu barysynda jýzege asady. 12 jyldyq bilim beru standartyna kóshkende beyimdik bilim beru jýiesi basty nazarda bolady. Múnda oqushylardy eki salagha bólip oqytu kózdelgen. Birinshisi, qoghamdyq-gumanitarlyq salada qazaq tilining saghattary bayaghy qalpynsha qalghan. Al ekinshi salasy – jaratylystanu-matematikalyq ghylymdargha beyimdelgen oqushylargha arnalghan qazaq tili saghaty 1 saghatqa qysqarghan. Osydan kelip ýlken mәsele tuyndaydy. Qazaq tili oqulyghyn qayta jazugha tura keledi. Sebebi birinshi saladaghy oqushylargha qazaq tilin terendetip oqytu kerek te, al ekinshi saladaghy oqushylargha qazaq tilining funksionaldy qasiyetterin, sheshendik sóz óneri mәdeniyetin, mәtinmen júmys jýrgizu siyaqty jalpylama dayyndau kerek. Al búl mәsele әli de bolsa jan-jaqty zertteudi qajet etedi. Elimizde memlekettik tilimiz qazaq tili bola túryp, ana tildi óskeleng úrpaqqa ertengi bolashaqqa bólip-jaryp oqytu iydeyasyn qúptamaymyn.

Múrat Elemes, Feysbuk qoldanushysy: 

– Orys mektepterinde qazaq tili óte nashar oqytylady. Búghan negizgi sebep, ÚBT kezinde qazaq tilinen jinaghan balynyng esepke alynbaytyndyghy. Sosyn múghalimnen de talap etilmeydi. ÚBT-da qazaq tili  negizgi pәn retinde eseptelmey, eshkim de qazaq tilin ýirenuge tyryspaydy. Oghan degen qajettilik bolmaydy. Mektep diyrektorlary әr oqushydan matematikany, orys tili men Qazaqstan tarihyn mengerudi talap etedi. Al orys tilining ornyn qazaq tili nege baspaydy? Sonda ghana qazaq tilining oqytylu dengeyin kótere alamyz. Al әzirge ÚBT-da qazaq tili mindetti pәn retinde esepke alynbasa, basqa últ ókilderi ýirenuge talpynbaydy. Sol kýii qazaq tili eshkimge kerek bolmay qalady. 

"Týrkistan" gazeti