Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3552 0 pikir 24 Qyrkýiek, 2013 saghat 04:52

Mәjit Túrmaghambetov: 2015 jyly jyl sayyn 70 tonna altyn óndiriletin bolady

«Tau-Ken Samúryq» AQ resurstyq qor damyp, orta jәne iri óndiristik ózgeristerdi jýzege asyrugha negiz jasalatyn jobalar portfelin qalyptastyrdy. Atalghan investisiyanyng jalpy somasy 7,2 mlrd dollardy qúraydy. Kompaniyanyng josparlary men jobalardyng aghymdaghy jaghdayy jayly «Tau-Ken Samúryq» AQ basshysy Mәjit Túrmaghambetov әngimelep berdi.

 

- Siz jetekshilik etetin kompaniya qorjynynda qansha investisiyalyq joba bar?

- «Samúryq-Qazyna» Qory investisiyalyq komiyteti 18 jobany maqúldap, onyng jeteuinde naqty nәtiyjege qol jetkizdik. Alghashqy óndirisimizding biri bolyp Astanadaghy affinajdyq zauyt sanalmaq.

- Affinajdyq zauytqa súranys nege negizdelgen? Ol tolyq quatynda júmys istep kete ala ma?

Memleket basshysynyng tapsyrmasy ayasynda, Qazaqstandaghy altyn óndirisi salasyn belsendi damytu mәselesi sheshilude. 2015 jyly jylyna 70 tonna altyn óndirgimiz keledi. Eng tómengi kózdegen belesimiz – ýsh jylda kem degende jylyna 10 tonna altyn óndiru. Búl qadam, bizge, London metall birjasynda akkreditteluimizge jol ashady. Óndiriske shiykizat bolady. Býgingi tanda 29 altyn óndiretin kәsiporynnyng 19-y bizben affinajdyq zauytqa altyn jetkizu jayly memorandumgha otyrdy. Dayyn tauargha súranysty Últtyq bank pen ýnemi ósu ýstindegi naryq qamtamasyz etpek.

«Tau-Ken Samúryq» AQ resurstyq qor damyp, orta jәne iri óndiristik ózgeristerdi jýzege asyrugha negiz jasalatyn jobalar portfelin qalyptastyrdy. Atalghan investisiyanyng jalpy somasy 7,2 mlrd dollardy qúraydy. Kompaniyanyng josparlary men jobalardyng aghymdaghy jaghdayy jayly «Tau-Ken Samúryq» AQ basshysy Mәjit Túrmaghambetov әngimelep berdi.

 

- Siz jetekshilik etetin kompaniya qorjynynda qansha investisiyalyq joba bar?

- «Samúryq-Qazyna» Qory investisiyalyq komiyteti 18 jobany maqúldap, onyng jeteuinde naqty nәtiyjege qol jetkizdik. Alghashqy óndirisimizding biri bolyp Astanadaghy affinajdyq zauyt sanalmaq.

- Affinajdyq zauytqa súranys nege negizdelgen? Ol tolyq quatynda júmys istep kete ala ma?

Memleket basshysynyng tapsyrmasy ayasynda, Qazaqstandaghy altyn óndirisi salasyn belsendi damytu mәselesi sheshilude. 2015 jyly jylyna 70 tonna altyn óndirgimiz keledi. Eng tómengi kózdegen belesimiz – ýsh jylda kem degende jylyna 10 tonna altyn óndiru. Búl qadam, bizge, London metall birjasynda akkreditteluimizge jol ashady. Óndiriske shiykizat bolady. Býgingi tanda 29 altyn óndiretin kәsiporynnyng 19-y bizben affinajdyq zauytqa altyn jetkizu jayly memorandumgha otyrdy. Dayyn tauargha súranysty Últtyq bank pen ýnemi ósu ýstindegi naryq qamtamasyz etpek.

Zauytta Germaniyanyng aldynghy oryndaghy affinajdyq kәsiporyndarynyng ozyq ýlgili innovasiyalyq tehnologiyalary qoldanylmaq. Jobalyq quat jylyna 25 tonna altyn men 50 tonna kýmisti mejelemek. Zauytty 2013 jyldyng tórtinshi toqsanynda qoldanysqa tapsyru josparlanuda. Múnday zauyttyng boy kóterui, Qazaqstanda óndiriletin qúramynda altyn jәne kýmis bar barlyq ken qorlaryn tiyisti aumaqta óndeuge mýmkindik bermek. Eng bastysy – jana qúral-jabdyqtyng 999,9 synamasyndaghy joghary sapaly taza altyn óndiretin qauqary boluy. Bizding esepteuimizshe, joba ózin 6 jylda aqtap ýlgeredi.

- Kompaniyalarynyzgha qatysty syn pikirlerge aitar uәjiniz qanday?

- Syny pikirsiz qay is bolmasyn bastalmaydy. Biz turaly teris pikirdegilerdi týsinemin. Olar aqshany tez әri jyldam isteuge bolatynyna senimdi. Kóbisi óndiristing irgetasyn tiyn-tebenge derlik az shyghyngha qalap, ol bir jyldyng ishinde ózin aqtaydy, al eki jyldan song millionerler jasaydy dep oilaydy. Búl – bos ertegi. Salamyzdaghy jobalarda naqty әri ýlken tabystyng birtindep keletinin tereninen úghynu kerek. Mysalgha, ENRC, Qazaqmys, Qazmyryshtargha zer salyp qarayyqshy. Kezinde búlardyng bәri qyruar qarjy qúiylghan kenestik alpauyttar edi ghoy. Al qazir ony barlyghy úmytqan synayly.

Metallurgiyalyq kombinattyng qúrylysyna 500-600 mln dollar qajet dep әngime qozghay bastasaq, elding týgeli tanyrqap, auzyn ashyp qalady. «Onday qarajatty qaydan tabady?» degen sipatta. Biraq ózderi bastaryn tómen salbyratyp, túiyqqa tireledi.

Aqsha salmay, kózdi ashyp-júmghansha kiris aludy qalay ghana boljaugha bolady? Osynyng bayybyna barghysy kelmeytin adamdar da qyzyq.

- «Tau-Ken Samúryq» arnayy salynghan investisiyalardy payyzymen qashan qaytarady?

- 2022 jylgha taman. Kompaniyamyz ken qoynauyn alyp, ol jerge deldal retinde seriktester tartugha ghana qúrylmaghanyn eskeru kerek. Biz, barlau, óndiru, óndeu, ónimdi jasau kezeni sekildi birneshe ózgeristerdi bastan keshiretin, qosymsha qosylghan qúnymen satylas-yqpaldasqan kompaniyany dýniyege әkeluge kýsh salugha tiyispiz. Álemdik alpauyttar úzaq jyldardan beri salyp ketken danghyl jol osy. Ayqyn mysal dýniyejýzindegi iri mys óndirushi chiliylik últtyq mys korporasiyasy bola alady. Bizde barlanghan qor 37 mln tonnany kórsetse, onyng jalpy mys qorynyng kólemi 120 mln tonnany tónirekteude. Býgin osynday keyiptegi SODELCO memlekettik korporasiyasy, preziydent Augusto Pinochet dekretine sәikes, 1976 jyly qúrylghan. 

Qatty paydaly qazbalar – osy jәne odan keyingi jýz jyldyqtyng jarqyn keleshegi. Sondyqtan, búl tústa, kýsh-jiger men qarajatty ayamay júmsaghanymyz, jemisin sabyrmen tosqanymyz lәzim. 

- «Tau-Ken Samúryqta» qanday baghyttargha airyqsha nazar audarylady?

Tabysty jobalargha. Birinshi kezekte, búl – ekonomikalyq túrghyda ýnemi zәrulik tanylatyn temir keni ónerkәsibi. Shiykizattyng ýlken kólemi jәne bolatqa degen múqtajdyqtyng óse týsui tәrizdi keng mýmkindikterdi tiyimdi qoldana bilgen jón. Taghy bir qyzyqtyratyn baghyt, ol – myrysh. Naqtyraq toqtalsaq, elding әl-auqatyn kóterude zor ekonomikalyq mәnge iye, Shalqiya ken orny. Tyng joba layyqty atqarylatyn bolsa, ken óndiru kólemi ósip, 2 myng jana júmys orny jasaqtalyp qana qoymay, qorghasyn men myrysh óndirisinde әlemdik kóshbasshylar qataryna kirmekpiz. 5,5 mln tonna myrysh qory bar Shalqiya, tórtkýl dýniyedegi ken qoynaulary arasynda toghyzynshy oryndy enshileude. Bizge jýktelgen mindet – metaldy óndeudegi keshendi kózqarasty kәdege jaratyp, kendi óndeu nәtiyjesinde bar metaldy jaryqqa shygharu.   

Derekkóz: «SK News»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269