Ótken beysenbi kýni Resey preziydenti Putin byltyr ótpey qalghan jyldaghy jurnalistermen, halyqpen tikeley efiyrde kezdesuin ótkizdi.

Ukrainagha beriletin әskery kómekting AQSh-tyng eki azuly partiyasynyng kókparyna ainaluy, tiyip túrghan Euroodaqtyng kómegining de Staliyning otary bolghan Vengriya basshysy Orbannyng qynyrlyghynan ótpey qaluy – Zelenskiyding kónilin pәs etkenimen, Resey basshysyna qanat bitirgendey. Ásirese HAMAS Izrailige tosynnan shabuyl jasap, әlem nazary Orta shyghysqa aughannan keyin belsenip sala berdi. Mәukeuden úzap Qytaygha, Qazaqstangha, Saud Arabiyasyna, Birikken Arab Ámirliginen baryp qaytty.

Dәstýrli kezdesuinde nauryzda bolatyn saylaudan góri Ukraina turaly kóp aituy da sony anghartady. Ádettegidey Batysty aiyptap, Ukrainany «fashisterden tazartu» niyetinen qaytpaghanyn jetkizdi. Orys basshysynyng sózine sensek, Batystyng sanksiyasynyng kýshi әlsirep, Resey ekonomikasy ayaqqa túra bastaghan. Áskery әleueti de aitarlyqtay shyghyngha úshyramaghan.

Zelenskiy de qalyspay seysenbi kýni jyldyq baspasóz mәjilisin ótkizdi. Onyn: «NATO bizdi qabyldaugha asyq bolyp túrghan joq», - degen sózinen Kiyev arystandarynyng soghysta óz kýshterine sýienuge bekinip otyrghany sezildi. Kezdesude aitylghan: «Kelesi 2024 jyly 1 million dana dron óndiretin bolamyz», - degen sózi de sony anghartady. Ukraina әskery mamandarynyng sózinshe, orys әskerine soqqy beru ýshin olargha aiyna 100-120 myng dana dron kerek bolady eken. Ukrainada 2022 jyly dron óndiretin 80 kompaniya bolsa, qazir olardyng sany 200-ge jetken.

Putinge de bir әskery tilshi: «Aldynghy shepte nege әskery drondar jetispey jatyr?» dep súraq qoyghan edi.

Ukraina qolbasshylary Reseyding songhy kezde shabuyldy órshitkenin aituda. Ol әriyne týsinikti. Nauryzda bolatyn preziydent saylauyna deyin Resey basshysynyng abyroyyn kóteretin, auyz toltyryp aitarlyqtay jana nәtiyje kerek bolyp túrghany aiday anyq. Sol maqsatqa jetu ýshin baryn salyp jatqany shýbәsiz.

Zelenskiyge de sary uayymgha salynugha әli erte. Jaqsy janalyqtar joq emes. Euroodaq Vengeriyany dauys beru qúqynan aiyratyn qarar shygharudy oilastyryp otyrghandaryn aitsa, Reseyge tiyip túrghan Soltýstik Europa elderi Ukrainagha jaqtas boluda. NATO-gha mýshe bolghan Finlandiya Reseymen shekarasyn qymtasa, Daniya da әskery әue bazalaryna Amerika әskerining túruyna rúqsat berdi. Baltyq elderi de AQSh pen әskery selbestikti kýsheytude.

Zelenskiy ýshin nәtiyjesi belgili Reseydegi preziydent saulauynan góri AQSh-ta ótetin kelesi jylghy preziydent saylauynyng nәtiyjesi manyzdy. Ol ýshin jýikesin júqartpay, demokratiyalyq jýiening sozbalang sheshimin sabyrlyqpen kýtuine tura keledi.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz