Dollardyng ýrlegen sharday qauqarsyzdyghy, әlemdik qarjy daghdarysyna sebepker osy valuta ekeni keshe taghy sóz boldy. Búl joly ol pikirdi jeke sayasatkerler nemese memleket basshylary emes, BÚÚ-nyng Sauda jәne damu jónindegi konferensiya (UNCTAD) sarapshylary aitty. Óz bayandamalarynda. Jana әlemdegi qarjy jýiesin retteu ýshin dollardy jasandy valutagha aiyrbastau kerek deydi sarapshylar.

Dollardyng ýrlegen sharday qauqarsyzdyghy, әlemdik qarjy daghdarysyna sebepker osy valuta ekeni keshe taghy sóz boldy. Búl joly ol pikirdi jeke sayasatkerler nemese memleket basshylary emes, BÚÚ-nyng Sauda jәne damu jónindegi konferensiya (UNCTAD) sarapshylary aitty. Óz bayandamalarynda. Jana әlemdegi qarjy jýiesin retteu ýshin dollardy jasandy valutagha aiyrbastau kerek deydi sarapshylar.

AQSh-tyng aqshasynan bas tartu turaly әngime dollar piramidasynyng asty quys ekeni әlemge aiday anyq bolghaly, yaghny materialdyq qoldauy joq talay trillion «kók qaghazdyn» shynymen de әnsheyin qaghaz ekeni jalghangha pash bolghaly kóterilgen. Birden aitayyq, búl saryndas pikirler kimning Amerikamen qanday qatynas ústanatynyna qatysty emes, әr memleketting óz mýddesi ýshin aityldy. Yaghni, AQSh-pen qarym-qatynasy qyrghy qabaq elderding de, dostyq qarym-qatynastaghy memleketterding de basshylary naqty kózqarasyn bildirdi. Amerikamen ejelden teng dәrejede sóilesetin Resey men Qytay jana valuta turaly iydeyany qoldaytyndaryn ashyq aityp keledi. Resey preziydenti Dmitriy Medvedev reforma jasap dýniyejýzilik qarjy jýiesin bir ortalyqqa tәueldilikten arashalap aludy úsyndy. Ol ýshin dýniyejýzilik qarjy ortalyqtary men dýniyejýzilik rezervtik valuta jýiesine ózgertu engizu kerek deydi. Onyng pikiri bizding elding preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng oiymen tolyq ýndesedi. Ol әlemdik qarjy jýiesindegi qiynshylyqty eshbir memleketting jalghyz sheshe almaytynyn mәlimdegen. Sondyqtan aimaqtyq valuta shygharudy, tipti onyng atyn da úsyndy. Núrsúltan Nazarbaev bir elding últtyq valutasy dýniyejýzilik rezervtik valutanyng rolin atqar almaytynyn, ekonomikanyng onday shemasy zaman aghymyna ilese almaytynyn aitqan.

Qytay tarapy da әlemdik qarjy sәuletine «jóndeu» júmystaryn jýrgizudi qalaydy. Qashan da qapysyz qimyldaytyn qytaylar әzirge ortaq tútynym ýshin naqty valuta týrin úsyna qoyghan joq. Biraq ekonomikasynyng ósimin últtyq valutamen jiyirek ólshep, qolda bar qyruar dollardy syrtqa qaryzgha berip «qaryq qylyp» jatyr. Áriyne, jana valuta dýniyege kele qalsa Qytay sol qaryzdarynyng qaytarymy qalay bolatynyn eskermey túra almaydy.

Álemning kóptegen memleketteri dollargha senimsizdikpen qarap otyr. Keybir memleketter sauda-sattyqty dollarmen jasaudan bas tartyp ta ýlgerdi. Ázirge әupirimdep әlemdik valuta degen atyn saqtap kele jatqan dollar jalghyz kýnde bar qauqarynan júrday boluy mýmkin.

Áriyne, búghan deyin әr memleket jeke-dara óz ústanymyn bildirgen bolsa endi BÚÚ jana valuta mәselesin kóterip otyr. BÚÚ-yn búrynghy qauqarynan aiyrylyp qalghan dep aiyptaytyndar da az emes. Dey túrghanmen, bir el emes, últtar úiymynyng dengeyinde talqylana bastauy «jana әlemning qarjy sәuletining jana kelbetin qalyptastyru» iydeyasynyng pisip-jetilgenin bildiredi. Jaqynda Núsúltan Nazarbaev ta Parlament Mәjilisi sessiyasynyng ashyluynda memleketting aldynda qarjy sәuletin janghyrtu mindeti túrghanyn atap aitqan.

BÚÚ-nyng bayandamasynda «qazirgi qarjy jýiesi tiyimsiz, әlemdik ekonomikanyng damuyn tejeude әri qarjy jәne ekonomikalyq daghdarystyng birden-bir sebepkeri» dep atap kórsetken. UNCTAD sarapshylary dollardy jasandy valutagha almastyru halyqaralyq sauda men memlekettik qaryzdar tóniregindegi tensizdikti joyady dep sanaydy. Ayyrbas kurstaryn retteu ýshin Bretton-Vudskiy kelisimine úqsas jýie qúrudy úsynady. Sarapshylar úsynghan jýie әlemdik qarjy jýiesinde songhy 60 jylda bolmaghan týbegeyli ózgeris әkelmek.

Álem ózgermey túra almaydy. Solay jaratylghan. Qatyp qalghan eshtene joq. Endeshe ózgeristerge qalay ýles qosuymyz kerek, qanday sybagha alamyz degen mәseleler bizdi de ainalyp ótpeydi. Rasymen de biz ózgeristerge, jana qarjy jýiesine irkilissiz enuge dayynbyz ba? Kәrim Mәsimovtyng kabiyneti búghan әli naqty jauap bergen emes. Ázirge kezinde alaulatyp-jalaulatyp bastaghan birqatar iydeyalary «iyisalmas» ekenin bilip, birine birin qosyp, keybirin shúntityp kesip-piship tyrashtanudan aspay jatyr. Talay jobalardy iske asyra almady. Esep bergende eselep beretin, kóbinese semiz aityp aryq shyghatyn osy Ýkimetimiz ózgeristerge dayyn degenge kýmәn mol.

«Abay-inform»