Bokstan jahandyq 3 týrli úiymynyng (Býkilәlemdik boks assosiasiyasy, Býkilәlemdik boks úiymy, Halyqaralyq boks federasiyasy) jekpe-jekterinen absoluttik әlem chempiony Vladimir Klichko men asa auyr salmaqtaghy  WBA (Býkilәlemdik boks assosiasiyasy) chempiony Aleksandr Povetkin ringte júdyryq týiistiredi degendi estigende: «Múz jarghysh kemesindey kezdeskenderining bәrinen asyp týsip jatqan Povetkin Klichkony jenip keter me eken» dep sekem alghanymyz ras.

            Múnday oigha baratyn sebebimiz – orystyng otaryna ainalghan Qazaqstan Reseyding aqparattyq shylauyna týskendikten, kóbine kórip kele jatqanymyz solar jayly ghoy. «Boes» degen telearna apta sayyn «Vityazidin» ýzdik jekpe-jekteri» dep qoyyp, túrsiynda «Vityaz» degen órnektelgen jazuy bar Povetkindi kórsetedi de jatady. Betining yzbary syrtqa tepken shymqay sary jigit júdyryqtasqandarynyng bәrin qoghaday japyrady. Bireuin shaq keltirmeydi. Oghan barsha orys ormany tebirenip, bylghary qolghap «tәnirisine» tәu etip, tóbelerine kóteredi. Býginde әrisi tútastay últ, berisi songhy jas úrpaq – sonyng daqpyrtty marapatynan ruh alyp, últtyq shovinistik sezimmen tәrbiyelenip keledi. Onyng arghy jaghynda kimder túrghanyn bilesizder. Osynday jalpyhalyqtyq ahualdan (auradan) qanday sala bolsa da tek orys ókili jenui mindetti siyaqty pighyl ornaydy.

Bokstan jahandyq 3 týrli úiymynyng (Býkilәlemdik boks assosiasiyasy, Býkilәlemdik boks úiymy, Halyqaralyq boks federasiyasy) jekpe-jekterinen absoluttik әlem chempiony Vladimir Klichko men asa auyr salmaqtaghy  WBA (Býkilәlemdik boks assosiasiyasy) chempiony Aleksandr Povetkin ringte júdyryq týiistiredi degendi estigende: «Múz jarghysh kemesindey kezdeskenderining bәrinen asyp týsip jatqan Povetkin Klichkony jenip keter me eken» dep sekem alghanymyz ras.

            Múnday oigha baratyn sebebimiz – orystyng otaryna ainalghan Qazaqstan Reseyding aqparattyq shylauyna týskendikten, kóbine kórip kele jatqanymyz solar jayly ghoy. «Boes» degen telearna apta sayyn «Vityazidin» ýzdik jekpe-jekteri» dep qoyyp, túrsiynda «Vityaz» degen órnektelgen jazuy bar Povetkindi kórsetedi de jatady. Betining yzbary syrtqa tepken shymqay sary jigit júdyryqtasqandarynyng bәrin qoghaday japyrady. Bireuin shaq keltirmeydi. Oghan barsha orys ormany tebirenip, bylghary qolghap «tәnirisine» tәu etip, tóbelerine kóteredi. Býginde әrisi tútastay últ, berisi songhy jas úrpaq – sonyng daqpyrtty marapatynan ruh alyp, últtyq shovinistik sezimmen tәrbiyelenip keledi. Onyng arghy jaghynda kimder túrghanyn bilesizder. Osynday jalpyhalyqtyq ahualdan (auradan) qanday sala bolsa da tek orys ókili jenui mindetti siyaqty pighyl ornaydy.

            Al, Klichkonyng jekpe-jekterin biz eshqashan kórgen emespiz. Kórsek te óte siyrek. Óitkeni ol Euroodaqty qoldaytyn úghymdaghy elding ókili, bizben paralleli órkeniyette ómir sýrip jatqan ónirding úlany.

            Sóitip, Resey ekrany tek «Vityazdin» jenisti joldaryn nasihattaugha mәn bergennen keyin (bir kezdesuining ózin aragha uaqyt salyp birneshe dýrkin qaytalay beredi) sanylauly pende bolghan son, «әzirge búdan myqty joq» degen oiyna ilanasyng da oghan bir jola bekiysin. Sóitsek, ol – kәsipqoy retinde kýni býginge deyin bar bolghany 26 ghana kezdesu ótkizipti.  

            Birdi aityp birge ketetin «kópvektorlyqty» jaqsy kóretin qazaqpyz ghoy. Osy tústa mynaghan toqtalghym keledi. «Nege bizding telearnalar dәl osynday halyqty bir ruhtyng astyna jinaytyn ýzdik nәrselerdi qaytalap kórsetpeydi?» degen oigha qalasyn. Álde, kórsetuge layyq adam joq pa?

            Joq emes, bar. Jaqsylyq Ýshkempirovting 1980 jylghy Mәskeu Olimpiadasyndaghy jenisin, sondaghy Serik Qonaqbaevtyng altyngha bergisiz kýmis jýldesi jolyndaghy jarysyn ýzdiksiz qaytalap kórsete beruge bolady. Dәulet Túrlyhanovtyng kýresterin, Iliinning zil temirdi shyrq ýiirgenin, Vinokurovtyng jәne taghy basqalardyng tolyq núsqada London Olimpiadasyndaghy jenisin Qazaqstan júrty nege qyzyqtamasqa. Áytpese, Vinokurovtyng kómbening aldyndaghy s... shaptyrym aralyqty jýrgen túsyn kórsetedi de, jalpy júrttyng aldynda ol qarsylasyn jalt berip aldap ótip ketkendey әser qalyp qoydy. Al, halyq sol jolghy jarystyng 250 shaqyrym qashyqtyqtan túratynyn, Aleksandr kómbege 30 shaqyrym qalghanda qúlaghanyn, 8 shaqyrym qalghanda aldynghy topty qayta quyp jetip, 7 shaqyrym qalghanda Uran ekeui qara ýzip shyqqanyn bile bermeydi. Búl – naghyz jyrgha bergisiz erlik.

            Bir qyzyghy, sol joly komentator Sergey Qúiryqov (Kurdikov) songhy 30 shaqyrymgha deyin Vinokurovty auzyna da alghan joq. Óitkeni oghan eshqanday ýmit arta almaydy. Jambasy bir jyl búryn synghan, úrshyqtyng túsy shegemen kele jatyr. Qatty kýsh salyp tebuge, jyldamdyqty arttyryp ketuge shamasy jetpes dep qorytqan. Alayda, almas qylysh qyn týbinde jatpaydy. Ayaqtan kem bolghan jýirik atsha songhy óresin salyp, jarqyrap shyqty. Olimpiada bitkennen keyin eki aptanyng shamasynda otagha jatyp, jambastaghy shegelerdi aldyrdy. Mine, qanday qaysarlyq!

            Sol siyaqty Golovkinning әlemdik boks arenasyndaghy jekpe-jekterin nege qaytalap kórsete bermeske? Kezdesuding sonynda meymanasy tasyp, últtyq shapanymyzdy kiyip shyghatyn tústaryn nege sýisine tamashalamasqa? Olimpiada chempiondary Bekzat Sattarhanov, Ermahan Ybyrayymov, Baqtiyar Artaev, Baqyt Sәrsekbaev, Serik Sapiyevterding erlikterin nege nasihattamasqa? Múnyng bәri, birinshiden, Qazaqstan halqyn bir mýddening tóniregine biriktire týsse, ekinshiden, Elbasy aitqan 2020 jylgha deyin halyqtyng kem degende 30 payyzy sportpen shúghyldanuy tiyis degen mindetin oryndaugha múryndyq bolar edi.

            Biraq, bizding telearna jetekshileri halyqtyng biriguine qarsy ma, әiteuir, asa kóp shyghyndy da, bas qatyrudy da qajet etpeytin sharalargha esh barmaydy.

            Bir jaghy, orysjandy (prorossiyskiy) nemeler, Povetkindi kórip jatyrmyz, sol jeter degen baylamda shyghar. Olay deytinimiz, birde bildey bir ministrliktegi komiytet tóraghasy: «Osy uaqytqa deyin derbes ómir sýrip kórmegen Qazaqstan bireuge tәueldi boluy kerek. Jeke ómir sýre almaydy. Tәueldi bolatyn el biz ýshin Qytay emes – Resey» dep kókeyining qúpiyasyn ashqany bar. Mine, memlekettik sheneuinikting tәuelsiz Qazaqstan jónindegi oi-órisi. Bir jaghynan oghan kinә da tagha almaymyz. Orys ormanymen «tóskeyde maly, tósekte basy qosylyp jatqannan» keyin, oy oramy da orys kókjiyeginen asyp әrige bara almaytyndyghy mәlim ghoy.

            Endi qaytadan sary orys pen qara orystyng tóbelesine oralayyq. Bir apta búryn ekeuining ótkizgen baspasóz mәslihatynda súraq kóbine Klichkogha qoyyldy. Klichko oryssha da, aghylshynsha da jauap berdi. Povetkin tek óz tilinde sóiledi. Alayda onyn, nemisting Zauerland promouter kompaniyasynda ekenin eskersek, ózge tilde bir-eki auyz lәm qaytararlyq qaljasy bar edi. Alayda, dinine berik, qoldanbady.

            Ekeui әlem júrtshylyghynyng aldynda betpe-bet túryp kóz arbastyrghanda Povetkin sazaryp, qas qaqpady. Onyng bedireygen betinen óshpendilikting lebi esip túrdy. Kerisinshe Klichko kәdimgi adam keypinde qaldy – kirpigi qimyldady, ónine yzbar shappady.

            Klichko 37-de. Búghan deyin ol 60 jekpe-jek ótkizip, onyng 51-inde  jedel jeniske jetken eken. Tek 3 mәrte ghana jenilisting dәmin tatqan eken.             Povetkin 34 jasta. Bar bolghany 26 kezdesu ótkizgen, onyng 18-in nokaudpen jengen. Jenilip kórmegen. Eni bútyna simay isinip-kebinip jýretini sondyqtan bolar.

            Biraq, sharshy topqa shyqqanda әsheyindegi men-mendigin kórsete almady. Birinshi raundta-aq, qanday kýsh iyesine tap kelgenin týsindi. Ekinshi raundta Klichkonyng sol qoly shekesinen sýikep ótken tústa-aq laqtyrylghan itayaqtay qanghalaq qaghyp, shatqayaqtap ketti. Orbitr tura tanau túsyna kelip, sausaghyn býgip sanay jóneldi: bir, eki, ýsh... toghyz...

            Odan keyingi raundtarda da sary orys әdetki ringtegi astamshylyghyn tanyta almady. Anshynyng bóktergisindegi alau qyzyl týlkining terisindey qashan kórseng Klichkonyng qoltyghynda salaqtap ilinip túrady. Múnysy endi, qaylasy tausylyp, әiteuir uaqyt ótkizuding sharasyna kóshkendey әser qaldyrdy. Qazaqtyng «jýirikten jýirik shyqsa, tórt ayaghy typyrlaydy» degeni osy eken. Áytpese, kәsipqoy bylghary qolghap iyesi ózi baryp qoltyqqa kirip ketuding bokstyng mәnerine jatpaytyn, jat qimyl ekenin әbden týsinse kerek.

            Búghan qyzyl tilin bezep, әsheyinde astam sóileytin komentatordyng saly sugha ketti. Onyng sózinen úqqanymyz Povetkindi ózderinshe Taysongha teneydi eken. «Tayson shirkin, tayanyp baryp úrudyng amalyn biletin edi. Bizding Aleksandrgha sol qabilet qonbay túr...» dep, ashy ókinishpen barmaghyn shaynady.

            Jetinshi raundta Povetkin birinen keyin biri tópelegen júdyryqtardan jaltaryp ýlgermey, qatarynan ýsh mәrte nokdaungha ketti. Búghan deyin bir jaqty nasihattaudan onyng tek jenisin kórgen biz – boksshynyng shyn әuselesin endi bayqadyq.

            Al, Klichko búl tústarda da kisilik keypinen ainymady. Sendelip tәltirektep jýrgen qarsylasyn nokauytqa jiberetin mýmkindikten sanaly týrde ózin tetkip ústaghanday.

            Búghan deyin әuliyelik tanytyp, «Songhy raundtardyng birinde Sasha Klichkony súlatyp salady. Bir jerin mertiktirip almay Klichkonyng Ukrainagha aman-esen qaytqanyn tileymin» dep aitqan orystyng aralas stildegi paluany A.Emeliyanenkonyng sózi dalbasa ekenin shýbәsiz úqtyq. Zaldaghy otyrghan kórermen әuelgidegidey emes, әptigi basylyp, jýzi synyp, demin ishine tarta qalghan. Qazannyng týp kýiesindey qarayyp ketken Valuevti bir-eki ret kórermender arasynan nazarymyz shaldy. 

            Ne bolsa da 12 raund boyy Euraziyaodaghyna ýmitkerdi Euroodaghyna  ýmitker jigit jaqsy-aq silkidi. Tóreshilerding biyligi boyynsha 119:104 esebimen Euroodaqtyng qaghidalaryn qoldaushy demokrat jaqtyng ókili jendi. Joyqyn júdyryqshy jengende de taza sporttyq stilde jendi. Keudesin kergen kedendik odaqtyng әkesin tanytqanday kórindi.

            Ádette múndayda translyasiya jasaghan telearnanyng rejisseri marapattaudy da kórsetip, jenimpazdyng súqbatyn da kórermen qauymgha estirter edi. Búl joly olay bolmady. Últtyq bolmystyng biyiktigin ghana dauryqtyratyn orystyq shovinistik niyet, efirdi sholtityp short kesti. Sonymen qatar, boks-shoudy jýrgizushi jenisting qorytyndysyn aghylshynsha habarlaghanda, komentator «búny audarudyng qajeti joq» dedi ishi kýigen qalpy.

Endi búdan bylay «Boes» degen telearna apta sayyn «Vityazidin» ýzdik jekpe-jekterin» jalghastyrar, әitkenmen dәl osy kezdesudi eshqashan kórsetpeytin shyghar.

            Mәskeudegi «Olimpiyskiy» sport kesheninde bolghan jekpe-jek barysynda kórermenderding arasynan 5 adam dәrigerlerding qyzmetine jýgingen. Olardyng ýsheui dereu auruhanagha jóneltilgen, solardyng bireui jedel jәrdem kóligining ishinde kóz júmghan. Óitkeni, tóbelerine kótergen «tәnirileri» jenilip jatyr edi. Últtyq iydeya jolyndaghy ólermendik osynday-aq bolar.

            Qosh, sonymen, jekpe-jek bitti. Men basqynshy niyettegilerdi bir sabap alghanday aiyzym qandy. Jarys ayaqtalysymen әrkim óz pikirin aityp jatty. Kóbi Povetkinning bosbelbeuligin kórmey, Klichkony ayausyz qaralauda. Solardyng bireui – Valuev. Taghatyn kinәsi – «Klichko Povetkinning moynyna asylyp aldy, búl oiyn erejesine jatpaydy. Biraq, refery bayqamaghan boldy» deydi. Múnysy – qyp-qyzyl ótirik. Klichko moyyngha asylghan joq, biraq sonda da bolsa tóreshi ballyn kemitip tastady. Kerisinshe belge jabysyp, qoltyqqa kirip, kýresting erejesine aua bergen Povetkindi jazalau kerek edi.

            Alayda, obektivti pikirler de jetkilikti. Solardyng ishinen qatty únaghany әdette ózin jaqata qoymaytyn Kseniya Sobchaktyng  oyy: «Vityaz» dep túrsigha aighaylata altyn jippen órnektep jazyp, әueletip gimndi aitudyng azdyq etetinin qashan týsinedi ekenbiz... Klichko eshqanday pafossyz tynysh qana kelip, jenip qaytty» depti telejýrgizushi.

            Sol siyaqty qazaq dalasynan da «Kedendik odaq», Euraziya odaghy» degen alaulaghan, jalaulaghan úrandy sóz qashan tiylar eken. Kezinde, osydan 281 jyl búryn Reseyge bodan bolamyn degeni ýshin Ábilqayyr han aq patshanyng atynan Tevkelevting qolynan 110 som 60 tiynnyng shapanyn alghan eken. Sol siyaqty býgin de Tәuelsizdigimizdi «shapangha» aiyrbastap  jýrgen joqpyz ba? Múny aityp otyrghanym, eger solay bolsa, Qazaqiyadan eshkim syrt jaqqa baq synasugha bara almaytyn halge jetedi. Óitkeni, otar júrtty kim eskersin...

            Sondyqtan, ruhymyz otarlyqqa kónbeytin boluy ýshin, sporttaghy sayypqyrandarymyzdyng tanghajayyp jenisterin elge kórsete beruden jalyqpayyq.

            Abai.kz