Qúrmetti halayyq!

2023 jyldyng 19 nauryzynda Qazaqstanda ýmitkerlerding 70%‑y partiyalyq tizimmen, 30%‑y bir mandatty okrugterden saylanatyn kezekten tys Mәjilis deputattaryn saylau nәtiyjesinde otyz jyldan astam últtyq mýdde ýshin kýresken birqatar tanymal azamattar Mәjilis deputaty atandy. Búl Qazaqstannyng jana tarihynda eleusiz kýy keshken  Mәjiliste «tirshilik nyshanyn» oyatty, halyqtyng deputattargha degen senimin arttyrdy. Halyq ózderining ótkir mәselelerimen deputattarmen bólise bastady.

Áriyne, deputattargha qatysty búrynghy qalyptasqan qoghamdyq pikirdi ózgertu onay bolghan joq: parlamentke halyqtyng ýkili ýmitin arqalap barghan deputattar keyde jagha jyrtysty, keyde syngha úshyrady. Biraq, olar ózderining azamattyq pozisiyalarynan auytqymady. Tabandylyqpen, avtoritarlyq biylik kezinde әbden qordalanyp, qogham kókeyinde túrghan súraqtardy qoya bildi. Jәy ghana qoya bilgen joq, súraqtardy búrynghynyng әdil biylerindey sheshendikpen, dana biylerindey kóregendikpen jetkize aldy. Halyq parlamentarizm mәdeniyetine ýirene bastady, memleketiligin sezinuge jәne qazirgi zaman paradigmasyna ainalghan «Ádiletti Qazaqstan» úghymynyng mazmúnyna bet búrdy.

Osy ózgeristerge qol jetkizuge tikeley at salysyp, «shynayy halyq qalaulysy» degen beyresmy qúrmetke ie bolghan birqatar deputattargha jyl sonyna qaray qogham atynan «Qoghamdyq alghys» aitu – Ádiletti Qazaqstanda túraqty ýrdiske ainaluy tiyis deymiz. Sondyqtan býgin biz tómendegi aty atalghan deputattargha tәuelsizdik tanynda túrghan Jeltoqsanshylar atynan «Qoghamdyq alghys» jariyalaymyz:

1. Isa Qazybek Jarylqasynúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi.

2. Bapy Ermúrat Seytqazyúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi.

3. Zaitov Rinat Rifhatúlyna – Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining VIII shaqyrylymnyng deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi.

4. Sýleymenova Júldyz Dosbergenqyzy – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi

5. Bazarbek Baqytjan Júmabekúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetining mýshesi.

6. Sәrsenghaliyev Nartay Aralbayúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi.

7. Qúspan Abzal Temirghaliyúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetining mýshesi.

8. Janbyrshin Edil Terekbayúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Ekologiya mәseleleri jәne tabighat paydalanu komiytetining tóraghasy.

9. Tolyqbaev Maqsat Mәlikúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Ekonomikalyq reforma jәne ónirlik damu komiytetining mýshesi.

10. Múqaev Dәulet Tóleutayúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi.

11. Sairov Erlan Biyahmetúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi.

12. Beysenbaev Elnúr Sabyrjanúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi.

13. Altay Amanjol Dýisenbayúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Agrarlyq mәseleler komiytetining mýshesi.

14. Qoshanov Erlan Jaqanúlyna – VIII saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Parlament Mәjilisining Tóraghasy.

Qazaq degen ejelden órisi bólinse de, yrysy bólinbegen halyq edi. Sondyqtan biz de osy osy dәstýrden auytqymay, jogharyda aty atalghan deputattarymyzdy bóle‑jarmay birge atadyq. Al, olar kótergen, qoghamda qoldau tapqan súraqtar mynalar dep atap kórsetemiz:

- Tәuelsizdik alghan otyz jyldan astam uaqytta Tәuelsiz Qazaqstanda memleket qúrushy Qazaq halqynyng tili – Qazaq tilining is jýzinde «memlekettik til» mәrtebesine qol jetkize almaghandyghy, «Memlekettik til turaly» atty jana zang qabyldau qajettigi turaly ótkir súraqtar;

- Tәuelsizdik bastauynda Qazaqstan ózining damu mýmkindigi boyynsha әlemdegi kóp elderden oq boyy ozyq túrdy. Al, qazba baylyghy jóninen әlemde  Qazaqstangha teng keler memleketter neken‑sayaq dese bolatynday edi. Biraq, ókinishke oray, Qazaq eli onday mýmkindigin joghaltyp aldy – halyqqa tiyesili qazyna talan‑tarajgha týsti, aktivteri zansyz joldarmen shet elderge shygharyldy. Sondyqtan, osy әdiletsizdikti joyyp, halyq qazynasyn elge qaytaru, qazynany el men jerdin, memleketimizding iygiligine júmsau turaly ótkir súraqtar;

- Qazaq halqy ózining últtyq bolmysy túrghysynan ejelgi nomadtardyng tikeley múrageri edi. Soghan say halyq ta újymdyq ómirge beyimdelgen, sózge toqtaghan, kóshbasshysyna sengish, niyeti taza, peyli aq boldy. Alayda, osynday jasampaz halyqty jeke bas mýddesin kózdegen avtoritarizm «óz qalybyna» salugha kýsh saldy. Nәtiyjesinde halyqtyng basyna tól bolmysynan, salt‑dәstýrinen ajyrau qaupi tóndi. Ol diny jәne mәdeny azushylyqtan, últtyq irgetas shayqaluynan, ghylym‑bilim toqyrauynan, qogham tútastyghy sógiluinen, ekonomikanyng qúldyrauynan jәne t.t. kóptegen baghyttardan kórinis tapty ‑ deputattar osy súraqtardy ótkir qoya bildi;

- Ádiletsizdik – qazaq jany óte auyr qabyldaytyn qylyq ‑ sondyqtan qazaq «Atasy ólgendi de estirtedi» deydi. Býginde búl súraq qogham ýshin ózekti mәselege ainaldy. Oghan deputattargha jer‑jerden әdiletti talap etken hattardyng kóptep kelui dәlel. Býgingi alghys iyeleri atanghan deputattar osy mәseleni ýnemi kóterip, elding әleumettik, túrmystyq jaghdayyna, ekologiya mәselelerine kónil bólude. Sóitip, olar memleket basqaru prinsipterin parlamenttik jolmen әdilettilikke qaray búrugha qyzmet etetin ótkir mәselelerge qozghau saluda. Odan ózge týitkil súraqtar da jetkilikti. Mәselen, onyng qataryna bolashaqta qoyyluy tiyis «Jeltoqsan kóterilisine qatysushylargha beriletin sayasy bagha men status» degen súraqty da jatqyzugha bolady dep sanaymyz.

Jogharyda atalghan mәselelerding bәri elimizdin, jerimizdin, jalpy – Qazaqstan halqy men onyng memlekettiligining bolashaghyna baghyttalghan. Qogham ony sezip‑bilip otyr. Sondyqtan, Jana jyl qarsanynda Mәjiliste halyq  nazarynda bolyp, býgingi aty atalghan deputattargha jәne parlamentte qogham ýnin jetkizushi deputattargha qoldau bildirip, olardy yntalandyryp otyratyn Mәjilis tóraghasy Qoshanov Erlan Jaqanúlyna «Qoghamdyq alghys» aitamyz. Olargha densaulyq, kýsh‑quat, bereke tileymiz!

(Sóz sonynda – «Qoghamdyq alghys» esigi barlyq deputattar ýshin әruaqytta ashyq  ekenin eske salamyz).

Qogham atynan qol qoyghandar:

Qúrymbaev Bolat Toqtabayúly – Patriottyq qozghalys «Jeltoqsan aqiqaty» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining tóraghasy;

Abaghan Múhtarhan Mamyrbekúly – Halyqaralyq Kenesary han Qoghamdyq Qorynyng tóraghasy;

Sertekov Baqytjan Beysekúly – Úly dala qoghamdyq úiymynyn, Bәidibek baba atyndaghy Qordyng tóraghasy;

Jәkey Ghabiyden – Akademik jazushy Ghabit Mýsirepov atyndaghy qoghamdyq Qordyng tóraghasy;

Qarashin Beket Múqanәliúly – filosof-aqyn, jazushy, akademik Zeynolla Qabdolov atyndaghy Qordyng tóraghasy (Atyrau qalasy);

Imashúly Shahmet – QR Kino qayratkeri, «Qúrmet» ordenining iyegeri;

Qúlmentegi Mahmút – Týrki әlemi ústasy, QR Mәdeniyet qayratkeri, «Qúrmet» ordenining iyegeri;

Bәkirúly Ábdirashiyt – PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Aqsaqaldar alqasynyng tóraghasy, Qoghamdyq «Almas qylysh» silyghynyng iyegeri;

Esirkepov Bolat –Respublikalyq «Ghúmyrdariya» balalar Ortalyghynyng Bas produsseri;

Malaev Murat Kosdauletovich – PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Almaty qalalyq filialynyng tóraghasy;

Toyshybaev Iztiyleu - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Almaty oblystyq filialynyng tóraghasy, Qonaev qalasynyng Qúrmetti azamaty;

Nihambekov Arapbek Karabekovich - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Qaraghandy oblystyq filialynyng tóraghasy;

Madiyeva Aysulu Tursynbaevna - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Astana qalalyq filialynyng tóraghasy;

Beysenbay tegi Ruza Zaykenqyzy - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Pavlodar oblystyq filialynyng tóraghasy;

Kajimov Botash Murzagaliyevich - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Soltýstik-Qazaqstan oblystyq oblystyq filialynyng tóraghasy;

Erden Tulegen Gibratuly - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Aqmola oblystyq filialynyng tóraghasy;

Konarbaev Sanat Baktykulovich - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Jambyl ooblystyq filialynyng tóraghasy;

Ospanova Gulimira Bolatovna - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Shymkent qalalyq filialynyng tóraghasy;

Aljanova Sajida Jaksilikovna - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Týrkistan oblystyq filialynyng tóraghasy;

Angpov Gany Sovetbekovich - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Nauryzbay audandyq filialynyng tóraghasy;

Qúltaev Baharam Iliyasúly - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy;

Kóshmaghanbetov Jaser Serikúly - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Manghystau oblystyq filialynyng tóraghasy;

Aytjanova Aysha ‑ PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Manghystau oblystyq filialynyng qúrmetti tóraghasy;

Tortaeva Umit Baltabekovna - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Jetisu oblystyq filialynyng tóraghasy;

Tulenova Venera Mauletovna - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Atyrau oblystyq filialynyng tóraghasy;

Aubakirov Talgat Saylauovna - PQ «Jeltoqsan aqiqaty» RQB-ning Abay oblystyq filialynyng tóraghasy;

Abdiraemov Ábdijadil – Jambyl oblysy, T.Rysqúlov audany, Qayyndy auylynyng týrghyny, zeynetker;

Dairov Ramazan Janbyrúly – Atyrau qalasynyng túrghyny, zeynetker, QR Enbek sinirgen qúrylysshysy.

Abai.kz