Songhy camuray
1974 jyly nauryzdyng 4-i kýni býkil әlemdi sensasiyalyq janalyq sharlap ketedi. Filippinning shaghyn araldarynyng birinde jergilikti polisiya qyzmetkerlerine 52-jastaghy japon armiyasynyng podporuchiygi óz erkimen berildi. Soghystyng ayaqtalghanyn sezbegen ol djungliyde otyz jyldan astam uaqyt boyy boy tasalap jýripti. Podporuchik qatty tandanyp túrghan polisiyanyng aldyna kelip myltyghyn tastaydy. «Men-podporuchik Hiro Onodamyn. Maghan bastyghym beriludi búiyrdy» deydi..
Taghdyryn ózgertken búiryq
— Men onymen jeke sóilestim. Ol kisi kópke deyin esinen auysqanday kýy keshumen boldy,-degen edi tútqynmen birinshi bolyp tildesken Filippinning sol kezdegi hanymy IYmelida Markos. — Soghystyng 1945 jyly bitkenin estigende Onoda aspannan jәy týskendey antarylyp qaldy. «Japoniya qalay jenilip qaldy? Onda men ne ýshin osy uaqytqa deyin myltyghymdy kishkentay baladay kýtip keldim? Jauynerlerim sonda ne ýshin qaza tapty?»- dep súrady. Men qanday jauap qaytararymdy bilmedim. Sosyn ol otyra qalyp aghyl-tegil jylay jóneldi.
1974 jyly nauryzdyng 4-i kýni býkil әlemdi sensasiyalyq janalyq sharlap ketedi. Filippinning shaghyn araldarynyng birinde jergilikti polisiya qyzmetkerlerine 52-jastaghy japon armiyasynyng podporuchiygi óz erkimen berildi. Soghystyng ayaqtalghanyn sezbegen ol djungliyde otyz jyldan astam uaqyt boyy boy tasalap jýripti. Podporuchik qatty tandanyp túrghan polisiyanyng aldyna kelip myltyghyn tastaydy. «Men-podporuchik Hiro Onodamyn. Maghan bastyghym beriludi búiyrdy» deydi..
Taghdyryn ózgertken búiryq
— Men onymen jeke sóilestim. Ol kisi kópke deyin esinen auysqanday kýy keshumen boldy,-degen edi tútqynmen birinshi bolyp tildesken Filippinning sol kezdegi hanymy IYmelida Markos. — Soghystyng 1945 jyly bitkenin estigende Onoda aspannan jәy týskendey antarylyp qaldy. «Japoniya qalay jenilip qaldy? Onda men ne ýshin osy uaqytqa deyin myltyghymdy kishkentay baladay kýtip keldim? Jauynerlerim sonda ne ýshin qaza tapty?»- dep súrady. Men qanday jauap qaytararymdy bilmedim. Sosyn ol otyra qalyp aghyl-tegil jylay jóneldi.
Japon ofiyserining filippinning qalyng ormanyndaghy shytyrman oqighaly ómiri 1944 jyly jeltoqsan aiynyng 14-i kýni bastalady. Osy kezde batalion komandiyri mayor Taniguchy 22 jastaghy podporuchik Onodagha amerikalyqtargha qarsy partizandyq soghys jýrgizu mindetin jýkteydi. Biz sheginemiz, biraq, búl uaqytsha. Sender taugha ketip, olardy ara-túra shabuyldap túryndar. Mina qoyyp, qoymalaryn jaryndar. Men senderge tútqyngha týsip, óz-ózderindi óltiruge qatang tyiym salam. Ýsh, tórt, ne bes jyldan keyin bolsyn, týbi qaytyp kelem. Búl búiryqty menen basqa birde-bir adam ózgerte almaydy»-deydi komandiyri qoshtasarda..
Kóp uaqyt ótpey AQSh soldattary Ludangagha desantt týsiredi. Onoda "partizandaryn" birneshe topqa bólip, ózi kapral Simada jәne qos soldatymen Djungliyding týbine qaray sheginedi. Onoda basqa toptaghy soldattardan kóz jazyp qalady. 1945jyldyng qazan aiynda ol: " Japoniya 14 -tamyz kýni berildi. Taudan týsip, tútqyngha berilinder!" degen amerikalyqtardyng ýndeuin oqidy. Hatty oqyp, oilanyp túrghan Podporuchik kenetten myltyqtyng dauysyn estiydi. Soghys әli jýrip jatyr eken, búl paraqshalardy bizdi qaqpangha týsiru ýshinarnayy jasaghan degen toqtamgha keledi. Sosyn amerikalyqtardyng aldyn orap, ormannyng týkpirine qaray ketedi...
— Búlarmen mening әkem de soghysqan, keyin poliysey bolghanda ózime de "Onodanyng jasaghymen" shayqasugha tura keldi. Sol kezde búl maghan bitpeytin soghys siyaqty kórinetin, -deydi Ludangadaghy polisiya bastyghynyng orynbasary Fiydeli Elamos. — Ormandy arly berli kezsekte, olardy taba almaytyn edik. Keyin samuraylar artymyzdan oq atyp jatatyn. Biz olargha jana gazetter jiberetinbiz, tuysqandarynyng hattaryn tastap ketip jýrdik. Keyin men Hirodan; "Nege berilmedin?",- dep súradym. Ol hattar men gazetterdi qoldan jasalghan shyghar dep oiladym dep jauap berdi..
Jyldar zymyrap ótip, Onoda djungliyde soghysyp jýre berdi. Búl uaqytta Japoniyada zәulim ýiler boy kóterip, japon elektronikasy әlemdi jaulap ala bastaydy. Tokiolyq biznesmender bolsa amerikanyng iri konsernderin birinen keyin birin satyp alyp jatty..Al Hiro bolsa soghys әli jýrip jatyr degen oimen imperator ýshin shayqasty jalghastyra týsti. Podporuchik aryqtyng suyn qaynatyp iship, jiydekter men tamyrlardy talghaju etip jýrdi. Osy uaqyt aralyghynda ol bir-aq ret auyrady. Týnde tropikalyq janbyrdyng astynda qalghanda myltyghyn denesimen qalqalap jatatyn. Japondar aiyna bir ret ormannan shyghyp, әskeriylerdin djiptaryna shabuyl jasap, olardyng jýrgizushilerin óltirip ketip otyrdy. Biraq 1950 jyly qatardaghy jauyngerlerding birining tózimi tausylyp, polisiyagha beriledi. Arada taghy tórt jyl ótkende Gontin jaghajayyndaghy poliyseylermen bolghan atys kezinde kapral Simada kóz júmdy. Podporuchik pen qatardaghy jauyngar Kozuka djungliyden jertóle qazyp, sonda baryp boy tasalaydy.
— Búlar ózderin arttarynan adam izdep keledi dep oilaghan,— dep mysqyldady Lubanganyn viyse-gubernatory Djim Molina. — Óitkeni mayor olargha osylay dep sóz bergen. Biraq keyin mayor bizdi úmytyp ketti ma dep kýdiktenipti. Bir ret ol ózine qol júmsamaq ta bolghan. Biraq búl oidan birden bas tartypty. Mayordyng múndaygha tyiym salghan búiryghy bolghan..
Jalghyz jortqan qasqyr..
… 1972 jyldyng qazan aiynda Imora eldimekenine jaqyn túrghan joldardyng birine olar songhy minany tóseydi. Biraq tat basyp ketken mina jarylmay qaldy. Osy kezde Kozuka ekeui saqshylargha kezigip qalyp, arada atys bolady. Nәtiyjesinde Kozuka qaza tauyp, Onoda mýlde jalghyz qaldy. Alayda soghystyn ayaqtalghanyna 27 jyl ótkende qaza tapqan japon soldatynyng ólimi Tokioda kәdimgidey dýrbeleng tugyzady. Birma, Malayziya men Filippindegi tiri qalghan soldattardy izdeu ýshin Japoniyadan arnayy ekspedisiya jolgha shyghady. Osy kezde bir qyzyq jәit boldy. Ormanda kóbelek terip jýrgen japon sayahatshysy Sudzuky 30 jyl boyy qaruly jasaqtar izdep taba almaghan Onodamen kezdeysoq kezdesip qaldy. Ol tandanyp túrghan Onodagha soghystyng bayaghyda bitip, Japoniyanyng berilgenin jetkizedi. Oilanyp túrghan Onoda: "Senbeymin. Mayordyng ózi kelip, búiryqty ózgertpeyinshe soghysyp jýre berem" deydi.
Eline oralghan Sudzuky barlyq kýsh-quatyn mayor Taniguchiydi izdeuge jýmsaydy. Ony әzer degende tapty. "Songhy samuraydyn" bastyghy atyn ózgertip, kitap satumen kýn kórip jýr eken. Olar ekeui Lubangadaghy aldyn-ala kelisilgen jasyryn jerge keledi. Áskery kiyim kiygen Taniguchy komandiyrining aldynda túrghan Onodagha «Beril!»- dep búiryq berdi. Komandiyrining búiryghyn estigen boyda Onoda myltyghyn iyghynan alyp, polisiya bólimshesine qaray bettedi.
Filippinde qolgha týsken japon soldatyn týrmege toghytu ýshin júrt jappay sheruge shyghady. Óitkeni osy "otyz jyldyq soghys" kezinde onyng qolynan 130 soldat pen birneshe poliysey qaza tapqan bolatyn. Biraq el basshysy Onodany eline qaytarugha sheshim shygharady.
Ormangha oralu
Alayda, eline oralghan podporuchik biyik ghimarattardy kórip kókten týskendey kýy keshti. Týnde onyng týsine talay jyldyq ómiri ótken djungly kiretin. Kir jughysh mәshiyneler men elektrichkanyng dauysynan shoshyp oyanyp, alghashynda reaktivti ýshaqtar men teledidardan qatty qorqyp jýrdi. Arada biraz jyl ótkende Hiro braziliyanyng it túmsyghy ótpeytin nu ormanynan rancho satyp alyp, sonda ómir sýruge ketedi.
— 1996 jyly Hiro Onoda ayaq astynan bizge Braziliyagha keldi , — dep әngimeledi Lubanganyn viyse-gubernatory Djim Molina. — qonaq ýige týskisi kelmey, birden djungliydegi jertólege barugha rúqsat berudi ótindi.
Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng "Songhy samurayynyn" әli kózi tiri. Men onyng meken jayyn izdep taptym, biraq ol sóilesuden bas tartty. ""Beriluge bolmaydy: Mening 30-jyldyq soghysym" deytin kitabym shyqqan. Sonda barlyq súraqtargha jauap berilgen. Eger mayor Tanuguchy artymnan izdep kelmese ne bolar edi? Eshteme..Men әli soghysyp jýre berer edim"-dep jauap berdi 82-jastaghy podporuchik Onoda.
Qazir 85-jastaghy Hiro Onoda Tokioda túrady. Baspasóz ókilderimen kezdespeydi. Ýsh jyldyq kelissózden keyin ol "AiyF"-tyng tilshisimen az uaqytqa súhbattasugha kelisti.
«Bir ret qana auyrdym»
— Shynymdy aitsam, 30 jyl boyy djungliyde qalay jasyrynyp jýrgenime ózim de tang qalam...
— Qalada ómir sýretin adamdar tabighatan alysttap ketken. Al ormanda ómir sýruge kerektining bәri bar. Immuniytetti kóteretin, antibiotikting ornyna qoldanylatyn, jarany jazatyn emdik ósimdikter kóp. Áyteuir ashtan ólmeysin. Eng bastysy, tamaqtanu daghdysyn dúrys ústanu kerek. Mәselen, etti jii jeseng denening temperaturasy kóteriledi, al kokos sýtinen tómendeydi. Men djungliyde jýrgende bir-aq ret auyrdym. Kýndelikti tanerteng jәne keshke tisimdi palima talshyghymen tazalap otyrdym. Elge oralghanda dәriger mening tisterimdi kórip tang qaldy. Otyz jylda birde-bir tisime qúrt týspedi.
— Adamgha ormanda ómir sýru ýshin eng birinshi neni ýirenu kerek?
— Ot jaghudy. Basynda men búghan oq-dәrini paydalandym. Biraq oqty ýnemdeu kerek boldy, sosyn aghashty bir-birine ýikelep ot jagha bastadym. Birden janbasada әiteuir týbi tútanatyn. Ot janbyr men aryqtyng suyn qaynatu ýshin kerek. Óitkeni suda qauipti bakteriyalar bar.
— Berilgen kezde siz filippindik poliyseylerge myltyghynyzdy 500 oghymen tapsyrdynyz. Patrondarynyz jaqsy saqtalghan. Osynsha oqty qalay kýtip, saqtadynyz?
— Ýnemdedim. Patrondardy tek әskeriylermen atysu ýshin jәne an-qús atu ýshin ghana paydalandym. Anda sanda auyldyng shetin jaghalap, ýiirden bólinip qalghan siyrlardy aulaytynbyz. Olardy dauys estilmeytindey qatty janbyr jaughan kezde ghana bir oqpen basynan atyp óltirip jýrdik. Auyl túrghyndary eshtemeni sezbey qalatyn. Sosyn siyr etin kýnge qaqtap, ony 250 kýnge jetetindey etip bóletinbiz. Vintovka men patrondardy ýnemi siyrdyng mayymen sylap otyrdym. Bólshektep, tazalap ony jas baladay kýtip-baptap ústadym. Kýn suytyp, janbyr jaughanda su tiymes ýshin qoynyma alyp jatatynmyn.
— Siyr etinen basqa nemen qorektendinizder?
— Jasyl banandardy kokos sýtine ezip botqa jasaytynbyz. Ózennen balyq auladyq. Bir-eki ret auyldyng dýkenine shabuyl jasap, kýrish pen konserviler alyp kettik. Bylaysha aitqanda, tropikalyq ormanda adamgha qauipti eshteme joq deuge bolady..
— Uly jylandar men jәndikter bar emes pe?
— Eger ýnemi djungliyde ómir sýrseniz siz olardyng bir bólshegine ainalyp ketesiz. Jylan eshqashan ózdiginen tiyispeydi, onyng ózi sizden ólerdey qorqady. Býiilerde sonday. Olar adamgha tor qúrmaydy. Búlardy basyp ketpeseng boldy. Ziyany joq eshqanday.. Áriyne, alghashqyda orman qorqynyshty kórinetin. Biz jyrtqyshtar men jylandardan emes, adamdardan qauiptendik. Tipti týtini kórinbesin dep kójening ózin tek týnde ghana jasap ishetinbiz..
«Sabynnyng jetispeuinen kóp qiyndyq kórdim»
— Siz ómirinizding eng bir tamasha sәtterin eshqanday paydasy joq partizandyq soghysqa arnaghanynyzgha ókinbeysiz ba?
— Imperator әskerinde búiryqty talqylaugha bolmaydy. Mayor bizge: "Men qaytyp kelgenshe sen osynda boluyng kerek. Búiryqty menen basqa eshbir adam ózgerte almaydy" dedi. Men soldatpyn. Sondyqtan búiryqqa baghyndym. Mýnyng tang qalatyn nesi bar? Men elim quatty әri órkendegen memleket boluy ýshin kýrestim. Búrynghydan da bay bolghanyn qaladym. Japoniyanyng bayaghyda berilip qoyghanan qaydan bileyin..Men búlay bolar dep oilaghan emespin. Shayqasyp jýrgen kezderimizde soghys әli jalghasyp jatqan shyghar dep oiladyq.
— Sizderge úshaqtan Japoniyanyng berilgenin rastaytyn gazetter tastapty..
— Qazirgi tipografiyalyq qúraldardyng kómegimen arnauly qyzmettegilerge qajettining bәrin jasaugha bolady. Búl gazetterdi bizdi aldap qolgha týsiru ýshin jasalghan jasandy dýnie dep qabyldadyq. Songhy kezderi Japoniyadaghy tuystarymnyng hattaryn tastay bastady. Qoltanbalaryn tanydym..Biraq amerikalyqtar olardy tútqyngha alyp, kýshtep jazghyzghan shyghar degen oy keldi taghy..
— Otyz jyldyng ishinde djungliyde sizderge qarsy spesnazy bar, tikúshaqtary bar tútas bir armiya soghysypty. Tura gollivudtyng boevikterindegi oqigha tәrizdi. Ózinizdi supermen retinde sezinbeysizbe?
— Joq. Partizandarmen soghysu qashanda qiyn. Kóp elde ondaghan jyldar boyy olarmen kýres әli jalghasyp kele jatyr. Eger ózindi ormanda suda jýrgen balyqtay sezinseng qarsylasyndy qapy qaldyryp ketesin. Ashyq jerden biz qúrghaq japyraqtardan kamuflyaj jasap qana ótetinmiz, al basqa bir jerde sabaghynan jana ýzilgen japyraqtardy paydalandyq. Filippindik soldattar búnyng birde-birin bilgen joq..
— Túrmystyq búiymdardan qay nәrsege qatty múqtaj boldynyzdar?
— Tap basyp aitu qiyn. Sabyn shyghar. Men kiyimdi ottyng kýlimen tazalap juatynmyn. Ózimde kýnine bir ret juynyp otyrdym. Sabyn jetispedi. Kiyimderimiz de tozyp, ýstimizden syrghyp týse bastady. Men ósimdikterden iyne men jip jasap, kiyimdi sonymen tiktim. Janbyr mausymy bastalghanda palimadan jyly jay jasap, shatyryn japyraqtarmen japtym. Bireuin ashana, ekinshisin jatyn bólme jasadym..
— Japoniyagha qaytyp oralghan sәtiniz esinizde me?
— Qiyndau boldy. Bir dәuirden ekinshisine ótip ketkendey kýy keshtim. Zәulim ghimarattar, qyzdar, neondy jarnama, týsiniksiz muzyka..Esimnen auysyp kete jazdadym. Auyzsu krannan aghyp túr. Tamaq dýkende satylyp jatyr. Bәri bar, bәri dayyn. Tósekte jata almay, edenge úiyqtaytynmyn. Sosyn psihoterapevting kenesimen Braziliyagha ketip, sondaghy fermamda siyr baqtym. Sosyn bәrine kóz ýirengennen keyin ghana elge qaytyp oraldym. Qazirde jylyna ýsh mәrte Hokkaydodaghy tauly audandargha baryp túramyn. Onda balalargha kórip, bilgenimdi ýiretem..
— Mýmkin soghystyng bitkenin bilmey djungliyde jýrgen soldattar әli de bar shyghar?
— Mýmkin, óitkeni 1980 jyldyng sәuir aiynda Filippiyning tauly ónirinde 36 jyl boyy tyghylyp jýrgen Fumio Nakahira deytin kapitan tútqyngha berildi. Ormanda odan basqa adamdar әli de boluy boluy yqtimal..
— Eger mayor Taniguchy búiryghyn ózgertpegende..Siz әli soghysyp jýre bererme ediniz?
— IYә.
Aytpaqshy, 2005 jyldyng mamyr aiynda «Kiodo Nius» agenttigi Filippinning ormanynan 82-jastaghy leytenant Iosio Yamakave men 83-jastaghy efreytor Sudzuky Nakauty tabylghanyn habarlady. Olardyng sureti baspasóz betinde jariyalandy. Al maniladaghy japon elshiligi bylay dep ýndeu jariyalady: "Biz filippiyning ormandarynda soghystyng bitkenin bilmey jasyrynyp jýrgen taghy da ondaghan japon soldattary boluy mýmkin ekeni joqqa shygharmaymyz..."
Materialdy audarghan Jolymbet Mәkishev
Abai.kz