Halyq sanaghyna baylanysty 2008 jyldyng 1 shildesi men 2009 jyldyng 1 sәuiri aralyghynda respublika aumaghynda qalalar, audandar, auyldar, kósheler ataularyn ózgertuge Qazaqstan ýkimeti jariyalaghan moratoriy Pavlodar qalasy atauy jónindegi pikirtalastyng qarqynyn sәl de bolsa sayabyrlatqan edi. Alayda sanaq óter-ótpes kezden bastap әlgi ataudy qúrmetteushiler internet portaldarynda forumdar ashyp, birjaqty pikir bildire bastady.
Portaldardaghy pikirtalas
Mysaly, Pavlodar qalasyndaghy www.pavlodar.gn.kz portalyndaghy «Pereiymenovaniya Pavlodara v Kereku» atty forumdy úiymdastyrushylar óz qolayyna jaghatyn pikirlerding internet arqyly jayyluyna asa ynghayly jaghday tudyrdy. Portal әkimshiligi «Pavlodar atauyn ózgertu qajet pe, joq pa?» degen saual qoymay, «Kereku» atauyn birden-bir balama atau retinde qasaqana kórsetken son, onyng maghynasyn úqpaytyn kópshilik, әriyne, qúlaqqa sinisti bolyp qalghan «әdemi» ataudy jaqtap dauys beredi ghoy, bayaghy... 

Halyq sanaghyna baylanysty 2008 jyldyng 1 shildesi men 2009 jyldyng 1 sәuiri aralyghynda respublika aumaghynda qalalar, audandar, auyldar, kósheler ataularyn ózgertuge Qazaqstan ýkimeti jariyalaghan moratoriy Pavlodar qalasy atauy jónindegi pikirtalastyng qarqynyn sәl de bolsa sayabyrlatqan edi. Alayda sanaq óter-ótpes kezden bastap әlgi ataudy qúrmetteushiler internet portaldarynda forumdar ashyp, birjaqty pikir bildire bastady.
Portaldardaghy pikirtalas
Mysaly, Pavlodar qalasyndaghy www.pavlodar.gn.kz portalyndaghy «Pereiymenovaniya Pavlodara v Kereku» atty forumdy úiymdastyrushylar óz qolayyna jaghatyn pikirlerding internet arqyly jayyluyna asa ynghayly jaghday tudyrdy. Portal әkimshiligi «Pavlodar atauyn ózgertu qajet pe, joq pa?» degen saual qoymay, «Kereku» atauyn birden-bir balama atau retinde qasaqana kórsetken son, onyng maghynasyn úqpaytyn kópshilik, әriyne, qúlaqqa sinisti bolyp qalghan «әdemi» ataudy jaqtap dauys beredi ghoy, bayaghy... 
Onyng ýstine, forumgha Kereku atauyn tek Koryakovtyng atymen baylanystyratyn jergilikti orystildi ólketanushylar men partiya jәne komsomol úiymdarynyng tarihy boyynsha mamandanghan, egde jastaghy Mariya Terenik siyaqty ghylym kandidattarynyng jariya¬lanymdaryna shýbәsiz senetin jergilikti jastar qatysatyny belgili. Biraq búlar әlgi ghalymdardyng N.Koryakovtyng naqty kim bolghanyn tap basyp aita almaghanyn, әrqaysysy әrkelki: kópes, jýzbasy, geolog, túz óndirushi, qala salghan qúrylysshy  keypinde kórsetkenin, әri onyng atalary, otbasy, úrpaqtary nemese әskeri ya júmysshylary jóninde birde-bir derek keltirmegenin qaperge ilmeydi. Al qazaq jastary filologiya ghylymdarynyng dok¬tory, etimolog Aytmúhambet Túryshevtyng «Kereku» sózining týp-tórkinin taldap túryp aiqyndaghanyn, tarih ghylymdarynyng dok¬tory Jambyl Artyqbaevtyng Nikita Koryakov degenning oidan shygharylghan anyz, әngimeler keyipkeri ghana ekenin, sondyqtan búl ónirde boluy mýlde mýmkin emestigin Resey qalalary múraghattarynan aldyrghan tarihy qújattarmen negizdep dәleldegenin, búl ghylymy tújyrymdy Qyryqbay Aldabergenov, Qayyrbolat Núrbaev tәrizdi tarih ghylymdarynyng doktorlary tyng derektermen bekite týskenin jete bilmeydi. Osynday jayttardy da eskergen forumdy úiymdastyrushylardyng aila-sharghysy da, boljamdy esebi de dúrys edi.
Á degennen-aq, Pavel patshazadanyng atyn qúrmetteushilerding qatary kýrt kóbeyip, qarsylastaryn qiyampúrys sózdermen atqylau tәsilin qoldandy. Tipti «Ermak» nyspysyn iyelengen bireu patsha dәuirin, «pavlodarskiy patriot» degen býrkenshek at jamylghan bireui kenestik kezendi kókseytinin aiqyn tanytty. Endi bireuleri «Kakomu idiotu voobshe prishla takaya idiotskaya iydeya s pereiymenovaniyem Pavlodara? Von pusti Astanu Kukareku pereiymenuiyt», «Istoricheskoe nazvaniye? Y v kakie vremena Pavlodar nazyvalsya Kereku? Istoricheskoe nazvanie kazahov – kyrgyz-kaysaki, no pochemu to vy sebya tak ne nazyvaete! Tak chto, ne mely chushi» dep soqty.
Múnday sózder portal әkimshiligining kóniline mayday jaqqan shyghar (únamasa, birden óshirer edi), biraq tәuelsizdik kezeninde erkin oilap ósken jastardyng shamyna tiygeni anyq. Ile www.Solai.de, www.massagan.com jәne ózge de portaldardy týrli aimaqtarda qoldanushy jastar kerekulikterge qoldau kórsetip, «Pavlodar forumyna» tús-tústan qaptap kirip ketti. Olar qala atauyn ózgertudi qoldap, dauys berip qana qoymay, pikirtalasqa týsip, biliktiligin de, jastyq qyzbalyghyn da kórsetti, al bireui «Mening sózderimdi qayta-qayta óshirip tastay beredi, endi ne isteymin?!» dep kýiindi.
Portal әkimshiligi múnday tosyn jaytty kýtpese kerek, endi eki jaqty da sypayylyq saqtaugha shaqyryp, ziyaly qauym ókilderining erkin pikir bildiruine mýmkindik berdi. Osylaysha, jogharyda atalghan A.Túryshev, J.Artyqbaev, Q.Aldabergenov, Q.Núrbaev tәrizdi jerles ghylym doktorlarynyng zertteulerin jaqsy biletin bir jas jigit ghylymy negizdelgen aqparattary, óte oryndy saualdary, ilanymdy jauaptary arqyly qaptaghan qarsylasynyng ekpinin basty. Beytanys ziyalynyng «Kereku» – M.Qashqaridyng «Sózdigine» engen «ýi», «kerege» degendi bildiretin kóne týrki sózi ekeni, bertin kele maghynasy kómeskilengeni, Pavlodar qalasy túrghan jer HVIII ghasyrda Ertis ózeni boyymen jýzgen orystyng әskery sayahatshysy  Remezovting kartasynda «Koryakov Yar» dep kórsetilgeni, keyin osy jerge salynghan әskery bekinis dәl solay atalyp, qújattyq ainalymgha týskeni, «Koryakov Yar» – qazirgi qazaq tilinde «Kerege jar» degen úghymdy bildiretin kóne týrki sózi «Kereku jardyn» orysshalanghan núsqasy ekenin әdeptilikpen aityp berui forum barysyn baqylaushylardyng yqylasyn ózine audardy. Múnyng ózi Pavlodar atauyn ózgertudi qoldaushylar qatarynyng tolygha týsuine yqpal etti.
Songhy mәlimet boyynsha, 334 (49%) adam ataudy ózgertudi jaqtap dauys bergen, 326 (48%) kisi osy qalpynda qaldyrudy qoldaghan. Osylaysha,  bastapqyda dauys berushilerding 2 payyzyn ghana qúraghan ataudy ózgertudi jaqtaushylar sany qazirgi kezde qarsylastarynyng sanynan asa bastady. Áytse de búlargha jauap retinde www.Solai.de portalyndaghy jastar Pavlodardyng atauyn auystyru mәselesi jóninde forum ashyp, óz pikirlerin bildirdi. Bir jaqsysy, qazaqsha sauatty jazatyny bar, oryssha-qazaqsha sózderdi aralastyryp oiyn jetkizetini bar, әiteuir, barlyghy derlik Pavlodar atauyn auystyrudy jaqtady.
Pavlodardaghy ahual
Elbasy N.Á.Nazarbaev Pavlodar men Petropavlovsk qalalarynyng atauyn ózgertu mәselesin sol aimaqtardaghy túrghyndardyng pikirimen sanasa otyryp, jergilikti biylik sheshui kerek degen oiyn ashyq aitqany belgili. Al Soltýstik Qazaqstan oblysy әkimi «Petropavlovsk atauy qazir de, aldaghy uaqytta da ózgertilmeydi» dep, túrghyndardyng pikirimen mýlde sanaspaytynyn kórsetti. Pavlodardyng әkimqaralary, әiteuir, «ózimbilemdik» minez tanytpay, «sabyr týbi – sary altyn», «asyqpaghan arbamen qoyangha jetedi» degen mәndegi sózder aityp, júrtshylyqty sabyr saqtaugha shaqyrudan tanbay keledi. Qarqyny qatty jahandanu zamanynda múnday maqal-mәtelderding mәni, ózektiligi qanday ekenin kim bilsin?..
Oppozisiyanyng oblystaghy beldi ókili Serikbay Álibaev 2001 jyly  Pavlodardaghy qyzyl komissar Dzerjinskiy atyndaghy ortalyq kóshege úly ghalym Q.Sәtbaevtyng atyn beru jóninde mәsele kóterilgende, Parlament Mәjilisining sol kezdegi deputaty retinde qala mәslihatyna «asyqpayyq» degen maghynada resmy hat joldasa, ótken jyldyng sonynda jergilikti tәuelsiz «Gorodskaya nedelya» gazetining atyshuly tilshisi Yuriy Kovhaevpen súhbatynda «Pavlodar atauyn ózgertuge ýzildi-kesildi qarsymyn» dep jauap berdi. «Svoboda slova» basylymy bolsa sol Yu.Kovhaevting bizding jerlesimiz, aimaqta ghana emes, býkil Qazaqstanda bedeli zor, aituly ghalymnyng últtyq múrat-mýddeni úlyqtaghan is-әreketin mysqyldaghan maqalasyn jariyalady. Búl jayt bayyrghy túrghyndardyn, jalpy, oppozisiyagha degen teris kózqarasyn tuyndatty. Tek belgili sayasattanushy Aydos Sarym juyrda Pavlodargha kelip, jergilikti ziyaly qauym ókilderimen jәne student jastarmen kezdesu ótkizgende, oppozisiyada últshyl qayratkerler de bar ekenin dәleldedi. «Qazaq tili» qoghamynyng oblystyq basqarmasynda Aydos Sarymmen memlekettik til mәselesi jóninde pikir almastyrghan kerekulik ghylym doktorlary, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaqtarynyng mýsheleri, ózge de ziyalylar Pavlodar atauyn Kerekuge auystyrudy birauyzdan qoldaytynyn mәlimdedi.
Bir aitar jayt, Pavlodarda memlekettik til mәselesi boyynsha dóngelek ýstel ótkizgen «Núr Otan» HDP hatshysy Erlan Qarin men Memlekettik tildi damytu Preziydenttik qorynyng diyrektory Berik Ábdighaliyevting ústanymy últ qayratkerleri Múhtar Shahanov pen Dos Kóshim ústanymdaryna kereghar kelmeytini aiqyn angharyldy.
Aymaqta til jәne onomastika sayasatynyng jýrgiziluine jergilikti orystildi tәuelsiz basylymdardyng tosqauyl qonggha tyrysatyny belgili. Olargha qarsy pikirlerdi jariyalaytyn orys tilindegi búqaralyq aqparat qúraldary joqtyng qasy. Osy sebepti, oblystyq «Qazaq tili» qoghamynyng taralymy az, aiyna bir ret qana shyghatyn «Ertis didary» gazetinde oryssha materialdar basudy qanaghat tútamyz. Áytse de gazetting ótken aidaghy nómirinde jaryq kórgen tarih ghylymdarynyng doktory Qayyrbolat Núrbaevtyng «Toskungshie po bezvozvratno ushedshemu sovetskomu proshlomu»  (Otvet Yu.Kovhaevu na ego statiu «...A kerekuysy vse petushatsya»: Gorodskaya nedelya, 2009 g., 14 yanvarya) atty syn maqalasy aimaq túrghyndarynyng sanasynda ýlken silkinis tudyrdy deuge bolady.
Qalay aitsaq ta, Pavlodar ónirining bayyrghy túrghyndary últtyq qayta órleu kezenin bastan ótkerude. Búl ýrdis Pavel patshazadanyng qúrmetine qoyylghan atau ózgertilmeyinshe kýsheye týspek.

Arman QANI, Pavlodar qalasy
«Jas Qazaq» gazeti 15 mamyr 2009 jyl