Qazir barsha әlemning nazary Italiyanyng Milan qalasyna audy. Ádettegidey, tamasha futbol kórinisine emes, boksshylar bәsekesine kuә bolu ýshin. Aragha eki jyl salyp jalauyn kótergen bokstan әlem chempionatyna jer sharynyng 133 elinen 554 sportshy qatysuda. Chikagodaghy birinshilikten tek 3 boksshynyng kemdigimen  erekshelenetin Milan tórinde  qazaq jigitteri jankýierlerine jaghymdy janalyq syilaugha asyghatyn emes. 11 salmaq dәrejesi boyynsha syngha týsken qazaq boksshylarynan 1/8 finalgha 5 sportshy  sýrinbey jetip, onyng ekeui birinshilikti osy aradan ayaqtady. Al Resey qúramasynyng 2 boksshysy saptan shyqsa, kórshi ózbek aghayynnyng 8 sportshysy ýshinshi ainalymgha aptyqpay jetti. Boksta basqalardan qara ýzip ketetin Kubanyng jóni tipti bólek...

Qazir barsha әlemning nazary Italiyanyng Milan qalasyna audy. Ádettegidey, tamasha futbol kórinisine emes, boksshylar bәsekesine kuә bolu ýshin. Aragha eki jyl salyp jalauyn kótergen bokstan әlem chempionatyna jer sharynyng 133 elinen 554 sportshy qatysuda. Chikagodaghy birinshilikten tek 3 boksshynyng kemdigimen  erekshelenetin Milan tórinde  qazaq jigitteri jankýierlerine jaghymdy janalyq syilaugha asyghatyn emes. 11 salmaq dәrejesi boyynsha syngha týsken qazaq boksshylarynan 1/8 finalgha 5 sportshy  sýrinbey jetip, onyng ekeui birinshilikti osy aradan ayaqtady. Al Resey qúramasynyng 2 boksshysy saptan shyqsa, kórshi ózbek aghayynnyng 8 sportshysy ýshinshi ainalymgha aptyqpay jetti. Boksta basqalardan qara ýzip ketetin Kubanyng jóni tipti bólek...

Qazaqstan qúramasynyng bas bapkeri Damir Budanbekov Milangha attanar aldynda «әiteuir altyn alsaq boldy» dep sózin qysqa qayyrghan. Búghan sebep te joq emes, auyz toltyryp aitayyn dese, jastardan jasaqtalghan qúramanyng qanshalyqty alysqa shabatynyna ózi de kýmәndi. «Kónekózderden» tek Qanat Ábutәlipov pen Serik Sәpiyevti sapqa qosyp, Aziya altynyn oljalaghan Vasiliy Levitke arqa sýiegen bas bapker basqa salmaqtaghy biraz tәjiriybeli, el tanyp qalghan boksshylargha «qyrghiday tiydi». Álem birinshiligining qola jýldegeri, 48 keli salmaqta senimdi aqtaydy degen Birjan Jaqypov songhy kezdegi sәtsizdikterine oray Ádilet Qapezovke ornyn bosatyp bergen. Alayda, ringte tolyghymen shyndalyp bitpegen Ádilet alghashqy ainalymda-aq Taylandtyq qarsylasyna jenis syilady. 57 kelidegi jana esim Erjan Músafirov birinshi belesin baghyndyrghanymen, kelesi kezdesuinde qaryq qylmady. Kezinde Bekzat Sattarhanov pen Galib Jafarov atoy salghan búl salmaqtaghy «saparymyzdy» tym erte ayaqtaugha mәjbýr etken reseylik Sergey Vodopiyanov edi. Osy jyldyng jazynda ótken qúrlyq birinshiliginde qola medalidi jenip alghan 51 kelidegi Oljas Sәttibaev songhy olimpiada oiyndarynyng kýmis jýldegeri Obaly Nordindi bas kótertpey jengendegi, «alysqa barady-au» degen oiymyz da teris bop shyqty. 60 kelidegi Ghany Jaylauovtyng jenilisine kikbokstan boksqa «qonys audarghan» 75 keli salmaqtaghy Azamat Belgibaevtyn, Aziya chempiony degen darday ataghy bar Vasiliy Levittting sәtsiz qadamdaryn qosynyz. Kónilge medet týk te joq! Asa auyr salmaqtaghy Ivan Dychkonyng shiyrek finalgha shyghuyna reseylik qarsylasy Denis Sergeev mýmkindik bermedi. 1/8 finalda venger boksshysynan ailasyn asyrghan Qanat Ábutәlipov Beyjindegi oiynda jolyn baylaghan kubalyq  Alarkonnan aqyry esesin ala almay, әlem chempionatyn «merziminen búryn» bitirdi. Endi tek eki dýrkin әlem chempiony Serik Sәpiyev pen qyzylordalyq jas talant Rustam Syvaevtyng jolyna ýmitpen qarau qaldy qazaq jankýierine. Álem birinshiligindegi boksshylarymyzdyng birynghay jeniliske úshyrauyna basty sebep ne sonda? Qúramadaghy betkeústar bylghary qolghap sheberleri Baqtiyar Artaev, Erkebúlan Shynәliyev, Baqyt Sәrsekbaevtardyng bokstan uaqytsha qol ýzgeni me?! Ras, bizding qúramada buyn auystyru prosesi jýrip jatyr, biraq múnday oqigha Kubalyqtardyng da basynan ótude. Alayda,olardyng bir-eki boksshysy ghana jarysty ayaqtady,  qalghandary qatardan shyghugha asyghar emes. Al bir kezderi Mario Kindelannyng ózin qaymyqtyryp, Bostandyq araly ókilderimen terezesi teng óner kórsetken qazaq boksy ýshin búl ýlken tragediya. «Áli jas qoy, alar asuy alda» dep aqtap alghanmen, 20 jasynda Olimp shynyn baghyndyrghan Bekzat Sattarhanovtyng erligin qayda qoyasyz?! Múndaghy eng basty kinәrat - talanttardyng dúrys tandalmauynda. Tәjiriybe jinaqtaghan dúrys shyghar, әitkenmen әlem chempionatyna júrt medali alyp, el mәrtebesin kóteru ýshin barady.  Kikboks pen boks qansha jerden úqsas bolghanymen, halyqaralyq sayystarda baq synap kórmegen búrynghy «kikboksshy» Azamat Belgibaevty birden әlem birinshiligining «maydanyna» salyp jiberu Budanbekovtyng basyna qaydan kelgen oy ekeni belgisiz. Aziyada abdyrap qalghanmen, búl salmaqta Ádilbek Niyazymbetovtyng Milangha barghany dúrys sheshim bolar ma edi?! El birinshiliginde jarytyp óner kórsetpegenmen, Olimpiada oiyndarynda jinaghan tәjiriybesi Merey Aqshalovtyng alysqa shabuyna septigin tiygizui mýmkin edi ghoy?! Birjan Jaqypov kózi qaraqty jankýier ýshin bәribir óz salmaghynda nómiri birinshi! Milandaghy boks merekesining mәrege jetuge az-aq qaldy. Alda eng auyr aiqastar men sheshushi kezender. Boksty últtyq oiynynan kem kórmeytin qazaq ýshinshi chempiondyghyna qol sozghan Serik Sәpiyev pen syr elining sanlaghy Rustam Syvaevqa ýlken senim artuda. Al әlem chempionatyn tәjiriybe alanyna ainaldyrghan bas bapker Damir Budanbekov «jauyngerlerinin» jenilisin nemen týsindiredi eken?!

Foto: golpas.com, centrasia.ru, yvision.kz

Aqyrys Seytqazy