«Tól jazu» atty rәmiz boluy kerek!
Kezinde «bitik» jazuy (runa alfaviyti) turaly birneshe maqala jazdym, qogham ony týsine almady..., talqylamady... Onyng da sebebi bar shyghar, óitkeni, elimizdi basqarghan otyz jyldyq avtoritarizm «ózine ózi sýisingen» keseline shaldyghyp, qazaq halqynyng tamyry tereng tarihyn qajet etpedi.
Qazir elimizding jazuy latyn әrpine kóshetini anyq boldy. Sóitip, ainaldyrghan jýz jyl shamasynda halyq ýsh ret jazu grafikasyn «arab әrpi», «kirillisa», «latyn әrpi» dep auystyryp otyr. Bolashaqta "til tarihy" turaly aitqanda osy ýsh әlipby atalatyn bolady. Ol tarihta týrkilerge, sonyng ishinde qazaqqa tәn kóne әlipby – «bitik jazugha» oryn bolmay, ol úrpaq jadynan joyyla beretin bolady. Ómir dialektikasy sonday...
Biraq óz tәuelsizdigine qol jetkizgen Qazaq Eline myng jyldar boyy tolghatyp, ishten tughan, ghasyrlar boyy saqtaghan osy ruhany qúndylyghyn úmytugha, ony tarih kýresinine laqtyryp tastap ketuge bolmaydy. Nege deseniz, ómir býginmen ayaqtalmaydy. Endeshe bolashaq úrpaq memleketin ayaqqa nyq túrghyzghan kezde «Biz kimbiz?», «Biz qanday qalyptan shyqtyq?» dep súray bastaytyny, tól tarihyn týgendey bastaytyny anyq. Sol kezde olar «últtyq jazu» mәselesine qayta oralady. Sebebi, bizding halyqtyng jazuynyng payda bolghan zamanynda әlemdegi sanauly halyqtarda ghana jazu bolghanyn olar zerttep biledi. Bilgen son, keleshek úrpaq «Qazaq Eli tәuelsizdik alghan kezdegi atalarymyz ne sebepten ózderining osy Úly mәdeny eskertkishinen qútylghysy keldi eken?», «Ne sebepten ony halqynyng jadynan shygharyp tastaghysy keldi eken?» degen súraqtardy qoyatyny sózsiz. Olay bolsa, ol úrpaqqa biz qanday ýndeu tastaymyz? Biz: «Keshirinder, biz sol kezde bireuge tabynamyz dep qazaqtyng ruhany erkindigin, últtyq bolmysyn, ór minezin pash etetin jazuymyzdan bas tartyp edik» dep pe? Áriyne, biz onday masqaragha bara almaymyz, ondaydy úrpaq keshirmeydi... Endeshe, býkil әlem «runa» dep ataghan tól jazuymyzdy úmyttyrmaudyng joldaryn qazir qarastyruymyz kerek. Úrpaq ony este ústasa – olar bolashaqta jazudy qayta tirilter, bәlkim?..
Qazir onyng bir ghana joly bar, ol mynau:
Bizde qazir ýsh memlekettik Rәmiz bar. Olar: Eltanba, Tu, Ánúran. Ol rәmizder turaly arnayy zang qabyldanghan. Mine, osy Rәmizder qataryna "Últtyq jazu" degen atpen tórtinshi Rәmizdi qosu qajet. Ol, әriyne, tek "runalyq jazu" bolady – bizding tarihymyzda odan ózge jazu joq.
Býginde bizding memleket "unitarly memleket" bolghandyqtan, memleket qúrushy halyqtyng tól jazuy onyng Rәmizderi qatarynda túruy tiyis әri zandy. Óitkeni, ol bizding halyqtyng kóne tarihyn aishyqtap túratyn bolady.
Odan ózge, mysaly, qanday da bir qajettikten bolashaq úrpaq Rәmizderdi ózgertu turaly sheshim qabyldasa, onda býgingi bizdegi ýsh rәmizdi de ózgertuge bolady. Tek «Últtyq jazu» ghana mәngilikke ózgermeydi. Sóitip, ol rәmiz retinde bizding tarihy teren, óz dәuirinde ozyq mәdeniyetke qol jetkizgen halyq bolghanymyzdyng simvoly retinde úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kete beredi... Sonda ghana keleshek úrpaq tól jazuyn reanimasiyalay alady. El bolamyz desek osyny eskereyik!..
Ony jýzege asyrudyng reti qanday? Ol ýshin, aldymen, Parlament arqyly tól jazudy Rәmiz qataryna endiru kerek. Sóitip, onyng statusyn memlekettik rәmiz dengeyinde zandy týrde shegelep alu qajet. Sonda ghana ol úmytylmay, úrpaqtan úrpaqqa ótedi.
Bir patriottar «qazirden bastap jazudy qabyldap alayyq» dep jatyr. Ol mýmkin be? «IYә» deuge mende kýmәn bar. Sebebi, shyndyq basqa bop túr. Bizding úrpaq ony jazu retinde qabyldaugha qauqarsyz. Bizding sana dinmen jәne ózge iydeologiyalyq nashandarmen ulanyp, arakidik ata saltymyz ben baba dәstýrlerimizge qarsy shyghyp otyrady. Osy jaghdayda «arabqa deyin de jazba mәdeniyetimiz bolghan elmiz» deu bos sóz retinde qabyldana ma dep qauiptenem. Qogham ony sinirmeui, qorytpauy mýmkin. Endeshe, onday jaghdayda bitik jazu da últtyq qúndylyqqa ainala almaydy...
Biraq, «ýmitsiz – shaytan» demekshi, bolashaqta qazaq halqy da japondar sekildi damyghan últtyq el bolady dep ýmittenemiz. Mine, sol kezde ghana búl taqyrypqa úrpaq qayta oraluy mýmkin. Oghan deyin ony saqtaudyn, úmyttyrmaudyng jalghyz joly – «Últtyq jazu» atty jana Rәmiz qabyldau. Býgin onyng uaqyty kelip jetti. «Jetti» degenim «qazirgi mәjilis búrynghy mәjilis emes» degen oidan tuyp, kónilge senim úyalatady...
Ábdirashit Bәkirúly,
Filosof‑publisist
Abai.kz