«Amany týzuding amaly týzu» atty maqalada basty oy - nazargha alghanym «Assalau…dy» dәripteu emes, «armysyz» sózi birinshiden, qazaqtyng amandasu maqsaty men aman әdebin beyneley alama?

Ekinshiden, kino, roman, óleng siaqty jazushynyng erkinde bolatyn kórkem әdebiyet janyrlarynda emes, naqty tarihy derekterde bar ma?

Osylardy grammatikanyng aitylym zany; oi- qisyn zany (logika); aman әdebi jaqtarynan әueli, dәleldep alayyq, óitkeni biz bir memeleketke ókildik etip otyrghan ortalyq qalanyng zandy biylerimiz. Jas úrrpaqqa tәlim- tәrbie beretin mindetimiz de bar, ghylymgha jýgine otyryp naqty dәlel- pәktimen últymyzdyng amandasu maqsaty men әdebine saysa onda týk te túrghan joq, qoldana bereiyik.

Til ghylymy, oy ghylymy, halqymyzdyng amandasu salttyq әdebine simasa oghan (armysyzgha) jabyspay «sәlem!», «aman- esensiz be», «sәlemetsiz be» degen siyaqty qoldanysta bar ejelgi sózdermen amandasayyq. Kóringen kókattynyng «Armysyz»- qazaq amanynyng basy edi», «aman viziyti edi…» degenine talghausyz ermey, sózding etimologiyalyq mәnine, últymyzdyng aman maqsaty men әdebine, aman- sәlem tarihyna say kelu- kelmeuin zerdeley alatyn kelesi úrpaq aldynda úyalmau ýshin osy bastan ózimiz kóz jetkize dәleldep alyp «el orda biyler kenesi» atynan qoldanysqa joldaghanymyz abzal, aghayyn.

Tipti bolmasa «assalau... arab qyp jiberedi» degen tanymy tayaz bireulerding tantyghyna jabyspay «Ássәlәmu әlikum» (assalaumaghalikum) dep ejelgi aman әdebimen jýre bereyik. Arysy myn, berisi 5jýz jyl ainalasynda esh uaqytta arabqa ailanyp ketpey- aq qoldanyp kele jatqan osy bir auyz óz tilimizge sinip ketken tegi araby sózben arab bola qalatyn teksizde, essiz de emespiz ghoy, ata- babalarymyzda «amandyq Alladan, jamandyq jaratushysyz azdyrudan...» ekenin bilgen song aman aldyn Alladan bastaghan shyghar. Endeshe armymyz sózin qajetti ghylym joldarymen zerdelep kóreyik:

1. «Armysyn» sózin grammatikalyq jaqtan taldaghanda sózding týbiri ar (dereksiz zatesim). Onymen mәndes «úyat, újdan» sózderide bar. Zat esimning onan ózge qolmen ústap kózben kóretin «adam, kisi» degen siyaqty derekti úghym beretin týrleride jetedi. Meyli qaysy týrdegi zatesim sózine «mysyn, misin» shylauyn jalghap bireuge qaratyp aitsa ol «úyat+pysyn», «adam+bysyn», «ar+mysyn» degen siyaqty úghym tudyrady. Onday zat zat esim sózderine shylau jalghauymen aman ornyna qoldanudy gramiatikanyng aitylym zany kótermeydi.

2. Logikalyq jaqtan taldaghanda da amansyz ba, sәlemetsiz be dep basqalardyng aman- saulyghyn úghysu maqsatyndaghy jaqsy kónilin búrmalap onyng ar- namysyna soqtygha (aryng bar ma, arlymysyn... degendey) sóileu de oi- qisyngha simaydy.

3. Qazaqtyng bayyrghy aman әdebi el-júrtynyn, otbasynyn, mal- jәnining amandyghyn bilu ýshin әueli, jaratushy ie atymen amany súralady. Sosyn, izgi niyetpen densaulyghy, otbasy jәne mal- janynyng hal-jәii súralady, eshqashan kórgen jerden onyng ar- úyatynynyng bar- joqtyghy (tergelgendey) súralmaydy. Osy әdep boyynsha qaraghanda da «armysyn» sózi aman әdebine ýilespeydi.

4. «Armysyn» dep «amandasu» oidyrmasy qazaq jazba taryhynan búrynghy «ertegi- anyz», «túrmys salt jyrlarynda» kezikpeydi. Erterektegi jazba tarihymyzdyng bir parasy dep jýrgen «M.Qashqary sózdiginde» tilimizde «ar» sózining barlyghy, onyng mәn- maghnasy aitylghan, qazaqtyng «amanynyng basy edi» degen týsinik bermegen.

Búqar jyrauda «armysyzdan» bastalatyn óleng bolghan, ol bilgen kisige aman emes, júrt nazaryn ózine audaru ýshin sheberlikpen qoldanghan «arlylarym», «jaqsylarym» degen siyaqty emosiyalyq mәndegi qaratpa sóz, ol eshqashan qazirgi dilmәrlardyng «armysyzgha» «armyn», «barmyn» dep jauap beredi dep eshqisynsyz «bazarlatyp» jýrgenindey emes, emosiyalyq qaratpa sóz eshkimnen jauap kýtpeydi. Al qazaqy aman jauappen bolady.

5. Biz qarsy túratyn qazirgi arabqúldardyng teris әreketi, kiyimi, saqal- múrt qoyy ýlgisi, tyqpalap jatqan qajetsiz sózderi az bolyp túrghanday atamzamannan eshkimge tiydirer ziyaany joq «Ássәlamnan...» «arab bolyp ketemiz» dep qashqalaqtaudyng arjaghynda qangha deyin sinip ketken әteyistik synay men әsire qazaqshyldyq jatqany anyq, búryndardaghy «әsire solshyldyq», «әsire onshyldyqqa» úqsaytyn múnday ústanym qay kýnde de qazaqqa opa qylmaghan, qashanda tarihy shyndyq pen qazirgi dәuir qajeti sәikese dәlel- pәktimen ghylmy jýrilgeni dúrys dep qaraymyn.

Qalay amandasu әrkimning óz erki degen kýnning ózinde aitylym zanyna, oi- qisyngha, ejelgi aman әdebine siyatyn «sәlem!», «sәlemetsiz be...», «aman- esensiz be...» degen siyaqty arghy- bergi tarihta bar jalpygha týsinikti, úrpaqqada úyalmay jauap bere alatyn amandasudy jolgha qoyu jón dep qaraymyn.

Maqala jazudaghyit maqsatym da osy mәseleler jәili oy bólisu edi.

Áli de júrt talqysyna úsynyp әdiletti jauap kýtemin...

Júmashәrip Shahdatúly

Abai.kz