«Balapan» -  bala tilinde sóileytin otandyq jalghyz arna. Jahandanugha jaltaqtap ósip kele jatqan balalardy jalghyz arna ana tilining uyzyna qandyryp últtyq bolmystyng besiginde terbete alady ma?  «Bala tili bal» deytin býldirshinderimizding tilin «Balapanymyz» qalay syndyryp keledi?  Ony atalghan arnanyng diyrektory Lәilә Súltanqyzynan súrap bilgen edik.

- Lәilә hanym, óziniz basqaryp otyrghan Astanadaghy  «Balapan» arnasyna deyin shou-biznesting qaynaghan ortasynda qyzmet ettiniz. Osy qyzmetiniz ben ózinizdi «Balapangha» baptaghan Almatyny saghynbaysyz ba?

- Áriyne saghynamyn. Óitkeni barlyq aghayyn-tuysym, qayyn júrtym bәri derlik Almatyda túrady. Tipti, qansha jyl jaqyn aralasqan  qúrbylarym da sol jaqta. Al shou-biznesti saghynamyn dey almaymyn. Sebebi – ol ortada aralasatyn dos-jarandarym neken sayaq edi. Onyng ýstine kók jәshikti bermeytin shou-biznestegilerdi kýnde kórip jýrmiz ghoy...

-  Al búrynghy produserlik sharuanyz jetimsirep qalghan joq pa?

- Kimning qalay oilaytynyn bilmedim, biraq dәl býgingi kýni mensiz de produserler jeterlik. Negizinde әr adamnyng óz mamandyghy boyynsha júmys jasaghany abzal. Shynymdy aitsam, óz basym  ózimdi endi ghana tapqan siyaqtymyn...

«Balapan» -  bala tilinde sóileytin otandyq jalghyz arna. Jahandanugha jaltaqtap ósip kele jatqan balalardy jalghyz arna ana tilining uyzyna qandyryp últtyq bolmystyng besiginde terbete alady ma?  «Bala tili bal» deytin býldirshinderimizding tilin «Balapanymyz» qalay syndyryp keledi?  Ony atalghan arnanyng diyrektory Lәilә Súltanqyzynan súrap bilgen edik.

- Lәilә hanym, óziniz basqaryp otyrghan Astanadaghy  «Balapan» arnasyna deyin shou-biznesting qaynaghan ortasynda qyzmet ettiniz. Osy qyzmetiniz ben ózinizdi «Balapangha» baptaghan Almatyny saghynbaysyz ba?

- Áriyne saghynamyn. Óitkeni barlyq aghayyn-tuysym, qayyn júrtym bәri derlik Almatyda túrady. Tipti, qansha jyl jaqyn aralasqan  qúrbylarym da sol jaqta. Al shou-biznesti saghynamyn dey almaymyn. Sebebi – ol ortada aralasatyn dos-jarandarym neken sayaq edi. Onyng ýstine kók jәshikti bermeytin shou-biznestegilerdi kýnde kórip jýrmiz ghoy...

-  Al búrynghy produserlik sharuanyz jetimsirep qalghan joq pa?

- Kimning qalay oilaytynyn bilmedim, biraq dәl býgingi kýni mensiz de produserler jeterlik. Negizinde әr adamnyng óz mamandyghy boyynsha júmys jasaghany abzal. Shynymdy aitsam, óz basym  ózimdi endi ghana tapqan siyaqtymyn...

- Sonda bala-shagha basyp ketken shou-bizneste adasyp jýrippin deysiz be?

- Joq, shou-bizneste adastym dey almaymyn. Kerisinshe, kóp dýniyening qyr-syryn mengerip, býgingi ónerding jay-kýiin tanydym. Bәlkim, ol ortada shyndalmasam, osy dәrejege jetpes pe edim.

- Shou-dumannyng qyzghan ortasynan tabylatyn Lәilә Súltanqyzy balalardyng telearnasy «Balapangha» qalay syiyp jýr?

- (Rahattana kýlip aldy) Qiyndyq tudyratyn eshtenesi joq, әiteuir syiyp jýrmin. Ózimdi erkin sezinemin. Otbasyly bolghandyqtan әriptesterim týsinistikpen qarap, әrdayym qiyndyq tughyzbaugha tyrysady.

- Býgingi óziniz basqaratyn osy «Balapan» bala tilin qanshalyqty tauyp jýr dep oilaysyz?

- Biz – qazaq bolamyz, otanymyzdy sýiemiz deytin  janúyalardyng býldirshinderine arnalghan arnamyz. Sondyqtan әr otbasy ýshin bizding  ornymyz erekshe bolar. Tehnologiyanyng damyp jatqan uaqytynda balalardyng súranysyn orynday almay jatqan jaqtarymyz bar shyghar. Biraq  qoldan kelgenshe ayanbay enbek etu ýstindemiz.  Ózimiz jayynda jaman syn esty bermeymiz. Búl óz aldyna  enbegimizding esh ketpey jatqanyn anghartsa kerek.

-  Auyldaghy ata-analar balalaryn «Balapyny» bar ýiden izdeytin eken dep estip jatamyz. Búlay deytinimiz, siz basqaratyn telearna barlyq ónirge birdey taramaytyndyqtan, auyl balasy sputniktik jelisi bar ýidi saghalaytyn kórinedi. Osy mәselening sheshimi tabylar týri bar ma?

- Áriyne, auyldy jerlerde kabelidi jelige qosylghan ýiding balalaryna ghana «Balapandy» tamashalaugha mýmkindik bar. Dәl osy mәsele mening de janyma batady. Biraq búl mening qúzyrymdaghy dýnie emes. Bolashaqta  sandyq telearnalar jýiesine kóshemiz dep jatyr ghoy. Sonda tolyqtay bolmasa da, toqsan payyz auyl-aymaqqa taralamyz degen oidamyz.

- Arnadaghy qazaqshalap úsynylatyn «disneylik» tuyndylardyng ornyn otandyq ónimdermen tolyq almastyrudyng auyly әli alys shyghar?

- Búl kýrdeli mәsele. Alayda osy  bir armangha erte me, kesh pe jetetinimiz aqiqat. Sondyqtan efirdi otandyq ónimdermen tolyqtyru bolashaqtyng enshisinde degenim jón siyaqty. Negizi óz basym disneylik ónimderdi efirden alyp tastaugha týbegeyli qarsymyn. Olardyng arasynda da balalargha qajetti dýniyeler bar.

- Elde balalar týgili, ýlkenderge arnalghan әdebiyettin ózi jútan tartyp túrghan shaqta, shygharmashylyqty damytudyn qanday joldary bar dep oilaysyz?

- Býgingi kýni  balalar taqyrybyna jazatyn ssenariyster óte az. Osyghan oray qalamgerler arasynda arnayy animasiyaly ssenariyge  bayqau da ótkizdik. Balany oqyp ýirenuge úiytu onaygha týspeydi. Alayda baghdarlamalar barysynda  әrtýrli tәsilderdi paydalanugha tyrysamyz. Negizinde balany ýirenuge jeteleytin jauapkershilik aldymen ata-ananyng mindeti. «Qazaq tәrbie tal besikten» dep sodan aitsa kerek-ti. Odan keyingi mindet- mektepegi ústazdaryna baylanysty bolsa, songhy jýk  «Balapangha»  artylady.

-  Bizdegi balalar taqyrybyndaghy tuyndylar Súltan Qojyqovtarmen birge kelmeske ketkendey. «Balapan» osy túrghyda «jana qojyqovtardy» izdestiruding әreketin jasap jatqan joq pa?

- Biz arakidik balalar arasynda týrli bayqaular ótkizip túramyz. Al Qojyqovtay bala tilin tabatyn rejisserlerdi izdestiru – bolashaq josparymyz.

-  Býgingi balalarymyzdy batystyq «Tiji» men «Nickelodeon» arnalarynan arashalap aludyn qanday joldary bar?

- Aytyp otyrghan telearnalardy balalargha mýlde kórsetpeu kerek degenge qarsymyn.  Mysaly, «Nickelodeon»-ning Diyegosy býldirshinder ýshin qajet.  Sol siyaqty «Tiji» arnasyndaghy «super Tom jәne Gramotey» animasiyalyq tuyndysy sapasy jaghynan bolsyn, qay jaghynan alsaq ta balalardy birden elitip әketedi.  Sondyqtan aqparat aidynyn jaylap alghan batystyq arnalardan balalarymyzdy arashalaymyz desek otandyq ónimderding sapasyn arttyru kerek. Osy maqsatta júmys jasap jatqan jayymyz bar.

-  Últtyq teleónimderdin damuyna túsau salatyn reyting degen pәleket sizdin telearnanyzgha auyz salghan joq pa?

- Bizding arna kabelidi jolmen taralatyn bolghandyqtan, siz aityp otyrghan reyting degen «pәleket» bizge qúryq sala almaydy.

- Telearnalardaghy últtyng ruhany dýniyesin reytingpen ólsheytin sayasattyng astarynda qanday qiytúrqy pighyl jatqanyn bile aldynyz ba?

- Reyting degen ol – jarnama. Al jarnamanyng ar jaghynda qarjynyng basy qyltiyp túrady. Áytse de reytingting baghdarlamalardyng ósuine septigin tiygizetinin moyyndauymyz kerek. Osy ólshemning arqasynda telearnadan úsynylatyn talay dýniyening sapa jaghynan jaqsarghany jasyryn emes.

- Lәilәnin ýiinde de eki býldirshin baryn bilushi edik...

- Bizding ýide -  Saghdat pen Sardar esimdi eki býldirshin bar. Ýshinshisin súrasanyzdar, ony bolashaqta kórermiz...

- Olar qay tilde sóilep, qaysy telearnany kórip jýr?

- Mening balalarym «Balapan» arnasyn kóredi. Ana tilinde  sóileydi.  Orys tiline de jýirik ekenderin anghardym. Ýide arakidik ózge tilde shýldirlep ketse, sonynan qazaqsha  audarmasyn súraymyn. Sol sebepti Lәilә  ýnemi balamen júmys jasap jýredi.

- Onda sizge balany ýiretuden jalyqpanyz dep tileyik!

Ángimelesken Dinar KAMILOVA

Abai.kz