Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2894 0 pikir 5 Qazan, 2013 saghat 04:56

Qúlaghan imperiyany qayta qúru Reseyding eshqashan qolynan kelmeydi

AQSh-tyng Memlekettik hatshysy qyzmetinen ketip bara jatyp Hillary Klinton hanymnyng bylay degeni bar «Aldaghy uaqytta Amerika «Kedendik odaq nemese euraziyalyq odaq» degen atpen qúrylatyn Kenes Odaghynyng kez-kelgen jana núsqasynyng ómirge keluine barynsha kedergi jasaydy. Búl ýshin Resey biyligi ekonomikalyq integrasiyany algha tartatyn bolady. Biraq biz onyng qanday maqsatty kózdeytinin bilemiz jәne  búl prosesti bayaulatatyn ne mýldem boldyrmay tastaytyn әreketterdi keshiktirmey qolgha alamyz». AQSh ýkimetining Euraziyalyq odaq jobasyna nelikten qarsy bolyp otyrghanyn týsinu qiyn emes. Olar Euraziyada halyqaralyq isterge yqpal ete alatyn, әskeri-ekonomikalyq quaty men salmaghy jaghynan kenes odaghyna kelinkireytin taghy bir jana kýshting payda bolatynynan qauiptenedi. Kenes odaghy kelmeske ketkenimen onyng geosayasy qarsylasy bolghan Amerika әli ýreyden arylghan joq. Búghan sebep,  kommunistik  rejimdi saghynyshpen eske alatyn, jatpay-túrmay sol dәuirdi  ansaytyn azamattar qazirgi TMD aumaghynda óte kóp. Mәselen, ózin qyzyl imperiyanyng birden bir múrageri sanaytyn reseyde jýrgizilgen saualnamagha qatysqandardyng jetpis payyzgha juyghy Kenes odaghynyng qúlauyn ótken ghasyrdaghy eng ýlken qatelik sanapty. Al Putin búl odaqtyng qúlauyn "HH  ghasyrdaghy eng ýlken geosyasy apat" dep baghalaghanyn bilemiz. Degenmen biz ony bolashaq odaqtyng alghysharty degimiz kelip otyrghan joq.

AQSh-tyng Memlekettik hatshysy qyzmetinen ketip bara jatyp Hillary Klinton hanymnyng bylay degeni bar «Aldaghy uaqytta Amerika «Kedendik odaq nemese euraziyalyq odaq» degen atpen qúrylatyn Kenes Odaghynyng kez-kelgen jana núsqasynyng ómirge keluine barynsha kedergi jasaydy. Búl ýshin Resey biyligi ekonomikalyq integrasiyany algha tartatyn bolady. Biraq biz onyng qanday maqsatty kózdeytinin bilemiz jәne  búl prosesti bayaulatatyn ne mýldem boldyrmay tastaytyn әreketterdi keshiktirmey qolgha alamyz». AQSh ýkimetining Euraziyalyq odaq jobasyna nelikten qarsy bolyp otyrghanyn týsinu qiyn emes. Olar Euraziyada halyqaralyq isterge yqpal ete alatyn, әskeri-ekonomikalyq quaty men salmaghy jaghynan kenes odaghyna kelinkireytin taghy bir jana kýshting payda bolatynynan qauiptenedi. Kenes odaghy kelmeske ketkenimen onyng geosayasy qarsylasy bolghan Amerika әli ýreyden arylghan joq. Búghan sebep,  kommunistik  rejimdi saghynyshpen eske alatyn, jatpay-túrmay sol dәuirdi  ansaytyn azamattar qazirgi TMD aumaghynda óte kóp. Mәselen, ózin qyzyl imperiyanyng birden bir múrageri sanaytyn reseyde jýrgizilgen saualnamagha qatysqandardyng jetpis payyzgha juyghy Kenes odaghynyng qúlauyn ótken ghasyrdaghy eng ýlken qatelik sanapty. Al Putin búl odaqtyng qúlauyn "HH  ghasyrdaghy eng ýlken geosyasy apat" dep baghalaghanyn bilemiz. Degenmen biz ony bolashaq odaqtyng alghysharty degimiz kelip otyrghan joq. Kóp adamdar Putinning bastamasyn әuelde osylay qabyldaghan. Biraq qúlaghan imperiyany qayta qúru endi Reseyding eshqashan qolynan kelmeydi. Osyny әrkim týsinui tiyis. Oghan dәl qazir Reseyding shama-sharqy da, ekonomikalyq әleueti de mýmkindik bermeydi. Orystardyng ayaq alysyn andyghan amerikalyqtarda uaqytsha osynday qorytyndygha kelgen siyaqty. Alayda, olar bolashaqta taghy ne oilap tabar degen oimen Putinning әr qadamyn andyp otyr. Qaytkenmen «ýsh ret kessede jylannyng kesirtkelik kýshi qalady»...

Jolymbet Mәkishev

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338