Sol bir is esime týsse, kýni qazir de beymaza kýige týsip, qyzara qalamyn. Adam óz ómirindegi әldeqalay kez­destirgen aqymaqtyghyn eske týsirgende, ar-újdany aldynda azaptanyp, kónili jýdey beredi eken. Úyat pen ókinish osylay ýzdiksiz osqylaytyn bolsa, kónil kýiden kóterem bolarym haq. «Kónilding kirin aitsa, kóilekting kirin jusa ketedi» deydi eken búrynghylar. Kónilimde qalghan sol túmandy ashyp aitsam ghana kókiregim kenip qalatynday bola beremin.

Songhy jylghy synaudan ýige sýlkinim týsip, sýmireyip qayt­tym. Sýmireymey qaytemin, joghary mektepke údayy ýsh jyl qatarynan emtihan tapsyryp óte almadym. Ákem sabyrly kisi edi, tis jaryp, til qatpady. Alghashqy jyldarda «Oqasy joq, kelergi synau­gha deyin múqiyat dayyndalsan, sózsiz ótesin» deytin meni jebey týsip. Osy joly әkem erinshekting erteni sekildi kóp qaytalanghan ýmitker synaudan kýderin ýzip, jalyghyp qalsa kerek, ýndemedi. Shesheni qoysanshy, sheshem abyrjyp, әkem men mening qabaghyma kezek-kezek jaltaqtaumen jýr. Ishten tynghan ýnsiz tynyshtyqty birneshe kýnnen keyin dastarhan ýstinde sheshem búzdy.

– Balany jasytpay, bir amaldasanshy, qolynnan kelip túrghanda, – dep әkeme qiyla qarady da, – osy baladan basqa kiming bar senin, – dep sózin sabaqtady. Mening qadirimdi kótermelep jatyr. Ákem sabyrly qalpyn saqtap, shaydy soraptay tartyp, oy ýstinde otyr. Jalghyz úlyn jaqsy oqytyp, aituly azamat etip shygharudy armandaghan bolar, sirә, sondaghy súrym mynau, kirerge jer qat­ty. Melshiyip men otyrmyn.

Áytse de, sheshemning talaby naqty әreketke úlasty. Audandyq partkomnyng ýgit bólimi bastyghynyng balasyna qyzmetke ornalasu qiyn bolsyn ba, tәiiri, tórt aidyng ishinde «tolymdy shofer» degen kuәlik alyp, sol mekemening jenil mashinasynyng birining róline jarmastym. Búl is alghashqy abyrjudan aiyqtyryp, kónilime әjeptәuir alghau boldy. Ákem qadaghalap, qatang ústap jýr. Sheshemning quanyshynda shek joq. Ekeumiz aldynghy kýni auyldaghy naghashylaryma baryp qayt­tyq. Nesin aitasyn, aq jazyqty әi-shaygha keltirmey alqymday salyp, kemerdegi kóp auylgha alqyna jet­tik. Asyr salghan auyl balalarynyng qorshauymen mashinadan týsip, ýlkendermen amandasyp, ýige bet­tedik. Jiyenderining jelmayany qúlaqtap, qúiynday qúighytyp jýrgenine bәri-aq tandanyp jatyr. Mening salauatym osy joly, Ay sharyna alghash shyqqan Nil Armstrongtan bir kem bolmady. Sәukenning keshegi synaudan óte almay jýrgen sandalbay balasy auyldy dýrildetip-aq qayt­ty.
Inirde ishki ýide gazet oqyp otyrgham, auyz ýide sheshem әkeme aldynghy kýngi auyl saparyn әngimelep jatqan. Ákem jaqamady bilem:

– Mәriyash-au! Balannyng shofer bolghanyna sonsha quanyp shala tamtyghyng qaldy-au, bayqús! Shofer bolu qanshalyq is deysin? Ónerkәsibi damyghan ozyq elderde shoferlikti kәsip demeydi. Bizdegi auyl adamdary at-kólikti qalay talghausyz mine salsa, olar da solay kez kelgeni jýrgize beredi. Bizding elde de bir mezgilden keyin shoferlik aituly kәsip boludan qalady. Balany bosqa әspensitpey, adam bolar jaghyn oilasanshy, – dedi shesheme.

Dausynda jazghyrghan synay bar. Shoferlikting salauatymen men de sharyqtay bastaghanmyn. Degenmen, әkemning ait­qany oryndy. Búltartpaytyn dәlelmen aityp otyr. Men oqyp otyrghan gazetimdi kóterip auyz ýige shyghyp, gazet­tegi «Halyqtyng qalauly shoferi – Qapan» degen ocherk basylghan betin núsqap, әkeme ústata qoydym. Qapan ózining shoferlikpen shúghyldanghan qyryq jyldyq ómirinde qyzmet­ti qajyrlylyqpen istep, san myng shaqyrym joldy shyrghalansyz, sәt­ti basyp ótipti. Ershimdi enbegining arqasynda ólkege dәrejeli ozat bolypty. Qadirli qart­tyng alpys jasqa keluin qút­tyqtau baylanysymen jazylghan ocherk eken.

Ákem ocherkti oqyp bolyp maghan barlay qarady. Men әkeme:

– Shoferlik jóninde janaghy ait­qanynyz oryndy, – dey kelip, – eger men bylay istesemshi, – dep sóz bastadym da, Qapannyng ónegeli isterin ózime ýlgi etip, sóiledim deysing kelip. Ákem de kónildenip qúptap otyr, qarghys atqyr, synaudyng kirbininen beri әkemdi quantqanym, sirә da, osy bolar.

Ayt­qanyndy oryndau – adamdyq qasiyet. Qapanday qalauly shofer bolugha buynymdy bekitip, izdenuim kerek. Adam degenning keyde asqaqtap, adasatyny bolady. Osynday kesepat­ty keziktirmeu ýshin Ayaz by de jyrtyq tymaghy men jaman tonyn ordasynyng mandayshasyna shegelep qoyghan eken. Men de osy ocherk basylghan gazet­ti shaghyn qyzmet sómkeme salyp, saqtay bastadym. Kýndelikti qyzmet babymen istelgen júmys, soghan say kesilgen talon, dәukimet­terimdi alyp-salghanda, gazet kóz aldymda túrady. Mine, búl – men ýlgi etken Qapannyng ózi bolmasa da, izgi isteri jazylghan ónegeli sózi degen sóz. Qalayda endi әkeme ait­qanymnan ainymaspyn-au!

* * *

Shofer bolyp shapqylaghanyma alty ay boldy. Qyzmet qolaylylyghyn ait, ór jaqta ólke, ortada oblys, ayaqtaghanda aimaq, tómende audannyng týkpir-týkpirine әldeneshe baryp qayt­tym. Ynghay «qasqa men jaysandy» tasimyn. Barghan jerde meni olardan bir kem kórmeydi. Qonaghuarlyqpen qúraq úshady da túrady. Qúrby-qúrdastarymnyng ortasynda da ataq-abyroyly bola bastadym. Auyl arasynda atpen kele jatqanynda aldy-artyndy orap, qalmaytyn qarlyghashtar bolushy edi. Keshegi synaudan sýrinip jýrgende syrt ailanyp, qaramay ketetin qyzdar sol qarlyghashtar sekildi tónirektey beretindi tapty. «Qaysyng mening qarlyghashym bolarsyn, qular» deymin ishimnen solargha qarap…

Ortalauda birge oqyghan Qalqash degen sabaqtasym bolushy edi. Tolyqsyzdy bitirgennen song tehnikumgha týsken. Qazir qalalyq bastauyshtyng múghalimasy. Talay toy-tamashada birge boldyq. Muzykanyng oinaqy ýnine sәikesip, sәndi de qaghilez qimylymen biyge týskende, bar jandy tamsandyryp-aq tastaytyn sol Qalqash mening qarlyghashym sekildene beredi. Kóz aldymnan ketpey, tynyshymdy ketirgen sol әdemi qarlyghashymdy qolgha qondyrdym-au, әiteuir.
Bәri de Qalqashtyng qalauy, mashinam erteli-kesh qalanyng ol sheti men búl shetin jiyi-jii kezip jýrdi. Sonyng saldarynan qojalyq bastyghy Burabaydan syn da estidim. Syndy qayteyin, Qalqashtyng qalauynan bas tartugha bolar ma? Qalqash keshe de kelip qolqa salghan. Sonyng orayyn keltiru qiyngha soghyp túr. Sonau Sәlimning týbeginde otyrghan auylda bir tanys qyzdyng toyy bolmaqshy eken, «osy senbi solay baryp keleyikshi» degen qiylyp. Qyryq shaqyrym qiyrgha baryp qonyp, ertesi qayta oralu – onay-ospaq is emes. Basshylardyng bireuine bas iyzetip almasa, sóz shyghary shýbәsiz. Burabaydy kóndiruden búlt juyq. Sasqanda bizding Sәukendi syrtynan satyp, senbining keshi solay bet aldyq. Segiz adamdyq orynda óriktey qyz-jigit­ten onymyz kelemiz.

Ekinti men aqsham arasynda aiqúlaqtana jetken bizding topqa toy aghynan aqtaryldy. Audannan kelgen aibatpen dýrildetip, toydy ótkizdik te ertesi týs aua at­tandyq.

Búl tamyz aiynyng tamyljyghan kezi. Jol jaghasyndaghy toghaygha qúmarta qaraghan qúrbylardyng qalauymen toghay shetindegi shaghyn alanqaygha búrylyp, mashinadan týstik. Mashinadan týse sala qyzdar qyrdyng qyzghaldaghyn terip ket­ti. Jigit­ter mashinadaghy ýnalghyny iske qosyp, biyge basudyng qamynda. Oinaqy muzyka oiymyzdy tez ortaqtastyrdy. Mashinanyng qasyna toptalyp, jas shópti japyra, nilin shygharyp, taptadyq-ay kelip. Kýn enkeyip barady. Qúrbylarym biyden qojyray bastady. Men salqyn sugha beti-qolymdy jughym kelip, qasymyzdaghy ózenge qaray ayandadym. Qaytyp kelsem, búlar dastarhan ornyna jayylghan gazet­ting ýstindegi tonazyghan et­ti, «Alyndar! Týzding tamaghy tәt­ti bolady», – dep qarbytyp jatyr. Mening de tәbetim tartyp barady. Torghaybas etip turalghan et­ten alyp, asay bastadym. Et te jelinip boldy. Endi qaytugha qamdandyq. Qalqash kelip әlgindegi gazet­ti aiyryp-ayyryp, «qaghaz qoldyng mayyn jaqsy ketiredi», dep ýlestirip jatyr. Qarasam, ózimning bayaghydaghy ocherk basylghan bolashaq ýmitimning kuәsi bolghan qasterli gazetim, Qalqash pen qúrbylar qolynda qoljaulyq bolyp, uqalanyp, týte-týtesi shyqty. Sonda da syr bermedim. Qalqashtan nemdi ayayyn, ózime osylay júbatu aityp, qúrbylardy alyp, audangha qaytyp ket­tim.

«Tughan ay – turaghan et» degendey, әi-shәy degenshe taghy da alty ay óte shyqty. Býgin әdeyi súranyp, alys jolgha shyqtym. Qatuly qys ashuly ayazymen kәrlenip, qabaghyn týiip túr. Aqtýtekting astynda qalghan aq jazyq qysqy kórpesin qymtanyp, jylmiyp jatyr. Sonau Kerkýngeydegi qysqy otarda otyrghan malshy auylgha aimaqtan kele jatqan myna eki tilshini jetkizsem boldy. Búlar odan arghy júmysyn atpen bitiredi, qaytardaghy erik ózimde. Alasúraghan ayazdy kýnderde әdeyi súranyp, alysqa shyghuymnyng ózindik esebi bar. Taghy sol Qalqash ýshin. Qalqash qysqy demalysqa shyghyp, Kerkýngeydegi tuysynyng ýiine ketken. Sonda da retin tauyp ózim jetkizgenmin. On kýnning túspalynda qaytatynyn ait­qan. Qayta alyp kelu de mening búljymas boryshym. Býgin on eki kýn degende orayy әreng keldi. Onyng ýstine ýlgili shofer bolu ýshin alys jolgha, suyqqa qaramay súranyp baru qajet qoy. «Eki alyp biyge shyghu» degen mine osy. Ómir ózi – ýlken mektep, ýnilseng bәrin ýiretedi eken.

Qalqash ta tordaghy torghayday typyrshuly eken. Betkeyding etegindegi ózekshege ilingenimde-aq ýiden jýgire shyghyp, qayta kirip ket­ti. Ózekting tar, tastaq jolynda balasha talpynyp, auyl túsyna zorgha tayadym. Olar da qamdanyp bolghan eken. Arasynda Qalqash bar ýsh-tórt әiel kýngeydi kerlep týsip kele jatyr. Men de mashinamnyng moyy­nyn keri qaray búrdym. Kelgendermen aman-esendikti ernimning úshymen atqardym. Qalqashqa da kóldeneng kózden jasqanyp, salqynqandylyq kórsetip túrmyn. Qaytugha qamdanyp may tetigin basa bergenimde:

– Qaraghym, mening myna kelinim audangha barmaqshy edi, ala ketshi, – dedi kekseleu kempir qasyndaghy kelinin kórsetip. Qalqashpen onasha qaytu qanday jaqsy, әli talay aitylmaghan sóz, shertilmegen syrlarymyz bar. Sony oilaghan men:

– Qyzmetpen kelgemiz, jolda qaytatyn adamdarymyz bar, bos oryn joq! Bolmaydy, – dep kýsheygen motordy hotqa qosyp, qozghala berdim.
Kýdirding oidym-oydym ker jolynda rólde saq bolmasan, onbaysyn. Eki qolymnyng emendey tegeurinimen tarbandanghan rólge tastay qatyp, әreng kelemin. Qúryp qalghyr, jol tynbay qaqpaqyldap, qasymdaghy Qalqashtyng búrymy búlghaqtap, tynyshy ketip otyr. Endi, mine, jol da jaqsarady. Eki ainalmadan song orman mekemesining ór jaghynan tas jolgha qosylamyz. Tas jolda qaghaberis joq, jangha jayly. Róldi bir qoldyng úshymen-aq iygeruge bolady. Odan ary audangha barghansha qanshalyq masayrasaq ta jetip jatyr.
Ormangha da keldik. «Qan bazar» atalatyn qystaqtyng ortanghy kóshesinen óte bergenimizde qayyrma jaghaly qalyng palito kiygen qatynas saqshysy qolyndaghy jalaushasyn jalt etkizip, toqtaugha әmir et­ti. Toqtamay bolmaydy. Qyryna alsa, qyrghiday tiyedi búlar. Men eriksiz toqtadym. Kәbinke esiginen enkeygen engezerdey saqshy ekeumizge qarap jymidy da:

– Anau aqsaqaldy audangha ala ketinder, – dep artyna búrylyp, qolyn búlghady.

Qaramay ketetin Kerkýngeyding kempiri emes, búlardyng әmirin almay bolmaydy. Ýnsiz túnjyrap men otyrmyn. Qolynda kótergen qorjyny bar, tozghan týlki tymaqty, kәrtendeu adam kónilsizdikting ýstine bir qúshaq ayazdy ala kirdi. Mening qatuly qabaghym qaperine keler emes. «Bazoryn* bop túr eken, balam», – deydi qas-kirpigine qonghan qyraudy qaghyp, saqalyn sýrtip, art jaqtaghy oryndargha jaylanyp otyryp jatyp. Saqshymen qoshtasyp, qozghala bastadym.

Myna sary tymaqtyng sap ete týskenine saytanym ústap keledi. Kirlegen kók etigi men Kýdirding qyrqasynday bilem-bilem bolyp qatparlanghan qonyr shalbary qúbyjyq sekildenip kórindi kózime. Ýsh adamdyq úzyn orynda kýptey bolyp kólbep jatyr. «Tumysynda otyryp kórmegen shygharsyn, múnday jayly oryngha» deymin ishimnen yzalanyp. «Bazoryng bop túr eken» dep dilmәrsuyn ózinin. Ejelden tilimizde «parymen», «bir qúr» degen sózder bola túrsa da, iyegin iymeytip «iyt-au» dep kisiliktene qalatyn kempirler bolushy edi. Dәu de bolsa mynau da sonyng biri shyghar…».

Kemerge de kózkórim jer qaldy. Onan ary aq jazyq bastalady. Qynjylghanyn qabaghynan tanytyp Qalqash otyr. Qyr jelkende qydiyp qúbyjyq otyrghanda, qaytyp qyz kónilin aulap masayraugha bolar. Qayta-qayta qaraghyshtap, mazasyzdanyp men kelemin. Jayly orynda jantayyp, myzghyp alghysy kelgen bolar, qúbyjyq shal shóge týsip, kók ishigining jaghasyn qau­syrynyp, beti-auzyn kólegeylep jatyr. Onyng myzghyp aluyna qoyar men be? Úiqysynyng oiran-topyryn shygharu ýshin qasaqana ýnalghyny ashtym. Disko muzykasynyng oinaqy ýnin jastar únatqanymen, «qúlaq-miymdy jeydi» dep shal-shauqannyng shyryldaytyny bar. Al mynau óli sýiek pe, qalay? Jantayghan qalpynan qozghalyp ta qoymady. Muzyka bizdi ózine ýiirip әket­ti. Baghana Kýdirding qiqalaq joly silkilese, endi muzykagha elitip ózimiz selkildep kelemiz.

«Janyndy jadyratatyn da ról, jayratatyn da ról» deytin bizde bir kóne shofer rólge otyrghanda qyraghy boludy dәriptep. Angharmay qalyp­pyn, joldyng órkesh-órkesh oiylghan jerin jaqyn kelgende bir-aq kórip, qarqyndy tejegenimshe, kók temirde es bola ma, qoydy da ket­ti. Álgindegi selkildeu, selkildeu me? Shekem tóbe temirge eki tiyip, eki qaytyp týstim. Joldyng erneuinen endi úshugha ainalghan mashinany zorgha onap, es jighanymsha, motor óship, mashina toqtay qaldy. Qoryqqanymnan qalshyldap ketip­pin. Qalqashta da óng joq. Qúbyjyq shal basyn kóterip, ýdireye qarap jatyr. Áyteuir, jahannamnyng janyna baryp qayt­tyq.

Maghan motordy otaldyru múng boldy. «Apyr-au!» deymin múnayyp. Ánsheyinde teber-tep­pesten gýr etetin aktiv motordy albasty basty-au, sirә. Jarty saghat­tay jabdynuymnan eshtene shyqpady. Kýn enkeyip, batugha tayaghan. Aqjazyqtyng keshki ayazy alasúryp, bet-auyzgha ash bitshe súqtanady. Motordyng lebimen múzdamay túratyn mashina ishi dala bop ket­ti. Qalanyng kiyim kiyisine daghdylanghan Qalqashtyng júqa kiyimi jemir suyqqa lypa bolmay qalshyldap barady. Motordyng ol jer, búl jerin qúlshyna shúqylap men jýrmin.

– Tok symdaryn týgendep kórding be? – deydi qúbyjyq shal qasyma kelip. Tymaghy qolynda, basynan bu búrqyrap túr.

– Týgendeytin sening taudaghy qoyyng ba edi? Qasqyr jedi dep túrsyn-au, sirә! – dedim men de qyjyrtyp, ayazdyng ashuyn shaldan alyp.

Biz shoferler de yrymshyl halyqpyz. Býgingi myna kesepat­ty osy qúbyjyq shaldan kórip túrmyn. Qúbyjyq shal ýndemey qaldy. Qalqash týgil qara basty jigit ózim de qaljyray bastadym. Barghan sayyn motor da suynyp barady. Ebine kelmese, endi shiyrek saghat­tan keyin, ýpilmәlik berseng de bәribir. Men sasa bastadym. Aqjazyqtyng týngi ayazynda ýsip óluding ýreyi sastyrdy meni.

– Bylay túrshy balam, men de bayqap kóreyin, ómir boyy aitysqan әriptesim ghoy, búl jaryqtyq, – deydi qúbyjyq shalym kýlming qaghyp.

Men yghysyp oryn bosat­tym. Qaybir jetiskennen deysin? Hal ketkennen song «apa» dep túrmyn. Qúbyjyq shal qolyn sozyp, aurudyng tamyryn ústaghan dәrigerdey asa bir eptilikpen tok symdaryn sausaghyna ilip, shert­tirip, serpimdiligin bayqap jatyr. Sipalap jýrip bireuin bel ortasynan soza tartyp edi, syrtqy rezinka qaby sozylyp jinishkerip ketipti. Ózegindegi metaldyng ýzilgeni beseneden belgili bop túr. Baghana men teksergende vint bekitilgen eki basyn kózden keshirgem. Búnyng múnday qaltarystan keterin kim bilgen?

Bala kezimde marqúm әjem: «Qyzyr degen әulie bar. Jahan kezip, el aralaydy. Basyna kýn tughan jandardy jebep, qoldaydy. Qasiyet­ti әulie bolghanymen, qalay bolsa solay eleusiz el arasynda jýre beredi. Jaman eken dep bireudi kelemejdeme», – dep otyratyn maghan ertegi ait­qan kez­derining arasynda. Dәl qazir myna qúbyjyq shal bizge sol әjem ait­qan Qyzyr bolyp kez­desti. Suyqtan iykemi ketken mening siqymdy kórgennen keyin, ishigin sheship:

– Ana bala ekeuing orana túryndar, әitpese ýsip ketesinder, – dedi de, – Áy, balalyq-ay!, – dep kýbirlep iske kiristi.

Qalshyldaghan Qalqashtyng jotasyna kók ishikti jauyp, keng mol etegining bireuine ózim de panalap jatyrmyn. Qart­tyng qolymen onshalghan motor istey bastady. Qayran qalghan Qalqash ekeumiz:

– Atay, atynyz kim? Ýiiniz qayda? Ne kәsip­pen shúghyldanasyz? – dep súraqty jaudyryp, oryngha jayghasyp jatyrmyz. Kók ishigin kiyip qau­syrynghan qart:

– Atym Qapan, ýiim myna ormanda. Úzaq jyl shofer bolgham, qazir pensiyadamyn, – dedi de, – Sen bala әlgi audandaghy Qarymsaqtyng qyzy emessing be? – dep Qalqashqa qarady. Qalqashtyng bas iyzeuin kórgen son:

– Bәse, jazda biz Sәlimning týbeginde otyrghanda osy mashinamen toygha barmadyndar ma? – dep sózin sabaqtap alyp, – Al bala, endi jýrelik, – dep kavkazsha qoyylghan kýmistey saqalyn sipap, maghan qarady. Suyq soryp jansyzdanghan eki betimdegi ýreyding ornyn úyat iyelep, eki qúlaghyma deyin qyzaryp, duyldap ket­ti.

* * *

Qalqashpen otau ýiding týtinin týtetkenime tórt jyl boldy. Biraq osy bir úyat­ty isti úmyta almay-aq qoydyq. Esten shygharugha qanshalyq tyrbynghanymyzben, sondaghy sódegey qylyghymyz kóz aldymyzda túrady da qoyady. Sol isten keyin adamdyq dengeyimizding qúldyrap, qay túsqa týskenin jete týsingendey boldyq. Qazir Qalqash qalauly baghban bolugha talpynuda. Men Qapan qart­tyng qasterli jolynyng sýrleuinen jazbaudyng qamynda jýrmin.

*Bazor – qytaysha sóz. Segiz oryndyqty mashina degen maghynany bildiredi.

Qasymhan Áubәkirúly

Abai.kz