«Bilimdilik pen otansýigishtik

últty, al nadandyq pen  ózimshildik

toghyshar qalyng búqarany jasaydy»

Pier Buast (1765-1824), fransuz oishyly.

         Dinning qoghamdaghy orny, onyng sana-sezimge әseri kýrdeli, kóp aspektili mәsele. Sonyng biri - din men últtyq mýddening araqatynasy deuge kerek.    Birimiz halqymyzdyng basyn biriktiretin eng negizgi kýsh din desek, endi birimiz últtyq mýddeni aldygha qoyamyz. Sondyqtan da «dinning orny joghary ma, әlde tór últtyq mýddege tiyesili me?» - degendi talqygha salu manyzdy siyaqty. 

         Til, din, tariyh, foliklor, kórkem әdebiyet, muzykalyq múra, otbasy tәrbiyesi, әdet-ghúryp t.b.  halyqtyng san ghasyrlar boyy tirnektep jinaghan ruhaniy-mәdeny qazynasy jiynyn «últtyq qúndylyqtar» ataymyz.   Al, últtyq qúndylyqtardy qaytken kýnde de joghaltpay saqtap qalu jәne әri qaray damytu sharalary men  is-әreketterin  jinaqtap aitqanda «últtyq mýdde» deymiz.

«Bilimdilik pen otansýigishtik

últty, al nadandyq pen  ózimshildik

toghyshar qalyng búqarany jasaydy»

Pier Buast (1765-1824), fransuz oishyly.

         Dinning qoghamdaghy orny, onyng sana-sezimge әseri kýrdeli, kóp aspektili mәsele. Sonyng biri - din men últtyq mýddening araqatynasy deuge kerek.    Birimiz halqymyzdyng basyn biriktiretin eng negizgi kýsh din desek, endi birimiz últtyq mýddeni aldygha qoyamyz. Sondyqtan da «dinning orny joghary ma, әlde tór últtyq mýddege tiyesili me?» - degendi talqygha salu manyzdy siyaqty. 

         Til, din, tariyh, foliklor, kórkem әdebiyet, muzykalyq múra, otbasy tәrbiyesi, әdet-ghúryp t.b.  halyqtyng san ghasyrlar boyy tirnektep jinaghan ruhaniy-mәdeny qazynasy jiynyn «últtyq qúndylyqtar» ataymyz.   Al, últtyq qúndylyqtardy qaytken kýnde de joghaltpay saqtap qalu jәne әri qaray damytu sharalary men  is-әreketterin  jinaqtap aitqanda «últtyq mýdde» deymiz.

         Jaratushy-qúdiret baryna shyn senim barlyq últ, úlystardyng jýregin baulap, olardy taza niyetke, izgi ister men jarqyn ýmitke bastaushy fenomen. Sol sebepti dinsizdik jәne din men últty bólu jaqsylyqqa bastamaytyny kenestik dәuir tәjiriybesinen jaqsy mәlim jәit. Áytse de, din – jogharghy Ruh, Qúdaymen baylanys qana.

        Al, jer betindegi kýlli qarym-qatynastyng qúraly qaysy deseniz, últtyq mәdeniyet pen qúndylyqtar aldynyzdan shyghady. Senseniz, sonau eski dәuirdegi aqyn-jyraulardan býgingi qazaq ziyalysyna deyin tek últtyq mýddeni ditteumen keldi. Aytalyq, Abay din nasihatshysy emes, adam janynyn, qazaq minezining bilgiri boldy. Onyng múrasynan nәr alghan alash arystarynyn   «taza islam» mәselesin kótergeni kәne.  Árbir adam aldymen qogham aldyndaghy mindetterin oryndauy kerek. Alash arysy Smaghúl Sәduaqasovtyn: «Qazaq eli... maqsatyna jetu ýshin eng әueli ózining últ ekenin bilip, últtyghyn tanyp aluy kerek» dep jazghany sol.

         Ziyaly qauym ókilderi dinning emes, últtyng damuy men jetilui joldaryn qarastyrdy jәne músylmanshylyqty emes, «últtyqty tanu» degen mәseleni aldygha qoydy. Nege?

        Múny úghyndyratyn Qúran ayaty bar: «Áy, adamzat! Bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, úlystar qyldyq» degen («Hújrat» sýresi, 13 ayat). Búl arada «Senderdi synau ýshin týrlishe últ, úlys etip jarattym. Qalasam, bir-aq últ eter edim» degen astar bary anyq. Demek, әrbir últ, úlystardyng ózindik keypi, bet-beynesi, kelbeti boluy - Tәnirining qalauy.  Últtyng tandauy, qabyldaghan isi Qúday taghala tarapynan da qabyldanbaq. Diny sana men últtyq sana jarysynda songhynyng orny әrqashanda qadirli, tórde bolatyny osy jәitpen óz týsinigin tabady.

        Qoryta aitqanda, últtyq mýdde basty aiqyndaushy kýsh bolghan jәne bola da bermek. Demek, diny qúndylyqtar últtyq mýddege qyzmet etuge tiyisti.

        Osy payym  dәleline mysal-dәiekterge jýginelik.

        Barshagha ayan, evrey halqy 2 myng jyl boyy taryday shashyrap, toz-tozy shyqty.  Olardy últ retinde saqtap qalghan qúdiret - dәstýrli dini, iudaizm. Yaghny halyqtyng tól dini últtyng mýddesine qyzmet etti. Búl jalghyz ghana mysal emes.

        Arab-islam mәdeniyetining sharighat ilimine negizdelgeni mәlim. Aytalyq, tek Qúran men Sýnnәgha sýiengen Mysyr, Palestina, Siriya túrghyndary bar bolmysymen arabtanyp ketti. Islam mәdeniyeti men arab mәdeniyeti qabysa tabysty, ózara biregey úghymgha ainaldy. Mine qazirgi «taza islam» doktrinasynyng arab elderinde nyq ornyghuy naq osy jәitpen óz týsinigin tabady.

        Al, parsy, týrki etnostary arab-islam mәdeniyetine bas iyip, ony sol qalpynda qabyldaugha dayar emes-ti. Olardyng arab bolghysy kelmedi. Din islam tarihynda talas-tartys osydan bastau alady. Naqty aitqanda, parsytildi әlemde shiittik, týrkitildi әlemde sopylyq qozghalys ýstemdik qúrdy. Bir ghajaby, búl bólinis әli kýnge jalghasyp keledi. Islamda aghymdar men mazhabtardyng payda boluy da últtyq mýddening jemisi. 

         Bir sózben aitqanda, últtyq mýdde men mәdeniyetke dindi qarama-qarsy qoiy jaqsylyqqa bastamaydy.  Osy zamanghy bir mysal. Jana diny qozghalystardyng bәri derlik jer jahangha Europa nemese Aziya memleketterinen emes, tek múhittyng arghy jaghynda aghylatyny nesi? Óitkeni, olargha qúnarly topyraq bolyp otyrghan  AQSh últtyq emes, azamattyq sipattaghy memleket. Osydan-aq kóp jaydy anghara alasyz.

          Aramyzda qazaqy dәstýrler dinnen tys deuimen arab últynyng dәstýrin sharighatpen shatastyryp jýrgender barshylyq. Olar últtyq degen dýniyelerge múrnyn shýiire qarap, onan músylmandyq dәrejemiz kemip qalatynday kóredi.  Shyndyghynda  últtyq (keng maghynada etnostyq) mәdeniyet dәstýrli dinge emes, kerisinshe, dәstýrli din (músylmandyq mәdeniyet) últtyq mýddege qyzmet etedi.  Dindi ústanu jolyndaghy erekshelikter últtyq mýddeden tuady.  Oghan mysal-dәiekter mol.

           Qarap otyrsaq, radikaldy diny aghymdardyng (meyli hristiandyq, meyli islamdyq bolsyn)  ústanymdary últtyq mýddege qighash kelip, din men jergilikti salt-dәstýrdi soghystyryp qoyady. Jat aghymdar men sektalar naq osy mәselege alaqanyn ysqylay kirisip, ózara tez til tabysa qalady.  Yaghny últtyq qúndylyqtardy tәrki etu olardyng ortaq sipaty bolyp tabylady.  

         Adasqan aghymdar (salafshy, uahhabshy, takfirshi, hibuttahrirshi) әlem júrtshylyghyn alandatyp otyr. Islamdyq teris aghymdardyng ókilderi dinde joq nәrsening bәri - «biydghat» (janashyldyq) dep taqyldaydy. «Shirk» (Qúdaygha serik qosu) dep eldi shatastyrushylar óz aldyna bir tóbe. «Madaq, qúrmet bir Allagha ghana layyqty» dep әuliyelerdi qúrmetteuge, ótkenge qúran baghyshtaugha qarsy. O toba, tipti zirat qiratushy radikaldar da tóbe kórsetti. Dinge elshil azamat bolu, últ mýddesi jat, ol - «mýshrik» (dinnen bezgendik). Bi, muzyka tyndau, teatr, suret salu, tughan kýndi toylau – «kýnә», «haram» (nәpsi saytangha, jamangha boy úru). Ózderin týsingisi kelmegender - «jahiliyler» (nadan adamdar).  Osylaysha islam atylghan jamylghan teris aghymdar tayaz sudy әdeyi laylap, tereng etip kórsetedi.

        Bir sózben aitqanda, dәstýrli ómir sýru formasy kýpir - dinnen shyghu bolady da shyghady. Olay bolsa, shataq dinderding sýienip jýrgeni nemene? Eki nәrse. Áuelgi doktrina - ózderinen basqalardy dinsiz, músylman emes dep bilu, yaghny tәkfir mәselesi. Qúrangha sýiengen úly Abay: «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» dese, tәkfirshi shirkinder óz qandasyn da «kәpir» sanap, jau balaydy. Shyndyghynda arabtyng «kәpir» sózi týpki maghynasy, tәuliyinde «qatigez, meyirimsiz»  úghymyn beredi. Biydghat, shirk terminderi de «Qúrandy molda teris oqyr» degenning keri.

         Shataq din jetekshileri turalyqqa dep, san ghasyrlar boyy qalyptasqan mәdeny qúndylyqtardy moyyndamau, salt-dәstýr ataulyny sylyp tastaugha shaqyryp otyr. Ata-baba jolyna adaldyq tanytpau (mәselen, ólgen adamnyng jetisin, qyrqyn jәne jylyn bermeu, dúgha qylyp, qúran oqytpau, sol siyaqty ata-anany syilamau, býgingi agha buyngha qúrmetpen qaramau) әdildik pe?

        Ekinshi - islam dinining zandary qatal oryndaluyn talap etu, yaghny jihad mәselesi. Sharighat zandaryn qatal oryndau arty - úrpaqtar sabaqtastyghynyng ýzilui, yaghny ne arab, ne qazaq emes dýbәrә halyqqa ainalugha әkep soghady. Onan kim útpaq? Úly Dala tósine islam taza qazaqy dәstýrlermen úlasyp, jergilikti salt-sana, әdet-ghúrypty sinire bilgen hanafy mazhaby boyynsha taraldy emes pe.

         Islam әlemindegi ózining baghytyn «tura jol» dep úghyp, «shahiyd»-tik iydeyanyng shyrmauyna arbalyp, qúrban bolugha deyin barghandardy kógildir ekrannan kýnde kórip, estiymiz.  Qúran ayaty: «Kim aqylyn paydalanbasa, Alla solargha azapty ýiip-tógip beredi» (inys sýresi, 100 ayat) demekshi, jihad mәselesi bilmestikten, yaghny ayat, hadisti aqylgha salmaudan, aqiqatty búrmalaudan tuady. Bireuding qanyn tógu - kýnәning ýlkeni. «Qiyanat - әdiletting dúshpany» deydi Abay. Sondyqtan qiyanat barlyq qasiyetti jazbalarda sógilgen. Psiholog mamandardyng sózinshe, ózin-ózi jaryp jiberuge iytermeleytin terroristik iydeologiyanyng tamyry - meyirim, mahabbat sezim jetispeushiliginde. Búl sezimder joq jerde, әdildik te joq.   Mineki, qay qyrynan qarasaq ta, últtyq mýddeni tәrki etip, tek «taza islam» úranyn kótergen «turashyl» aghymdardyng zardaby mol.  

         Aqiqatynda, últtyq jәne diny qúndylyqtar qarama-qarsy bola almaydy. Olardyng maqsaty ortaq, ainalyp kelgende adamdyq tәrbiyege sayady. Ekeui de qoghamnyng ruhany saulyghy, adamgershilik, imandylyq degen asyl múrattar boyynsha bir saghagha qúyady.     

Asan Omarov, «Din mәselelerin zertteu jәne taldau

ortalyghynyn» jetekshi ghylymy qyzmetkeri.

Abai.kz