Serik Nyghmetúly Ahmetov  bir jyl búryn dәl osy kýni (24 qyrkýiek) Ýkimet basshylyghyna taghayyndalghan edi. Ahmetov atqarushy biylikke kelgen nómiri toghyzynshy Premier-ministr. Ahmetovtyng aldynda  Úzaqbay Qaramanov, Sergey Tereshenko, Ákejan Qajygeldiyn, Núrlan Balghymbaev, Qasym-Jomart Toqaev, Imanghaly Tasmaghambetov, Daniyal Ahmetov, Kәrim Mәsimov  deytin kisiler QR Ýkimetin basqardy. Atalghan jeteu atqarghan qyzmetterine qaray el esinde qaldy deuge bolatyn shyghar. Áytkenmende, mysaly Úzaqbay Qaramanovtyng qay jyldary Ýkimet basqaryp, ne istegenin júrt bile bermeydi. Tereshenko toqsanynshy jyldardaghy jappay tonau men jekeshelendirudi bastap bergen Premier ekendigimen júrttyng jadynda. Qazir ol Qazaqstandaghy jeralpauyttarynyng biri. Latifundist. 2009 jyldary qazaqtyng jerin ashyq saudagha salyp, arab pen qytay dihandaryn shaqyrghan jәne sol niyetin Auylsharuashylyghy ministrligi arqyly jasamaq bolghan jәdigóiding ózi. Qazir kóp kórine bermeydi.

Serik Nyghmetúly Ahmetov  bir jyl búryn dәl osy kýni (24 qyrkýiek) Ýkimet basshylyghyna taghayyndalghan edi. Ahmetov atqarushy biylikke kelgen nómiri toghyzynshy Premier-ministr. Ahmetovtyng aldynda  Úzaqbay Qaramanov, Sergey Tereshenko, Ákejan Qajygeldiyn, Núrlan Balghymbaev, Qasym-Jomart Toqaev, Imanghaly Tasmaghambetov, Daniyal Ahmetov, Kәrim Mәsimov  deytin kisiler QR Ýkimetin basqardy. Atalghan jeteu atqarghan qyzmetterine qaray el esinde qaldy deuge bolatyn shyghar. Áytkenmende, mysaly Úzaqbay Qaramanovtyng qay jyldary Ýkimet basqaryp, ne istegenin júrt bile bermeydi. Tereshenko toqsanynshy jyldardaghy jappay tonau men jekeshelendirudi bastap bergen Premier ekendigimen júrttyng jadynda. Qazir ol Qazaqstandaghy jeralpauyttarynyng biri. Latifundist. 2009 jyldary qazaqtyng jerin ashyq saudagha salyp, arab pen qytay dihandaryn shaqyrghan jәne sol niyetin Auylsharuashylyghy ministrligi arqyly jasamaq bolghan jәdigóiding ózi. Qazir kóp kórine bermeydi.

Ákejan Qajygeldin reformashyldyghymen tanyldy. Elimizdegi makroekonomikalyq, mikroekonomikalyq reformalardyng avtory. Alayda, Ákejan Maghjanúlynyng shalt qimyly, ýnemshildigi el túrmysyna qatty tiydi. Sóitip Qajygeldin Ýkimeti etpettegen ekonomikany «shoshytyp  emdeu» tәsilin sonyna deyin jetkize almay resmy biylikke  opponent bolyp shyqty. Aqyrynda Qajygeldinning ózi shetelge ketuge mәjbýr boldy. Áytkenmende, Qajygeldin Ýkimetining «Qazaqstangha investor tartushy Ýkimet» atanghanyn úmytpaghan abzal. «Resey esigin japsa, terezesinen kiremiz» degende Ákejan Maghjanúlynyng sózi.

Núrlan Balghymbaev   Ontýstik Shyghys Aziya elderin tolqytqan ekonomikalyq daghadarys aua jayylghan tústa Ýkimet basshysy atandy. Múnayshylar әuletinen shyqqan ol qara altyn qoryn iygeretin investor-kompaniyalarmen  iygilikti sharualardy birjaqty ete bildi. Qazaqstan múnayyn Reseydi ainalyp ótu arqyly (Baku-Djeyhan-Tblisi) tasymaldau mәselesi de Balghymbaev Ýkimetining kezinde aitylyp jýrdi. Memleket budjetining býiiri ash, enbekkerler men zeynetkerlerge ókimetting bereshegi eselep ósken qiyn-qystau kezende de ol Qytay tarapynan úsynylghan 9 milliard dollardan bas tartqan edi.

Qasym-Jomart Toqaev «jastýrkilermen» ústasqan Premier retinde tanymal. Toqaev ózi Syrtqyister ministri kezinde atqarghan qyzmeti – shekara mәselesin rәsimdeu júmysyna Premier kezinde belsene qatysty. Ol ishiki mәseleden góri syrtqy sharuamen shúghyldana alatyndyghyn kóbirek anghartty.

Imanghaly Tasmaghambetovtyng Premierligi el ekonomikasynyng eptep jandanuymen túspa-tús keldi. Memlekettik budjet uaqytynda bekitilip, júrt jalaqysyn merziminde alatyn jaghdaygha jetti. Imanghaly Núrghaliyúly әleumettik salalardyn  sauyghuyna kóp kónil bóldi. Elding ruhany әlemin serpiltetin sәtti jobalardy qolgha aldy. Alayda, onyn  atqarushy biylikti basqaruy tym kelte boldy. Al, Tasmaghambetovten keyin Ýkimet basshylyghyna bekigen Daniyal Ahmetov úzaq jyldar boyy atqarushy biylikti «biylep-tósteuding ýlgisin» kórsetip ketti. Tasmaghambetovten keyin tasy órley bastaghan Qazaqstan ekonomikasy Daniyal Kenjetayúlynyng uaghynda «ysyp» shygha keldi. Ekonomikalyq sarapshylar múnay men gaz baghasynyn, sonday-aq bidaydyng kýrt qymbattauyna qarap «Qazaqstan gollondiyalyq bezgekke úshyrauy mýmkin» dep boljamdar aita bastaghan. Sol boljam boljam bolyp qana qalmay qazaqstandyqtardyng túrmysyndaghy ashy shyndyqqa ainaldy. Bankter shetelderden ýsteme aqymen mol qarjy alyp, ony ondy-soldy shashty kelip, shashty kelip. Júrttyng bәri kreditke keneldi. Tipti Preziydentting ózi «Damyghan shetmemleketterding azamattary nesiyege ómir sýredi» degen sózdi aityp jýrdi. Biraq damyghan memleketterdegi nesiyelik ýsteme men bizding ekinshi dәrejeli bankter belgilegen ýstemening arasyn adymdap ólsheuge kelmeytin edi. Ayaghynda Ahmetov Ýkimeti Qazaqstan ekonomikasyn túralatyp baryp otstavkagha attandy.  

Kәrim Mәsimov dýniyejýzilik ekonomikalyq daghdarys bastalghanda Ýkimet oryntaghyna jayghasty. Kәrim Qajymqanúlynyng búrynda bitimgershil túlgha ekeni aitylyp qalatyn. Ol Premierlik missiyasyn klandar arasyndaghy shiyelenisterdi retteuge júmsady. Preziydentting de orayyn tauyp bankterding qaryzyn memleketting moynyna sala otyryp, qaytaryp baqty. Reseymen de, Qytaymen de ózining paydasyna sheshiletin jaqsy qarym-qatynas ornata bildi. QHR-dan bir kezde Balghymbaev bas tartqan qaryzdy da qinalmay ala saldy. Reseymen Kedendik odaq mәselesinde barys-kelisti jiyiletti. Nәtiyjesinde eki memleketting yqpaldy sayasatkerlerimen til tabysyp Premierlik posty san mәrte saqtap qaldy. Esimizde shyghar, sayasy nauqandar men әleumettik talaptar sayasy sipat iyelenip, qaqtyghysyty oqighalar  barysynda «Mәsimov Ýkimeti otstavkagha ketedi» degen sәuegey sózder aitylghanymen «Daghdarysty jengen Ýkimet» esebinde Mәsimov miyghynan kýlip qana otyra beretin. Daniyal Kenjetayúlynan keyin Premier-ministrding protfelin úzaq ústaudyng dәstýrli jolyn jalghastyra týsken adam  osy Kәrim Qajymqanúly boldy.

Mәsimovtan keyingi Ýkimet basshylyghy Serik Nyghmetúlyna búiyrypty.  

 Ahmetov  Ýkimeti  osy kýnderi «Ýndemeytin Ýkimet» dep baghalanuda.  Serik myrza  Premier-ministr qyzmetine taghayyndalghan bette-aq jaqsy lepes bildirip «Ýkimet otyrystaryn qazaq tilinde jýrgizemin» dep uәde etken. Ol uәdesining ýddesinen shyghar synayy býginde asa bayqalmaydy.  Alayda mynany aituymyz kerek: Ahmetov Ýkimetining auyzy salymdy eken. Óitkeni 2012 jyly Qazaqstan 80 mln.tonna múnay óndirip múnay óndirushi memleketter «alamanynda» 15-shi oryngha jetti. Uran óndiru 7,5 payyzgha kóterilip, әlemdik uran óndirisining 20 payyzyn qúrady. Altyn óndirisi 8,6 payyzgha artty, byltyr taza biday ónimi 14 million tonnadan asty.
 ... «Ýndemeytin Ýkimet» asa jaman bagha emes. Óitkeni ýndemey jýrip-aq ýlken isterdi tyndyrugha bolady. Ony endi aldaghy kýnderden kóre jatarmyz.

Abai.kz