Últtyq baspa isining túiyqtalghan shenberin qúru
«Kitap oqu – isting bastamasy ghana. Ómir shygharmashylyghy – mine maqsat».
N.A Rubakiyn
«Býgingi kitaptar – ertengi әreket».
Genrih Mann
Kitap avtordan satyp alushygha deyin ótetin tizbeginde ýsh negizgi buyndy bólip kórsetuge bolady:
Baspa: kitapqa avtorlyq qúqyqty satyp alu – qoljazbany basyp shygharu ýshin óndeu dayyndyqtary - basyp shygharugha tapsyrys beru – dayyn taralymdy kitap saudasymen ainalysatyn kәsiporyndaryna satu;
Baspahana: qaghaz jәne basqa da baspa materialdaryn satyp alu – taralymdy basyp shygharu – ainalymdy tapsyrys berushige jetkizu ;
Kitap sauda kәsiporyndary: kitaptardy kóp mólsherde satyp alu - kitap satu qyzmetterin kórsetu - tútynushylargha kitap satu.
Osy kórsetilgen buyndardyng kez kelgeninde logistikanyng jetistikterin qoldanu manyzdy. Biznestegi seriktestermen kelisilgen júmysy nәtiyjesinde ghana kәsiporynnyng әl-auqatyna jetuge bolady, al bizding jaghdayda baspalarmen. Kompaniyanyng sayasaty barlyq jetkizu tizbegindegi tútynushylargha baghdarlanu qaghidattary negizinde qalyptasady. Qyzmetkerlerden «jahandyq dengeyde oilaudy , shektelip әreket etudi» súralatyn әlemde qosymsha ereje payda bolady: «kelisimdi kommunikasiya jýrgizu». Kitap biznesi auqymnyng әseri men újymdyq paydalanu qorynyng ýzdik ýilesimning kómegine negizdelgen ekonomikanyng artyqshylyghyn jaqsyraq paydalanu kerek. Qajetsiz bәsekelestikti joy kerek jәne onyng ornyna «matreshkalar» siyaqty bir-birine say bolyp ómir sýru kerek. Ár jaqtyng mindettemelerine qatysty naqty kelisim bolmasa, kitap naryghyndaghy subektiler arasyndaghy dәstýrli shiyelenis subektiaralyq kommunikasiyalargha jәne tútastay alghanda býkil salagha ziyanyn tiygizedi. Qyzmet babyndaghy mindetterdi oryndaumen shekteluge bolmaydy.Árqashan kóbirek nәrse isteu kerek: kórshiles bólimshelerding júmysyn týsinu, jana jobalardyng bastamashysy bolu kerek.Kózinde oty bar bastamashy qyzmetkerler kerek. Ózindi syny túrghydan baghalap, mamandyq jaghynan ýnemi jetildirilip otyru kerek. Biznesti biregeylendiru jәne yntymaqtastyqtyng barlyq týrlerinen payda tabu – ortalyqtandyrylghan ózekti strategiyalyq sheshimderdi qabyldau jәne toptaghy negizgi qyzmettegi ýilesimdi bildiredi. Bilimdi qajet etetin osy júmys týrining negizgi resurstary – búl әriptesterding arasyndaghy dialogqa arnalghan uaqyt pen kenistik,jәne geografiyalyq shekteulerding kedergilerinen ótudi qamtamasyz etetin eng az mólsherdegi IYT, sonymen qatar ,prosesterdi stimulyasiyalaudy qamtamasyz etu ýshin manyzdysy – mýddelerding ortaqtyghy. Mekeme úiymdary qarym- qatynas pen aqparat arnalaryn qayta qúrugha qabiletti bolu kerek, óitkeni jýielerding jelisi iyerarhiya jelilerinen ózgeshe bolyp keledi. Bilim senim jelileri arqyly taratylady , al jeliler qarym- qatynasqa negizdelgen. «Bir kezderi kitap әlemi imperiyasynyng eng quatty qúrylymy Qazaqkitap bolatyn. (qazir búl «Kitap әlemi» AQ jәne «Almatykitap» AQ). Dәl osy jerden respublikanyng barlyq oblystaryna, barlyq qalalar men audandaryna kitap danalyghy qan tamyrlary siyaqty taraghan , biraq búl bayaghyda bolatyn».
Biz ónerkәsipting keleshegin qalay kóremiz?
- Búl jerde ýsh aspekt bar: mýlik kesheni, basqaru jәne ónimning ózi. Ýsh salada da naqty ómirden birshama artta qalushylyq bar.
Eger mýliktik keshen turaly sóz qozghaytyn bolsaq, búl formada qala almaytyny anyq. «Kitap әlemi» AQ men «Almaty kitap» AQ – ýlken qúbyjyqtar sekildi. Múnday jaghdayda joghary dengeyden bәrin egjey-tegjeyli basqaru mýmkin emes. Sondyqtan búl keshenderdi bólip alu – bәsekelestikke jaghday jasau kerek ekeni anyq. «Kitap әlemi» AQ bankrotqa úshyrap, onyng aktivterin búrynghy Mәdeniyet jәne aqparat ministri, marqúm Altynbek Sәrsenbaevtyng seriktesterine satyp jiberilgeni beker emes.
Býgingi tanda kitap industriyasynyng salmaq týsetin ortasy negizsiz eng jogharghy jaghyna auysty. Onda bir-eki ondaghan sol búrynghy túlghalar bir-birine jyldar boyy birdey súraqtar qoya beredi. Al ónerkәsip nasharlap barady. Kez kelgen mektep oqushysy joghary jýiesi bar salmaq týsetin ortany túraqsyz ekenin biledi. Ol kez kelgen sәtte kýireui mýmkin. Ónerkәsipimizding ornyqty boluy ýshin onyng salmaq týsetin ortasyn baspa, baspahana, kitap dýkeni dengeyine týsiru kerek. Eng jaqsy kadrlar, eng jana iydeyalar jәne maksimaldy resurstar tómende, jeke kәsiporyn dengeyinde shoghyrlanuy kerek.
Biz aqsha sanau kerek әlemde ómir sýrip jatyrmyz. Endi ol nemese basqa kitap súranysqa ie bolmasa, eshkimdi mәjbýrleu mýmkin emes – barlyghy tengemen anyqtalady. Kitap saudasy - qúlaqqa jaghymdy estiledi, biraq ondaghy barlyq nәrse, qazir barlyq jerde siyaqty, aqshagha, sandargha, esepteulerge tireledi. «Atamúra» AQ men «Almatykitap» AQ mektep oqulyqtaryn shygharugha jyl sayyn birdey memlekettik tapsyrystardy jenip alyp, bәsekelestikting joqtyghynan jalqau bolyp ketkendey әser qaldyrady. (To esti eto ne rynochnoe knigoizdaniye, gde esti konkurentnoe predlojenie ot soten y tysyach izdatelistv, gde tysyachi bibliotek y obrazovatelinye uchrejdeniya vybirait y komplektuyt assortiyment pod svoy nujdy y potrebnostiy). Yaghni, bir jaghynan, jýzdegen, myndaghan baspalardan bәsekege qabiletti úsynys týsetin, ekinshi jaghynan, myndaghan kitaphanalar men oqu oryndary óz súranystary men talaptaryna say assortiymentti tandap, tolyqtyratyn naryqtyq baspa isi joqtyng qasy. Osynyng bәrining ornyna memtapsyrys, memlekettik tender, totalitarlyq GOSPLAN-nyng onbaghan ógey balasy, budjettik nauagha qol jetkizetin 3-4 baspahana – oligarhtar bar. Memlekettik tildegi kitaptar assortiymentining nasharlyghy, әlemdik mәdeniyet kontentining jәne týrli saladaghy kitaptardyng qazaq tilinde joqtyghy osydan. Mynaday anyqtama bar: mәdeniyet – adamnyng tek otbasynda ghana emes, sonymen qatar ,adam onyng bóligi bolyp sanalatyn qoghamda da iygeretin biliminin, shygharmashylyq әreket nәtiyjelerinin, senimderinin, adamgershilik qúndylyqtarynyn, salt-dәstýrlerinin, minez-qúlyq әdetteri men daghdylarynyng jiyntyghy bolyp tabylady. Osy túrghydan kelgende, kez kelgen últtyq mәdeniyetting irgetasy – onyng baspa sózge, últtyq kitap shygharugha negizdelgen tili. Biraq bizde ol joq.
Bilim alu –ortaq maqsat bolsa, sapaly bilim-ozyq órkeniyet. Júrttyng bәri oqu sapasyna úmtylady. Al, oqulyq sapasy- oqulyqta. Biraq , eng ókinishtisi, sauatsyz әri úry Nasharbay jemqor jýiesi-sony birge qúrastyrghan eng aldaghy ýsh aqparat jәne mәdeniyet ministrler, Quanysh Súltanov, Altynbek Sarsenbaev, Múhtar Qúl-Múhammedter qazaqtyng oqulyqtarynyn sapasyn esh jaqsarta almady. Kitap naryghyn búzyp baspa isin jýiege jabystyrdy. Memtapsyrysqa, sybaylas jemqorlyq tenderge. Búl jol tek sapaly ýgit-nasihat makulaturasyn shygharugha beyimdelgen joba. Tanymal múghalim Ayatjan Ahmetjanúly bylay deydi: «Songhy 15-20 jyl bilim salasynda eng kóp synalghan bir dýnie bolsa , ol –OQULYQ sapasy! Kýresuden, tartysudan sharshamadyq, biraq oqulyq sapasy- janartylghan baghdarlama túsynda tipti bylyghyp ketti».
Ótken jyly eks-ministr Ashat Aymaghambetov 300-den astam mamannyng basyn qosyp, 1-11 synyptaghy baghdarlamanyn kemshiligin týzep, retteu turaly komissiya qúrdy. Maqsat- baghdarlamany janartyp, oqulyqtyn sapasyn arttyru. Oqulyq sapasy turaly aitqanda-ministrlik, akademiya, oqulyq ortalyghy, baspa, avtorlyq újym qatelikti bir-birine siltedi. Sonymen «poisk kraynego» -men bitti. Al oqulyq týzelmey-oqu týzelmeydi. Endi qisyq oqudan –qisyq oqushy ghana shyghady. Búl baspa isinin salasyndaghy naryq- bәsekelesting joqtyghynyng qasy. Bәsekeles úsynysty naryqta tudyrtu ýshin , 20 mln halyqtan súranys- tútynudy tudyrtu kerek. Ol ýshin Evropa últtyq memleketterining normasyna baru kerek, әr 10-15 myng adamgha bir kitap dýkennen kelu kerek, al bizde 160 audan ortalyqtarymyzda jәne 27 monoqalalarymyzda birde-bir kitap dýken joq. Ekinshiden, Evropadaghyday QQS (NDS) salyqty kitap salasynan aldyrtu kerek. Al bizde qaghaz satatyn firma 12%, baspahana 12%, baspager 12%, kitap dýken 12% memleketke beru kerek. Qazaqstanda, әsirese, memlekettik tildegi kitap, gazet-jurnaldargha QQS salyghyn joymayynsha, bizding oqyrmandarymyz әlsiz, túraqsyz bolady, sәikesinshe, osal avtor, publisist jәne jurnalist. Ýshinshiden, zang týrinde baspagerlik isti kitap sauda isinen ajyratylu kerek, monopolizasiyany boldyrtpau ýshin. Ne degen súmdyq, «Atamúra» men «Almatykitap» bir-birining ónimin ózderining firmalyq dýkenderine qoydyrtpaydy. Nege? Olar memtapsyrys, tenderde bәsekeles, ol jaqta bótender jýrmeydi. Jәne Qazaqstannyng kitaphanalaryn tolyqtyratyn tek osy oligarh- baspagerler basqalardy jolatpaydy.
Tórtinshi mәsele - Kazpochta tarify. Baspasóz ýshin tarifty 3-4 ese tómen týsiru kerek. Germaniyadaghyday, sonda ghana qazaqtyng kitaby Qazaqstannyng barlyq týpkirine deyin qoljetimdi bolady. Eger ata-babamyzdyng zamanynda halyq auyz әdebiyeti arqyly baylanys ornatyp, úrpaqtan-úrpaqqa taralsa, qazir tek damyghan últtyq baspa isimen ghana barlyq kәsip-salalargha tamyryn jayady. Sonda ghana ana tilimiz ókimet tiline ainalady, orys tildi azamattarymyz óz ata-babasynyng qaldyrghan múrasyna qyzyghushylyq tanytady.
Týsinik apparaty kez kelgen isting negizi. «Eger kez kelgen tilding baspa salasyna qol jetimdilik bolmasa,sol tilde sóiletinder intellektualdyq ómirden jәne qoghamdaghy ekonomikalyq qyzmetten tys qalady». (Koitiro Masura, eks-diyrektor YuNESKO).
Qalu Toqtabolatov,
Oral qalasy
Abai.kz