Júma, 22 Qarasha 2024
Aymaq 3886 32 pikir 22 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:23

Semey qalasynyng kóne tarihy

Suret әleumettik jeliden alyndy

Qazirgi Semey qalasynyng aumaghy búrynda qimaq memleketining astanasy bolghanyn kópshilik bile bermeydi. Ertis ózenining ong jaghalauynda IH ghasyrlarda Haqan-Qimaq atty qala bolghany tarihtan mәlim.

Tarihshylardyng dәleldi zertteulerine negizdelgende, búl qazirgi Semey qalasynyng ornyna sәikes keledi eken.

Atalmysh kóne qala – Qimaqiya memleketining 840-940 jyldary Bas qalasy ekendigi boydaghy qandy tulatyp, erekshe kýy syilaydy. Qalada qimaqtar qúramyndaghy taypa birlestigining sanymen ólshep 7 tas meshit salghan degen derekkózder bar.

Qimaqiya – memleket astanasy. Ertisting orta aghysyna ornalasqan. 10-ghasyrda parsy tilinde shyqqan «Álem shekarasy» («Hudud әl-Álem») dep atalatyn geografiyalyq shygharmanyng belgisiz avtory qimaqtar astanasyn Imaqiya dep ataghan. Arab sayahatshysy Tamim ibn Bahrdyng (9 gh) mәlimeti boyynsha, Taraz qalasynan qimaqtar ordasyna deyin 80 kýn jol jýru kerek. Ál-Idrisiyding (12 gh) derekterine qaraghanda, Alakólden Qimaq hanynyng qalasyna deyin deyin 24 asudan ótu qajet. Sonymen birge qaghannyng astanasy óte ýlken, jan-jaghy temir esikteri bar dualdarmen qorshalghan.

Ejelgi Shyghys jazbalarynda (9-10 ghas.) Qypshaq, yaky Alash elining «Qimaq memleketi», al onyng astanasynyng «Qimaqiya» (keybirinde «Qahandyq») atalyp kelgeni shyndyq.

Úly Ertisting úzyn salasy «qimaq» (iyemek) atalghan (qazaqsha ataluy, әriyne, beymәlim) taypanyng atamekeni bolghany kәmil. Onyng Qypshaq úlysy ayasyna engen kóp taypa-rulardyng biri ekendigi kýmәnsiz. Al, óz zamanyndaghy eng iri Dala memleketining «Qimaq qaghanaty» atalu syry nede? Osyghan keleyik. Bayandalyp otyrghan 10-11 ghas. Ertis óniri Qypshaq elining bel ortasyna (jer kindigine) ainaldy. Qypshaq patshalyghynyng astanasy Ertisting orta aghysyna ornalasuy sonyng aighaghy. Mysaly, qazirgi Astana (Aqmola) qalasy esepti – degen derekti keltirgen ghalym, zertteushi Asan Omarovtyng oilaryn da eshkim joqqa shyghara almaydy. Ghalymnyng tildik lingvistikalyq tújyrymy tipten, erekshe, «Sonymen, Qypshaq elining «Qimaq qaghanaty» ataluy, qimaq taypasynyng ózgelerden iri de basym (dominantta emes, negizinen, geografiyalyq – qonystyq qisyngha baylanysty deuge ) beyilmiz. Ertis ónirindegi 6-11 ghas. aralyghyna jatatyn oba-qorymdardyng bәri derlik qypshaq obalary (jerleu tәsili-qypshaqsha) boluy sózimizge dәlel. Demek, «Qimaq qaghanaty» termiyni ornyna «Qypshaq eli» atauyn paydalanu jansaqtyq bola almaydy» - deui dәlelin ornyqtyra týsedi.

H ghasyrdaghy arab sayahatshylary men HIII ghasyrda Deshti Qypshaqty aralaugha kelgen italiyan jihangeri Plano Karpiniyding jazbasynda Ertisting orta saghasynda alyp shahardyng bar ekeni aitylghan. Qala turaly jazba derekter qaldyrghan. Tarihshylar sol qalany – qazirgi Semeydin, Jetishatyrdyng orny degendi aitady.

1368 jyly Aqsaq Temir qalyng әskerimen Orta Ertis boyyna kelip, búryn qimaqtar salghan jeti meshitti qaytadan qalpyna keltirgeni aidan anyq.

Búl jeti meshit orys jazbalarynda da aitylady. Orys patshasy Mihailding 1616 jylghy 25 sәuirdegi gramotasynda "Ertis boyynda tas meshitter bar, olardy tekseru kerek" dep jazylghan jarlyghy sózimizge dәlel bola alady. Atalghan qújatty orys ghalymy G.Miller Týmen múraghatynan tauyp alyp, ghylymy ainalymgha engizgen.

1660-1758 jyldary kóne sauda qalasy ornyna Jonghar memleketining qalasy ornyqty. Qalagha «Dorjykent» dep at qoyylady. 1670 jyldary jeti meshit Dorjy dinbasynyng búiryghymen kýrdeli jóndeuden ótip, budda monastri etip janarta soghylady.

1718 jyly kóne Semeyden 10 shaqyrym tómende, Ertisting ong jaghalauynda I Petrding jarlyghymen әskery qamal salynady. Oghan "Semipalat" dep at qoyylatyny da dau tughyzbas shyndyq.

Ertis boyyndaghy adamzat balasynyng bizge belgili arheologiyalyq derekteri paleolit dәuirine bastaydy. HH ghasyrdyng 90 jyldary Pavlodar arheologiyalyq ekspedisiyasy Lebyajie (Aqquly) manynda Ertis jarqabaghyna ornalasqan Qaraterek eski qonystan paleolit dәuirining tas qarularynyng (chopper, chopping) ýlken kolleksiyasyn tapty. Paleomagnitti әdistermen zertteu barysynda tas qarulardyng 1,67-1,87 mln jyl búryn jasalghany anyqtaldy. Búl tek qana qazaq jeri emes, býkil Euraziya kenistigindegi adam qolynan shyqqan kóne qaru ekeni sauatty adamgha anyq aighaq esepti. Osynday naqty ghylmy derekterge sýiene otyryp Ertis boyynyng tarihyn, onyng ishinde Semey tarihyn 1718 jyldan ghana bastaytyn tarihy shygharmashylyqty qabyldamaytyndyghymyzdy jasyrmaymyz – degen tarihshy ghalym Artyqbaevqa kelispeske shara joq.

«Búl jer, bizding ómir sýrip jatqan jerimiz, adamzattyng naghyz alghashqy otany. Búl jerde alghash ret senim (Kýnge tәu etu) payda boldy. Búl jaqtaghy ózender alghashqy adamdargha ana qúshaghy bolsa, tau shyndaryn olar әkege balady. Men qazir Adam ata men Haua ana mekendegen júmaq Ertis dariyasynyng jogharghy jaghy dep senimdi aita alamyn» dep asa shybyttana jazady.

Tarihy ghylmy derekter boyynsha akademik Bolat Kómekovting zertteulerinen Jem men Jayyq ózenderi H ghasyrlarda aq jəne qara Ertis dep atalghandyghyn kóre alamyz. Qimaqtardyng ontýstik Oral ónirimen bay-lanysy turaly F.Arsanova ózining «O svyazah plemen Verhnego Priirtyshiya s naseleniyem Yujnogo Urala» atty maqalasynda, arheologiyalyq derekter negizinde, búl baylanystyng bolghandyghyn jazady. Yaghny baylanys, zattay mədeniyetten bólek, lingvistikalyq baghytta jýrgendigin aita alamyz. Dəl sol siyaqty Mongholiya aumaghynda qonystanghan ejelgi týrkiler kie tútqan Ótuken tauynyng ataluyna úqsas toponimder Bashqúrtstan territoriyasyndaghy keybir audandardyng jer-su ataularynda «Ótəgən» atauymen este joq eski zamannyng janghyryghy bolyp saqtalyp otyr. Osyghan sәikes, Mongholiya aumaghynan kelgen týrki tildes taypalardyng Ertis boyyna kelui jergilikti halyqtyng mədeni, tarihi, sharuashylyq ómirine ózindik yqpal etkendigi belgili. Búl turaly Jambyl Artyqbaev ózining «Srednee Priirtyshie v kontekste problem istoriy Evraziyskih stepey» atty enbeginde tereng de dәleldi tújyrymdardy úsynady. Osyghan tújyrymgha say «Semey» jəne «Semeytau» ataularynyng qalyptasuy Úighyr qaghanatynyng qúramynda bolyp, keyin shyghysqa jyljyghan taypalardyng əserinen boluy əbden mýmkin ekendigin atap kórsetemiz. Sebebi, Qytaydyng Ganisu aimaghynda túraqtap qalghan Úighyr qaghanatyndaghy halyqtardyng tikeley úrpaqtary sanalatyn sary úighyrlardyng sózdik qorynda «Semey» sózi «ghibadathana» maghynasynda kýni býginge deyin qoldanylyp keledi. Sary úighyrlardyng tilin zerttegen kórnekti tilshi maman S.Malovtyng 1957 jyly Almaty qalasyndaghy Qazaq KSR-ning Ghylym akademiyasynyng baspasynan «Yazyk jeltyh uygurov» enbeginde «Semey», «seme», «semi» sózderi ghibadathana maghynasynda berilgen. «Semey» sózi bizde Semeytau bolyp oronimde jəne Semey bolyp toponimde saqtalyp otyr. Demek, Semey sózi qimaq taypalaryna kelip qosylghan týrki tildes halyqtarmen birge kelgendigi anyq.
Kóne qalanyng irgesindegi neolit dəuirining túraqtary, qola ghasyrynyng qonystary, qola jəne saq, ghún, týrki dəuirlerining jerleu keshenderi osy jerde protoqalalyq mədeniyetting alghashqy túrpayy nyshandarynyn, yaghny protourbandalu ýderisining osydan ýsh-tórt myng jyl búryn qalyptasa bastaghanyn aighaqtaydy.

Orta ghasyrlarda ómir sýrgen arab geografy əri sayahatshysy ali-Idrisi: «Ertis boyyn meken etip otyrghan qimaqtar temir men mys óndiredi, əri olar qoldarynan keremet, ózgeshe búiymdar tughyzatyn tamasha ústalar», - dep jazady. Búl jazbasha keltirilgen derekpen qazba arheologiyalyq məlimetter Ertisting jaghasynan oryn tepken Semey siyaqty qalalardyng sonau qola ghasyrynan bastap, orta ghasyrlargha deyin 2000 jyl uaqyt aralyghynda iri óndiris ortalyghy bolghandyghyn dəleldep beredi. Búl aighaqtar – aimaqty ejelgi zamandardan beri mekendegen halyqtardyng negizgi sharuashylyq týrining mynjyldyqtar boyy ózgerissiz, yaghny túraqty bolghandyghyn soqyrgha tayaq ústatqanday kórsetedi.

Semey qalasy manyndaghy eki de, eki jarym myng jyl búryn jýrgen tarihiy-mədeny ýderisterdi zertteu isi 2014 jyldan beri qolgha alynghan. 2014-2015 jyldar aralyghynda qalanyng ontýstik-batys jaghyndaєy Semeytau, Kókentau tarihiy-mədeny audandarynda Ə.H.Marghúlan atyndaєy Arheologiya institutynyng Astana qalasyndaghy filialynyng ghylymy qyzmetkerleri ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizdi. Nətiyjesinde b.z.d. I – b.z. II ghasyrlarmen merzimdeletin obalar zerttedi. Zerttelgen obalardyng arhiytekturalyq qúrylymy men tabyl- ghan artefaktler Semeytau men Kókentau eskertkishterining Jetisudaghy ýisin mədeniyetimen ortaq tústary bar ekendigi anyq dəleldendi.

Tarihshy, lingvist ghalym, zertteushilerding jýrgizgen tarihi, arheologiyalyq, lingvistikalyq zertteulerimizding alghashqy nәtiyjeleri «Semey» sózi qazirgi Qazaqstan aumaghyna 840 jyly Orhan boyyndaghy Úighyr qaghanatynyng Enesey qyrghyzdarynyng soqqysynan qúlauy nәtiyjesinde qaghanat qúramyndaghy eymur, bayandur jәne tatar siyaqty týrki tildes taypalardyng batysqa yaghny Ertis boyyna qonystanuymen tikeley baylanysty boluy mýmkindigin rastap otyr.

Týptep kelgende, búl taypalardyng ózderi nemese kishkene bóligi naq osy býgingi Semey qalasy jәne qala irgesindegi Semeytau ónirine qonystanyp, Shyghys Qazaqstan men Altay aimaghynda IX-X ghasyrlarda ýstemdik etken qimaq qaghanatynyng qúramyna engen.

Qazirgi kýnge deyin zerdelegen arheologiyalyq jәne geografiyalyq derekter Qimaqiyanyn, yaghny Qypshaq elining astanasy qazirgi Semey ornynda túrghanyn tolyqtay quattaydy.

Jazba eskertkishter kәne desenizder, qúndy derekter músylmandyq Shyghys sayahatshylarynan jetip otyr. Mysaly, arabtyng sayahatshy-ghalymy әl-Idrisy Qypshaq elin kartagha týsiredi. Onyng astanasy turaly: «Qimaq astanasy-temir qaqpaly qorghandarmen berik qorshalghan, ishinde bazarlary, ghibadathanalary bar iri qala» - dep atap kórsetedi. Osy ghalymnyng jazbasy basqa derektermen tolyghyp Semey qalasy ornynda túrghan әigili «Jeti saray» («Semi palat») qimaq dәuirinen jetken eskertkish dep topshylau jasaugha negiz boldy.

Toghyz joldyng torabynda túrghan kóne Semeyding sol zamannyng belgili shaharynyng biri bolmauy mýmkin de emes. Ol – ataqty geograftar Ábu ibn Hordadbekting «Memleketter jәne joldar» (846 j), Ábubәkir әl-Hamaniyding «Qalalar turaly» (903 j) siyaqty eleuli enbekterde basqa әlem qalalarymen qatar atalghan.

Qoryta aitqanda, Ertis boyyn kóne zamanda tarihtan attary belgili qazaq taypalarynyng arghy babalary qonystanghan. Halqymyzdyng tarihynyng bir belgisi ispetti, qasiyetti atameken Ertiste tabylghan kóne zattar últ múrasynyng ótken ghasyrlardaghy tuyndylar qataryn kóbeytkenimen, ghylmy arheologiyalyq zertteu júmystaryn kóptep úiymdastyru arqyly ghana qasiyetti Semeyding tarihyn tany alamyz. Qazaq halqynyng ejelgi babalar ótken jolyn zerttemey, túrmys- tirshiligin bilmey әri әlemdik tariyhqa dәlelmen tanbalamay bolmaydy.

Ádebiyetter:

1- Artyqbaev J.O . Srednee Priirtyshie v kontekste problem istoriy Evraziyskih stepey. Pavlodar, 2007.)
2- Potanin G.N. Ocherky Severo-Zapadnoy Mongolii. Rezulitaty puteshestviya v 1876-1877 godah // Izd. RGO. SPB., 1881. Vyp.1.
3- Jýnishanov. A. «Semey tany», Tariyh. Tanym. Taєylym. № 45 (18700) - 3 b. 6 mausym, 2017 jyl.
4- Jýnishanov. A. Arheolog. :Oqyrman otauy.. -2017 jylghy, 20 qyrkýiek, 15 b
5- Omarov. A.Q. O – 58 Qazaqiya: tarihy zerttemeler. – Semey, 2012. – 205 b. .:22-23 bb
6- Omarov Asan.Q. O – 58 Qazaqiya: tarihy zerttemeler. – Semey, 2012. – 205 b. .:26-27 b.I. 83.
7- Shynghystau, Berel, Shilikti, Abyraly: 1999-2003 jj. Arheologiyalyq zertteuler – Semey, 2004. – 184 b. :18 b.

Omarghaliyev Erik,

Semey qalasynyng oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyi. Zertteushi ghalym

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5320