Álemde san aluan últ pen úlys, til men dialekt bar. Sol últtardyng ishinde qazaq últy, tilderding arasynda qazaq tili de bar. Áriyne, búl jay bizdi quantpay qoymaydy, biraq, mәsele atalghan ekeuining «jaghdayy qalay» degennen tuyndaydy ghoy.

         Ashy da bolsa shyndyq – biz ana tilimizdegi keybir sózder men sóz tirkesterin dúrys úghudan qalyp bara jatqandyghymyz. Búl jerde qazaqshany mýlde bilmeytinder emes, bile túra týsinbeytinderdi aityp otyrmyz. IYә, qazir sonday kýige týstik, orys tilin bilmesek, qazaqsha «qaqpaytyn» boldyq. Kóshedegi jarymjan jarnamalardyng qatesin qoyshy, maghynasynan miyna eshtene barmay menireu bolasyn. Amalsyz orysshasyn oqyp baryp tynyshtalamyz. Mysaly, «TQS». Ne qylghan mekeme eken dep basymyz qata bastaydy, ong jaghyndaghy jazugha kóz salsaq – «STO». O, bәrekeldi, endi týsinikti! Ayta berseng tausylmaydy múnday mysaldar.

Álemde san aluan últ pen úlys, til men dialekt bar. Sol últtardyng ishinde qazaq últy, tilderding arasynda qazaq tili de bar. Áriyne, búl jay bizdi quantpay qoymaydy, biraq, mәsele atalghan ekeuining «jaghdayy qalay» degennen tuyndaydy ghoy.

         Ashy da bolsa shyndyq – biz ana tilimizdegi keybir sózder men sóz tirkesterin dúrys úghudan qalyp bara jatqandyghymyz. Búl jerde qazaqshany mýlde bilmeytinder emes, bile túra týsinbeytinderdi aityp otyrmyz. IYә, qazir sonday kýige týstik, orys tilin bilmesek, qazaqsha «qaqpaytyn» boldyq. Kóshedegi jarymjan jarnamalardyng qatesin qoyshy, maghynasynan miyna eshtene barmay menireu bolasyn. Amalsyz orysshasyn oqyp baryp tynyshtalamyz. Mysaly, «TQS». Ne qylghan mekeme eken dep basymyz qata bastaydy, ong jaghyndaghy jazugha kóz salsaq – «STO». O, bәrekeldi, endi týsinikti! Ayta berseng tausylmaydy múnday mysaldar.

Endi osy dert qazaq sport kommentatorlaryna da júqty. Júqqanyna da biraz uaqyt boldy. Beydaua syrqat-au shamasy. Elimizde kәsiby sport jurnalisterin dayarlaytyn oqu orny joq ekeni keyingi kezderi qatty bilinip jýr. Osydan baryp tilimiz býlinip barady. Jattandy sóz, tanys trafaret, bir shablon. Tyndaushynyng qúlaghyna týrpidey tiyetin, orys tilinen (qasyndaghy «naparniyginen») tikeley audarylghan tirkester. Qaysysyn tyndasang da bir zauyttan shyqqan ónimdey úqsas. Tilderi jútan, sporttyq bәsekeni, alanda bolyp jatqan oqighany bayandau joqtyng qasy. Janama әngime, artyq auyz sóz kóp. Jarys bir jaqta, kommentator basqa jaqta. Ótken zamandaghy sport jarystaryn, sportshylardy sóz etip otyryp alady. «Keshegi Kenes dәuirinde qiratyp edik, anau aghamyz altyn alghan, sol komandamyz kýmiske ie bolyp edi» dep, eski әngimemen esindi alady.

Qazirgidey aqparat zamanynda sol aitqandary eshkimge janalyq emes ekeni ony «qyzyqtyrmaydy». Óz rahaty ózinde. Bәsekeni bel ortasynan bastap kórgen adam kimmen kim oinap jatqanyn bile almay zyghyrdany qaynaydy. «Qazaqstan barysynda» bir kommentator baluandardy «bokstastyra» jazdady. Hokkeyde qaqpagha dop soghatyndar da bar. «Shaybany doppen shatastyryp alyppyn, keshirim ótinem» dep qútylady. Oiyn bitkenshe san mәrte keshirim súrap shyghady. Shatasu múnymen bitpeydi. Shatasudyng kókesi futbolda. «Qaqpagha baghyttalghan soqqy....Robert Levandovskiy! Joq, keshirinizder, búl Roys eken», «Mine qarsy shabuyl, soqqy, gollll!....emes, dop qaqpa torynyng syrtyna soghylghan eken», «Messy aiyp alanynda, qorghaushy qayter eken? Qorghaushy ony shalyp jyqty, penalitiy!... Solay ma dep edik, biraq tóreshi basqasha sheshim qabyldady» dep, tóreshiden búryn ýkim shygharyp sәuegeylenedi. Múnday mysaldardy da kóptep keltiruge bolady.

Endi maghynasy mayysqan sóilemderge keleyik. Qazaqtyng bay tilin qoldanbay, ózge tilden audaryp әlek-shәlegi shyghatynday kommentator myrzalardyng basyna ne kýn tughanyn bilmeymin. Sóz kedeyligi, oy jútandyghy kitap oqymaghandyqtan, әdebiyetten habarsyz bolghandyqtan tuyndaydy. Myna qyzyqqa qaranyz: «Shahter» Shotlandiyagha barar jolda, «BATE» men «Skenderbeudi» ainalyp ótti» dep soqty bir sabaz. Aynalyp ótkeni qalay? Sonda olarmen mýlde oinamaghan ba? «Shahter» futbolshylary Qaraghandydan kólikke mingen de, joldaghy Belarusi pen Albaniyany ainalyp ótip, Glazgogha basqa jolmen tura barghan ba? Álde «BATE» men «Skenderbeudin» auylyna soqpay pley-offqa jayau jetken be? Sóitsek, orystyng «oboshel» degen sózin biz týsinbey qalmasyn dep audarghan týri eken. Búlay basty qatyrghansha «shang qaptyrdy», «jerge qaratty», «san soqtyrdy», «útty», tipti qazaqshalaghysy kelse «tәubesine keltirdi», «kókesin tanytty» demey me?!

 Futbolshylar almastyrylatyn uaqytta: «Bapker pәlenbaydy alangha shygharugha niyetti» dep taghy qoyyp qalady. Niyet – pendening tek Jaratushygha ghana mәlim ishki oiy, jýrek týbindegi qalauy, tilegi emes pe? Endeshe bizding sheshenderimiz bapkerding ishine kirip, jýregine ýnilip jýrgen boldy ghoy? Orystyng «namereniye» sózin búl jerde qoldanu orynsyz. Jalpy «namereniye» sózi qazaqtaghy «niyet» sózining maghynasyn tolyq bere almaydy. Onday arzan audarmamen tilimizding baghasyn tómendetu qatelik. «Qaraghandylyqtardan útylu «BATE-nin» josparyna kirmegen». Taghy da sauatsyz audarma. «Qaraghandylyqtardan útylu «BATE-nin» ýsh úiyqtasa týsine kirmegen» dese әldeqayda dúrys emes pe?!

Taghy bir qynjylatyn jaghday bizding aqparattyq tәueldiligimiz. Biz Reseyding aqparatymen kýn kórip otyrmyz, solargha múqtajbyz. Sonyng saldarynan biz әli kýnge deyin orystarsha oilap, kez kelgen jaghdaygha orystyng kózimen qaraymyz. Óz oiymyz, pikirimiz qalyptaspaghan. Sarylar jamandaghan nәrseni jek kóremiz, solar maqtaghan nәrseni jaqsy kóremiz. Sonda últtyq sana qayda qalady? Olardyng oiy bizding tarihymyzgha, mәdeniyetimizge, qazaqy namys, mýddege qayshy bolsa, onda nege biz onday aqparatty taratuymyz, paydalanuymyz kerek? Nege biz orys futbolyna tek Reseyding mýddesin kózdeytin sayttardyng jazghandarymen bagha beremiz? Jeke pikirimiz qayda? Súraq kóp, jauap joq.

Basqa elding azamattary shetel tilinen engen sózderdi ózining últtyq әlipbiyine ynghaylap jazyp, ana tilining dybystyq mýmkindigining ayasynda qoldanady. Biz olay etuge «erinemiz». Qúdaygha shýkir, Guberniyev pen Utkin bar, solardyng dayyn «ónimin» ala salamyz. Europa, Amerika sportshylaryn bylay qoyghanda týbimiz bir týrik, ózaghamyz ózbekterding aty-jónin ana tilimizde aita almaymyz. «Ózge últ ókilderi estise úyat qoy, qazaqbayskiy, birtýrli» deymiz de jalpygha «ortaq» tilde aita beremiz. Shukur, Gundagan, Turan, Mirdjalol, Odili, Oziyl, Giokdeniz Karadeniz dep tilimizdi shaynaymyz. Shýkir, Kýndoghan, Túran, Mirjәlel, Ádil, Ózil, Kókteniz Qarateniz deu «zapodlo». Alayda, bizding ata-tegimizdi qazaqsha sol kýiinde eshkim aitpaydy. Oghan ýirengenbiz, renjimeymiz, qojayyn últtar kóndirgen osy qúldyq sezimge. Qytaylar Qanat Silәmdi – Ganaty Silamu, orystar Oskargha tili kelse de Ordabaevty – Ardabaev deuden tanbay keledi.

Bәri kommentatordan bastaldy ghoy bayaghy. Búrynghy kommentatorlardy anau-mynau deushi edik, kerisinshe solarmen «oy, bauyrymdap» kórisetin halge jettik býginde. Keyde qazaqy qaljyny men tapqyr teneuleri, ótkir syn, ironiyasy qatar jýretin Amangeldi Seyithanovty saghynamyz. Sózinen qala qazaghynyng qatyp qalghan qaghidasy emes, dala qazaghynyng darhandyghy, kendigi sezilip túratyn. Ol kez kelgen sheteldik futbolshyny dala qazaghynyng tilinde sóiletetin. Shuker Shalqúiryqtay shabatyn, Zidan «Zeke» atanatyn. Ispaniya  jarystan shyghyp qalghanda: «Chempion bolamyz» degen ispandar qazir Madridte shay iship otyr» degen qaljynymen olardy da qazaq etip jibergen edi. Nege shay, nege kofe demedi? Sebebi, qazaqqa shay jaqyn. Mine, últtyq sana, qazaqsha oilau osylay qalyptasady. Ár sózding astarynda tyndarman ózi úghugha tiyis oy jatu kerek. Aytylghan sóz –atylghan oq, keri qaytara almaysyn. Sondyqtan sóilerde abay bolghan abzal. Halyqty tәrbiyeleytin aqparat qúraldary men qalam ústaghan qauym. Sol qauym últ tәrbiyesine jauapty qarasa eken...

Abai.kz