Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2982 3 pikir 4 Qantar, 2024 saghat 14:01

«Qos ýkimet» mindetti týrde tónkeriske úlasady

Suret: KazTAG-tan alyndy

Egemen Qazaqstan gazeti 3‑qantarda Qasym-Jomart Toqaevpen «Biz ozyq oily últ retinde tek qana algha qarauymyz kerek» atty súqbatyn jariyalady. Negizi, súhbattaghy kóterilgen súraqtardyng kóbi 2022 jylghy «Qantar oqighasynan» keyin qogham kókeyindegi súraqtar dese bolady. «Shiqan da bir kýni jarylady» demekshi, súhbatta osy jayttyng biraz kólenkeli tústary aitylypty.

Mәselen, onda aitylghan «qosarlanghan biylik» tarihta bolghan oqigha – búl osydan jýz jyl búryn Sovet ýkimetining qúryluynyng bastauynda oryn alghan sayasy qúbylys. Onda Resey imperiyasyn qiratqan aqpan revolusiyasy uaqytsha ýkimetting ornauyna әkeldi. Al uaqytsha ýkimet «kópshilik» jәne «azshylyq» dep bólinip alyp (bolishevikter men menishevikter), ózara tartysty. Aqyry Qazan tónkerisine әkelip, onyng sony tarihta «aqtar men qyzyldar» degen atpen qalghan azamattyq soghysqa úlasqany belgili. Mine, tura osyghan úqsas sayasy jaghdaydy jýz jyldan keyin Qazaqstan qaytalady deuge bolady...

  Endi súhbatta kóterilgen mәselelerge toqtalayyq:

Preziydent óz jauabynda: «Men 2019 jyly Preziydent bolyp saylanghannan keyin memleketimiz sayasy jýieni demokratiyalandyrugha, qoghamdyq ómirge erkindik sipat beruge, ekonomikany monopoliyadan aryltugha bet búrdy»,  ‑ deydi. IYә, Qazaqstanda úzaq jyldar boyy qalyptasqan avtoritarizm qoghamdy tútas sharpydy. Tipten, onyng belgileri audannan asyp auylgha, mektepten asyp balabaqshagha deyin jetti. Biraq, bizdegi avtoritarizm «qazaqstandyq» degen erekshe sipatta ótti ‑  memleketti әlemge «demokratiyalyq» atty dekorasiyamen kórsete otyryp, ishki sayasatta oghan qarama‑qarsy diktatorlyq biylikti kýsheytu oryn aldy.  Búl prosess 2019 jylghy N.Nazarbaevtyng «óz erkimen» preziydenttik ornyn bosatyp beruine deyin ýzdiksiz jalghasty. Nege biz «óz erkimen» degendi tyrnaqshagha alyp otyrmyz?  Onyng sebebi – sol kezde biylikting bar tarmaghy avtoritarizmdi boyyna әbden sinirip, avtoritarizmge tәn qúbylys – korrupsiyamen әbden shyrmalyp, atqarushy biylikting «ayaghy túsalghan» kýige enuinde edi. Soghan say, avtoritarizm ózine qarsy bolatyn qoghamdyq faktorlardy tolyq joyyp, qúldyq sanany tolyq ornyqtyrdyq degen senimde boldy.. Sondyqtan,  jogharyda «osynday myzghymas jýieni kez kelgen jana biylikting qirata aluy ekitalay» degen oy myghym boldy. Onymen qosa, aldyn ala dayyndalghan konstitusiyalyq ózgerister arqyly «preziydent almasuynan» keyin de eski jýiening biyligin qamtamasyz etui kózdeldi. Yaghni, sol kezderi qabyldanghan memleket zandary eshbir janarugha mýmkindik qaldyrmady dese bolady.

Osynday túiyq jaghdayda biylikti qolyna alghan preziydent Q.Toqaevtyng aldynda óte qiyn súraqtar túrdy. Ol «jaugha jalghyz shapqan jeke batyr» siyaqty әreketpen shynayy demokratiyany ornatu, korrupsiyany jenu mýmkin emes ekendigin úqty. Sondyqtan ol ózining alghashqy Joldauynda «Men halyqpen birgemin, sizder de meni qoldanyzdar, biz tek halyqqa sýiene otyryp elimizdi damyta alamyz» degen mazmúndaghy sózderin Joldauynda ashyp aitty: ony týsingen – týsindi, týsinbegen – týsinbedi...

Biraq, Q.Toqaev osy Joldaudyng alghysharttaryn qamtamasyz etetin reformalardy ómirge keltire bastady. Ol «Saylau turaly zangha»  ózgeris jasap, mitingilerding erikti ótuine rúqsat berdi. Oghan qanattanghan halyq ta biylikting resmy rúqsatynsyz mitingilerge shygha bastady...  Kelesi kezekte memlekettik basqaru jýiesine «tyndaytyn ýkimet» atty prinsipti engizdi. Sony basshylyqqa alyp, Halyq ta biylikke talaptaryn ashyq qoya bastady... Búl qanday da bir zangha baghynudan qalghan korrupsiyalyq jýiege kedergi bola bastady... Mine, osylay otyz jyl boyy aldanyp, ezilgen halyqtyng sanasyn oyatudyng alghashqy әreketter – qoghamdy týbegeyli ózgertuge, halyqty oyatugha, ony memleketti basqaru subektisine ainaldyrugha, soghan say memleketti jana basqaru prinsipterine dayyndaugha degen alghashqy qadamdar bolatyn...

Alayda, odan sybaylasqan oligapoliyalyq jýie tiksinip qaldy. Ol turaly súhbatta preziydent bylay deydi:

- «Ashyghyn aitsam, osy jana baghdarymyz keybir yqpaldy adamdargha mýlde únaghan joq. Olar búl ózgeristi elimizde әbden tamyr jayghan jýiege jәne biylik qúrylymyndaghy ózderining «erekshe mәrtebesine» tóngen qater dep qabyldady».

Mine, osylay Qazaqstanda «qos biylik» oryn aldy. Búl jaghday úzaqqa sozyluy mýmkin emes edi... Óitkeni, tarihy derekter onyng sony tónkeriske úlasaryn anyq aityp túrdy:

- Reseyde burjuaziyalyq revolusiya jenilip, onyng ornyn proletarlyq diktatura basty. Onyng tarihy óte qayghyly ayaqtaldy.

- Al, bizdegi kýni keshe oryn alghan qantarda «sybaylasqan korrupsiyalyq avtoritarizm» jenilip, «halyqtyng demokratiyalyq damu baghyty» óz mýmkindikterin saqtap qaldy...

Búl da bolsa, óz biyliginen әbden ezilgen halyqtyng kóz jasyn qúdaydyng kórgeni shyghar... Ol turaly preziydent súhbatynda ashyq aitady:

«Múnday adamdar eldegi ózgeriske astyrtyn, keyde tipti ashyq qarsylyq bildire bastady. Aqyr sonynda reformanyng betin qaytaryp, ózderine ynghayly búrynghy qalypqa oralu ýshin bәrin tas-talqan etuge sheshim qabyldady» ‑ dep...

Jaqsylyqqa qaray, Qazaqstandaghy «qos biyliktin» ózara ymyrasyz qaqtyghysy preziydent Q.Toqaev jaghyndaghy progressivti kýshterding jenisimen aiqtalyp, «qos biyliktin» basna su qúiyldy. Degenmen de, qazir de biz eski jýie jaqtastarynyng qatary siyregen, kýshi әlsiregen dep senimmen aita almaymyz. Nege desenizder, elimiz biylik jýiesin revolusiyalyq jolmen birden qayta ózgertuge bara almay otyr. Onyng sebebin jogharyda aittyq – avtoritarizm óz ómirshendigin әuel bastan oilaghan dep... Endeshe, ony birden ózgerte salu da mýmkin emes әri qauipti. Sebebi, memlekettik basqaru jýiesindegi radikaldy qadamdar – býkil memleket aumaghyndaghy barlyq qoghamdyq jәne ekonomikalyq qatynastar jýiesin qarqyndy qiratyp, qogham men memlekettik qúrylymda haostyq jaghdaydy tughyzady. Tәuelsizdikke qauip tóndiredi. Al, ol jaghday kimge tiyimdi? Áriyne, ol osyghan deyin memleket pen halyqtyng bar baylyghyn zansyz iyemdenip, ekonomikamyzdyng elu payyzdan joghary bóligin qolyna alyp alghan, «ózderi shet elderde túryp, aqshany Qazaqstanda tabatyn» az ghana toptyng mýddesine tiyimdi.

Olarmen kýresu de onay emes. Osyny týsingen preziydent Q.Toqaev osy súhbat arqyly taghy da halqyna «menimen birge bolynyz» degen astarly signal berip jatqanday  bolyp kórindi maghan... Sizderge she?..

Qorytyndy: Búl súhbat tónireginde óte auqymdy mәselelerdi talqylaugha bolady. Sondyqtan, ony talqylau osymen bitip qalmaydy degen oidamyn. Býgin biz soghan tamyzyq retindegi bir úshqyn oidy ghana aityp óttik. Bolashaqta súhbat boyynsha jazylatyn maqalalar jalghasady dep senemiz.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006