Aqmola oblysynyng ortalyghy Kókshetau qalasynda han Abylaydyng 300 jyldyq toyy ótip jatyr. Han toyy 2011 jyly ótui tiyis edi. Biylik ol jyly ýnsiz qalghan. Endi, mine, eki jyldan keyin (302 jyldyghyn desede bolady) atap ótude.

Bizding oiymyzsha, toydyng biyl ótui memlekettik hatshy Marat Tәjinning últtyq tariyhqa tegeruindi qozghau salyp, qolgha alghanymen baylanysty sekildi. Qalay bolghanda da hannyng 300 jyldyghy atausyz qalmay, toylanyp jatqany qúptarlyq is.

Tómende Búqar Qalqamanúlynyng han Abylay turaly eki jyryn úsynyp otyrmyz. Bir qyzyghy, qazaqtyng handyq memlekettik dәuirinde qazaq handary Búqar siyaqty halyqtyng sózin ústaghan jyraulardyng aitqan synyn tyndap, sodan nәtiyje shygharyp, tipti qysylghanda jyraulardyng kenesine qúlaq asyp is qylghanyna eski tarih kuә. Han Abylay da Búqar jyraudyng ótkir syndaryna әr kez qúlaq asyp, ony el isinde eskergen.

Mine, búrynghy biylikpen onyng taghylymy.

Abai.kz

 

Ay, Abylay sen on bir jasynda  

Túrymtayday úl edin.

On bes jasqa kelgende,

Arqada Ábilmәmbet tórenin

Týiesin baqqan qúl eding .

Abylay atyng joq edi,

Sabalaq atpen jýr edin.

Ony da kórgen jerim bar,

Janys Qarabaydyng qolynda

Týnde tughan úl edin.

Jiyrma beske kelgende,

Baqyt berdi basyna,

Taqty berdi astyna.

Otyz jasqa kelgende,

Dýniyege keng edin.

Aqmola oblysynyng ortalyghy Kókshetau qalasynda han Abylaydyng 300 jyldyq toyy ótip jatyr. Han toyy 2011 jyly ótui tiyis edi. Biylik ol jyly ýnsiz qalghan. Endi, mine, eki jyldan keyin (302 jyldyghyn desede bolady) atap ótude.

Bizding oiymyzsha, toydyng biyl ótui memlekettik hatshy Marat Tәjinning últtyq tariyhqa tegeruindi qozghau salyp, qolgha alghanymen baylanysty sekildi. Qalay bolghanda da hannyng 300 jyldyghy atausyz qalmay, toylanyp jatqany qúptarlyq is.

Tómende Búqar Qalqamanúlynyng han Abylay turaly eki jyryn úsynyp otyrmyz. Bir qyzyghy, qazaqtyng handyq memlekettik dәuirinde qazaq handary Búqar siyaqty halyqtyng sózin ústaghan jyraulardyng aitqan synyn tyndap, sodan nәtiyje shygharyp, tipti qysylghanda jyraulardyng kenesine qúlaq asyp is qylghanyna eski tarih kuә. Han Abylay da Búqar jyraudyng ótkir syndaryna әr kez qúlaq asyp, ony el isinde eskergen.

Mine, búrynghy biylikpen onyng taghylymy.

Abai.kz

 

Ay, Abylay sen on bir jasynda  

Túrymtayday úl edin.

On bes jasqa kelgende,

Arqada Ábilmәmbet tórenin

Týiesin baqqan qúl eding .

Abylay atyng joq edi,

Sabalaq atpen jýr edin.

Ony da kórgen jerim bar,

Janys Qarabaydyng qolynda

Týnde tughan úl edin.

Jiyrma beske kelgende,

Baqyt berdi basyna,

Taqty berdi astyna.

Otyz jasqa kelgende,

Dýniyege keng edin.

Otyz beske kelgende,

Qara sudyng betinde

Shayqalyp aqqan seng edin.

Qyryq jasqa kelgende,

Altyn tonnyng jeni edin.

Qyryq beske kelgende,

Jaqsy-jaman demedin.

Elu jasqa kelgende,

Ýsh jýzding balasynyn

Atynyng basyn bir kezenge tiredin.

Elu bes jasqa kelgende,

Jaqsy bolsang tolarsyn,

Jaman bolsang maujyrap baryp solarsyn.

Alpys bes jasqa kelgende,

Árbir atqa qonarsyn.

Júmsasang bala til almay,

Qatynyng qarsy shauyp úyalmay,

Árneshek kýning sol bolar,

Enkeytip oraq orargha

Tonqayyp masaq tererge.

Jetpis jasqa kelgende,

Jetpis degen jel eken,

Shala auyryp pir eken.

Jetpis bes jasqa kelgende,

Jyluy bolmay qoynynnyn,

Qaruy bolmay soyylynnyn,

Ólmeseng de joyyldyn,

Ár ataqqa qoyyldyn.

Seksen degen sor eken,

Shyndap úrghan peri eken;

Seksen bes jasqa kelgende,

Eki qara kózdi alar,

Auyzdaghy sózdi alar,

Boyyndaghy әldi alar,

Betindegi núrdy alar,

Boyyndaghy shyrdy alar,

Auyzyndaghy tisti alar,

Qolyndaghy isti alar,

Ólmegende ne qalar?

Toqsan bes degen tor eken,

Dәiim janyng qor eken,

Qarghiyn deseng eki jaghy or eken;

Nayza boyy jar eken,

Týsip ketseng týbine,

Týbi tereng kól eken,

El qonbaytyn shól eken,

Kelmeytúghyn neme eken.

 

Qazaqtyng hany Abylay

 

Qazaqtyng hany Abylay,

Abylay hanym, búl qalay?

Aqiyqty aspangha

Úshpastay ghyp torlady.

Qúlaghangha úqsaydy

Qazaqtyng qamal qorghany.

Qayghyrmanyz, hanzadam,

Aytpasyma bolmady,

Batyryng ótti Bógenbay.

Qiyadan qiqu tógilse,

Attyng basyn tartpaghan,

Qisapsyz qol kórinse,

Qorqyp jaudan qaytpaghan,

Qazaq degen halqynan

Batyr shyqqan danqynan,

Qarsylasqan asyldar

Qorghasynday balqyghan,

Batyryng ótti Bógenbay.

Bútaqty mýiiz búghysy

Salasynday jayylghan,

Myltyq aitqan mergeni

Kiyigin qoyday qayyrghan,

Qúlany qúlynday tulaghan,

Týlkisi ittey shulaghan,

Qys qystaytyn jerindi

Sol syqyldy tau qylghan,

Batyryng ótti Bógenbay.

Asu salghan, tas búzyp,

Tarbaghatay belinen,

Qol qondyrghan qos tigip,

Borly degen kólinnen,

Qalmaqty shapqan shulatyp

Aqshәuiling órinen,

Qonys qylghan naymangha

Bәrin quyp jerinen,

Batyryng ótti Bógembay.

Qara kerey Qabanbay,

Qanjyghaly Bógenbay,

Qaz dauysty Qazybek.

Shashaq  úly Jәnibek,

Ormanday kóp Orta jýz.

Sodan shyqqan tórt terek,

Túghyr bolghan sol edi,

Sizdey tóre súnqargha.

Bәigeli jerden baq bolghan,

Segizdey jýirik túlpargha.

Qayghyrmanyz, hanzadam,

Kelmey túr auzym aitargha,

Batyryng ótti Bógenbay.

Ókpe qylghan el ýshin,

Jauda ketken kek ýshin,

Qazaqtyng abyroy-aryna

Sarp qylghan bar kýshin,

Qayyry bolsyn halqyna,

Sabyr qyl, oila kelmesin,

Qariyang kelip jyrlap túr

Enbegi singen er ýshin

Batyryng ótti Bógenbay.