BIZ HALQYMYZDYNG SENIMI MEN QOLDAUYNA ZÁRUMIZ...

 

Assalaumaghaleykum qadirli bauyrlar. Sizderding kókeyde jýrgen saualdarynyzgha jauap berip, ózara týsinistik kópirin salugha degen niyetimdi dúrys týsinesizder dep oilaymyn. Saualdarynyzgha barynsha shynayy jәne jan-jaqty jauap beruge tyrysayyn. Artyq-kemi bolsa aiypqa búiyrmanyzdar! 

 

1-súraq. Maqsat myrza! Ýsh túghyrly til baghdarlamasynyng últymyzgha tiygizer paydasy men ziyany turaly ne oiynyz bar? Eger matematika, fizika, himiya, biologiya, astronomiya ilimderin qazaq tilinde jetik mengerip, aghylshyn tilin bәlendey mengere almasaq, aghylshyn tilin jetik bilip, atalmysh ilimdi shala mengergenderden bir saty tómen túramyz ba? Azat KONYSBEK

1- súraqqa jauap: Azat KONYSBEK býgingidey jahandanu jaylaghan zamanda birneshe til bilu, әlemde eng kóp taraghan tilderdi mengeru kerek-aq. Biraq ol memlekettik tilding damuyna, onyng qoldanys ayasynyng kenenine kedergi keltirmeui kerek.

BIZ HALQYMYZDYNG SENIMI MEN QOLDAUYNA ZÁRUMIZ...

 

Assalaumaghaleykum qadirli bauyrlar. Sizderding kókeyde jýrgen saualdarynyzgha jauap berip, ózara týsinistik kópirin salugha degen niyetimdi dúrys týsinesizder dep oilaymyn. Saualdarynyzgha barynsha shynayy jәne jan-jaqty jauap beruge tyrysayyn. Artyq-kemi bolsa aiypqa búiyrmanyzdar! 

 

1-súraq. Maqsat myrza! Ýsh túghyrly til baghdarlamasynyng últymyzgha tiygizer paydasy men ziyany turaly ne oiynyz bar? Eger matematika, fizika, himiya, biologiya, astronomiya ilimderin qazaq tilinde jetik mengerip, aghylshyn tilin bәlendey mengere almasaq, aghylshyn tilin jetik bilip, atalmysh ilimdi shala mengergenderden bir saty tómen túramyz ba? Azat KONYSBEK

1- súraqqa jauap: Azat KONYSBEK býgingidey jahandanu jaylaghan zamanda birneshe til bilu, әlemde eng kóp taraghan tilderdi mengeru kerek-aq. Biraq ol memlekettik tilding damuyna, onyng qoldanys ayasynyng kenenine kedergi keltirmeui kerek.

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili» dep anyq jazylghan. Demek elimizde memlekettik til bireu ghana, ol qazaq tili. Memlekettik tilding damuyna eng aldymen memleket mýddeli boluy tiyis, barlyq azamattardyng memlekettik tildi erkin mengerui men paydalanuyna aldymen jaghday jasauy tiyis, ekinshiden talap etui de kerek.  Sonymen birge halqymyzdyng 70 payyzy qazaq.

Alayda ókinishke qaray Qazaqstan memleketindegi memlekettik tilding jaghdayy mәz emes. Osy jyly QR Bilim jәne ghylym ministri bir búiryghymen memlekettik tildi mektepterde oqytu saghatyn qysqartsa, ekinshi búiryghymen aghylshyn tilin balabaqshadan, birinshi synyptan oqytudy bastady. Búl memlekettik tilge degen qastandyq dep baghalaghan jón. Ekinshiden, qazirding ózinde aghylshyn tilin jetik mengergen qalanyng balalary shet elderding ozyq oqu oryndarynda bilim aluda. Al auyl balalarynyng bәri aghylshyn tilin jaqsy mengere alady dep aita almaymyz. Oghan mýmkindik te joq, tipti múghalim de tapshy. Al eger jastar magistraturagha týsu kerek bolsa, doktorlyq qorghau kerek bolsa mindetti týrde aghylshyn tilin bilu talap etiledi. Eng ýzdik degen «Nazarbaev uniyversiytetine» týsu ýshin IELTS test tapsyryp, joghary nәtiyje aluyng kerek. Al memlekettik tildi bilu, bilmeu talap etilmeydi.

Qazir bir jer júmysqa shaqyrsa da «orys, aghylshyn tilderin bilu mindetti» dep túrady. Búl memlekettik til mәselesindegi memlekettik sayasattyng dúrys emes ekenin dәleldeydi.

Shet el tilderin balabaqshalardaghy býldirshinderge, birinshi synyp oqushylaryna ýiretuge ýzildi-kesildi qarsymyn jәne osy bassyzdyqty toqtatu ýshin júmys jasaymyn. Shet el tilderin 5-synyptan joghary ghana oqytu kerek degen ústanymdamyn.

 

2- súraq. Biylik sizben sanasu ýshin oghan talap qoya alasyz ba Maqsat myrza?

 

2- súraqqa jauap: Eger biz shynymen de bolashaqta shynayy, qaghazda ghana emes, kýndelikti ómirde de qúqyqtyq, demokratiyalyq memleket ornatqymyz kelse, memlekettik biylikting birden-bir bastauyn – halyq etkimiz kelse býgingi qalyptasqan jýieni ózgertuimiz kerek. Ony ózgertu jolynda biylikke talap ta qoiyymyz mýmkin, tiyisti jerinde qoldauymyz da mýmkin, tipti birlese júmys isteuimiz de ghajap emes...

Ol ýshin biz ózimiz eng aldymen irgeli sayasy kýshke ainalugha tiyispiz. Shynyn aitu kerek, biylikte  bolsyn, jalpy ómirde bolsyn, kýsh kýshti silaydy. Ekinshiden, býgingi biylik ne bergenmen, ne qoryqqanmen sanasady...

 

3- súraq. Maqsat, osy әreketinnen birdene shyghatynyna eng birinshi ózing senesing be?

 

3- súraqqa jauap: Áriyne senemin, senbesem bastamas edim... Osyghan deyin bir súhbatta memleketting túraqtylyghyn saqtap, ishki-syrtqy jaugha qarsy túratyn jalghyz kýsh últshyldar ekenin, syrtqy sayasatta manevr jasap, qalqan etip tosu ýshin de, el ishindegi túraqtylyqty saqtau ýshin biylik pen halyqtyng arasyn baylanystyratyn, týsine bilse halyqtyng sózin sóiley otyryp biylikke de jәrdemshi bolatyn jalghyz kýsh últshyldar ekenin aytqan bolatynmyn.

Sonymen birge bizdi damu men kemeldikke jetkizetin birden-bir jol últtyq-demokratiyalyq memleket ornatu. Alashordashylardyng da armany sol bolatyn. Qazirgi kezdegi qalyptasqan sayasi, әleumettik, ekonomikalyq, mәdeni, ruhany shiyelenisterdi enseruding birden bir joly memleket basyna últshyldar men memleketshilderding kelui. Óz últyna, memleketine, Otanyna jany ashityn, últ mýddesin jeke bastyng bangynan joghary qoyatyn azamattar biylikte otyruy tiyis.

Býgingi qanday jolmen bolsa da baylyqty jinap alyp, erteng shet elge tayyp túrudy armandaytyn jemqorlardyng ornyn naghyz últynyng janashyrlary basuy kerek jәne solay bolady da. Men bolashaqtyng solay bolatynyna senemin jәne sol kýnning tezirek ornauy jolynda júmys jasaymyn. Barsha adamdardy da osy jolda birge bolugha shaqyramyn.    

 

4- súraq. Qoghamdyq júmystargha nege qúmarsyz, Make?

 

4- súraqqa jauap: Ol qúmarlyq emes, ol borysh... últyn sýigen әr azamat últyna qyzmet etui kerek dep oilaymyn. Alghashqy qoghamdyq úiymdy 1993-jyly student kezimde qúrsam da mening naghyz qoghamdyq, sayasy júmysym endi bastaldy deuge bolady. Jalpy men jurnalist retinde 10 jyl gazetterde, telearnalarda júmys jasadym. Ýsh ministrding baspasóz hatshysy, «Qazaqstan temir joly» AQ, «QazMúnayGaz Barlau Óndiru»AQ qoghammen baylanysyn algha sýiredim. Ózimdi kәsipqoy jurnalist, PRtehnologpyn dep sanaymyn. Zanger retinde Jogharghy sotta, Parlament Mәjilisinde, Preziydent janyndaghy adam qúqyqtary jónindegi komissiyada qyzmet atqardym. Biraz tәjriybe jinaqtadym. Qazir polit tehnologiyany da ózimshe zerttep, ýirenip jýrgen jaghdayym bar.

Jaqsyny ýirenbek kerek, ýirengendi el iygiligine paydalanbaq kerek. Men bay bolsam da, kedey bolsam da eshqashan shet elge qashpaymyn. Osy uaqytqa deyin bir shet elge shyghyp kórgen emespin. Ólsem topyraq tughan jerden búiyrsyn dep tileytin adam retinde qoghamnyng týiindi mәselelerin sheshuge, memleketting damuyna, últtyng úiysuyna óz ýlesimdi qosudy armandaymyn jәne ol bәrimizding mindetimiz, boryshymyz dep bilemin

 

5-súraq. Televiziyagha, jurnalistikagha qaytyp oralmaysyz ba?

 

5- súraqqa jauap: «Habar» «KTK» arnalarynda 3 jyldan asa qyzmet istep, redaktor, produser, baghdarlama jetekshisi bolghanym ras.

Mening televiziyadaghy qyzmetim halyqqa paydalyraq bolsa oghan barugha da dayynmyn, eger qoghamdyq júmyspen úshtastyra alsam.  Jurnalistikamen men kýnde ainalysyp jatyrmyn deuge bolady. Qazirgi ústanghan maqsatymdy, josparymdy halyqqa týsindiru ýshin jii maqalalar jazyp jýrmin.

 

6-súraq. Make, býgin bas uәzir Serik Ahmetovtyng Preziydentting qabyldauynda bolghanyn teledidardan kórsetip jatty. Aralaryndaghy әngime, EB tarapynan berilip jatqan tapsyrmalar tek orys tilinde. Búl ne? Osyny kórgen orys tildilerding ailary ondarynan tudy. Búl qazaqtyng tili óldi degen sóz emes pe? Sizder búl boyynsha qandayda bir әreket istey alasyzdar ma?

 

6- súraqqa jauap: Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili ekenin jogharyda aittyq. Jiyrma jyl boyy jyl sayyn milliardtaghan tenge aqsha júmsap, memlekettik qyzmetkerlerge memlekettik tildi tegin oqytyp, ýiretip kele jatsaq ta memlekettik organdar memlekettik tilde sóilemeydi. Oghan óziniz bayqap otyrghanday Preziydentten bastap sol biylikte otyrghandar tikeley kinәli.

Konstitusiyany oryndamasa da, zandardy oryndamasa da biylik basynda otyrghandar ne әkimshilik, ne qylmystyq jauapkershilikke tartylmaydy. Barlyq pәlening basy osyda jatyr. Bolashaqta búl kelensizdikterdi joyyp, әr adamnyn, әrbir memlekettik qyzmetkerding zang aldyndaghy jauapkershiligin talap etetin bolamyz. Ol kýnge jetu ýshin bizdi halyq qoldauy kerek.     

 

7-súraq. Qazaq tili qashan Qazaqstannyng tili bolady? Nazarbaev qashan ketedi? Qazaqstan ómirining mәzi ketti-ghoy әbden!

 

7- Jogharyda aitqanymday zang talaptary qatang saqtalyp, zandy búzghan adam kim bolsa da qatang jazalanatyn uaqyt jetken kezde, jemqorlyq auyzdyqtalghan kezde, halyq shynayy biylikke aralasyp, sayasy belsendiligi artqan kezde qazaq tili de erkin damy bastaydy. Qazaq tilin damytugha, tolyqqandy memleketting tiline ainaldyrugha әrqaysysymyz at salysuymyz kerek.

Nazarbaev Alla qalaghan kýni ketedi. Búl dýniyede Alladan basqa eshnәrse de, eshkim de mәngilik emes...

 

8-súraq. Maqsat myrza, agha úrpaqtyng kórpe astynda jatyp qazaq tili turaly kýnkilin jalghastyrasyzdar ma, joq әlde tiri әreketter jasaysyzdar ma? Kózqaman biylik: "qazaq-it ýredi, Resey kerueni jyldardan jyldargha kóshe beredi",- dep jýr emes pe!? Qayrat

 

8- súraqqa jauap: Qayrat, sizding súraghynyz talaydyng kókeyinde jýr dep oilaymyn. Biz tiri әreketterimizdi de jasap jatyrmyz. Sol әreketimiz ýshin jauapqa da tartylyp, qysym da kórip jatyrmyz. Biraq óz isimizden, maqsatymyzdan taymaq emespiz. Biz isteytin tiri әreketter de, iri әreketter de bolady aldaghy kýnderi.

Osy senbi kýni, yaghny 19-qazanda Astana qalasynda «Antiygeptiyl» toby Proton zymyranyna, Reseyding әskery poligondaryna, atom elektr stansiyasyn salugha, yadrolyq qaldyqtar bazasyn salugha qarsy   miting ótkizeyin dep jatyr. Sol mitingige kelinizder. Biz qazir azbyz, qauqarymyz da, qarajatymyz da mәz emes. Al eger halyq qoldap, jaqtaushylar kóbeyse naghyz tirlikti biz jasaytyn bolamyz. Últtyq-demokratiyalyq memleket ornatu degen jәy sóz emes, ol aiqyn maqsat. Oghan jetu ýshin soqtyqpaly soqpaqsyz jermen de jýrermiz, etikpenen su da keshermiz... Halqymyz qoldasa jeniske de jetermiz.   

 

9-súraq. Assalaumaghaleykum Maqstat! Ong niyetti bastamanyz sәtti bolghay, basynyz aman, deniniz sau bolsyn! Qazaqtyng imandy, izgi niyetti últjandylarynyng basyn biriktiru óte qiyn. Sebebi olar ýkimetten ýreylenedi.

Alangha beybit jolmen shyghyp, Preziydentten últ, din, sayasat, әleumet jәne ekonomika mәselesine qatysty uәj aitugha qauqarsyzbyz (әzirshe).
Biraq, uaqyt ótip jatyr. Kórshilerge esemiz ketip jatyr. Baylyghymyz sarqyluda.NE ISTESEK BOLADY? Rahmet qúrmetpen Núrjan

 

9- súraqqa jauap: Núrjan bauyrym, bizding Qúryltay ótkizemiz dep, Protongha qarsymyz dep, tildi, dindi damytamyz, jerdi, baylyqty saqtap qalamyz dep shyryldap jýrgen әreketterimizdi el kórip otyr. Biraq kóp nәrseden, kóp adamnan kónili qalghan halyq bizge de kýdikpen, sekemmen qaraydy. Eger biz óz isimizge tabandy, qajyrly, shydamdy bolyp, shynayy әreket etsek, shyndyqty, әdilettilikti tu etip jenisterge jetsek, bizdi qoldaytyn adamdar az bolmaydy. Bizge әreket kerek. Ol san aluan boluy mýmkin.

 

12- súraq Últtyq memleket ghana óz tәuelsizdigin qanday naubet kelse de saqtap qala alady.Sondyqtan sizderdi óte qoldaymyn. El tәuelsizdigin bekem etuding bir joly últyn sheksiz sýietin, otanshyl, tilin, salt-dәstýrin saqtaghan shet eldegi qazaqtardy atamekenine kóptep kóshirip alu edi.

Ókinishke oray Qazaqstan qoghamy nege shet eldegi qazaqtardan bas tartty, búl qazaq boludan bas tartu emes pe, siz qalay oilaysyz? Qúryltay osy mәseleni kótere me, biz qazaq onsyzda az halyqpyz ghoy, bәrimiz júmyla kótersek jýk jenil bolar edi.

 

12- Iya, ókinishke qaray ótken jyly «Migrasiya turaly» zang qabyldanyp shet eldegi qandastarymyzdyng tarihy Otanyna oraluy toqtap qaldy. Ol turaly da kezinde biraz aittyq, biylikke hattar da jazdyq, biraq zang qabyldanyp ketti. Al endi ol az bolghanday shet elden keletin qandastarymyzgha beriletin kvota toqtatylyp, 5 jylgha deyin azamattyq alugha tosqauyl bolatyn zang jobasy payda boldy.

Búl óte ókinishti jaghday. Jeri ken, halqy az Qazaqstan memleketi ýshin demogarfiyany damytu eng negizgi mәselelerding biri boluy kerek edi. Al bizde әielderding zeynet jasyn úzartyp, bala tughanda alatyn jәrdemaqylaryn kesip bir qiyanat jasadyq, Qazaqstanda ekologiyalyq aimaqtardan at sýrinedi, halyqtyng densaulyghy nasharlay týsude. Resmy derek kózderine sensek qazir jas azamattardyng 30 payyzy belsiz. Áyelder arasynda da bedeulik beleng alyp barady. Osynday jaghdayda shet elderdegi qandastarymyzdyng jolyn bógeu, keltirmeu últymyzgha jasalyp jatqan qastandyq emes pe degen oy keledi maghan.

Sondyqtan kezinde Preziydentting ózi bastaghan úly kóshti odan әri jalghastyryp, qandastarymyzdyng keluine shek qoymau kerek. Qúryltayda ol mәsele mindetti týrde aitylady. Qazirgi uaqytta tәuelsizdik alghan jyldarda elimizge kelgen qandastarymyzdyng sany 1 millionnan asty. Búl týsine bilgen adamgha ýlken kýsh. Eger bizdi qazirgi Qazaqstanda túryp jatqan oralman bauyrlarymyz qoldasa, birlese júmys istesek kóptegen mәseleni sheshemiz dep senemin. Bizge tek birlik, birge isteytin is  kerek. 

 

14-súraq. Maqsat seni Qayrat Satybaldynyng jobasy deydi ghoy. Sen sonda tapsyrma oryndaushy bolyp júmys isteysin. Súraq: osylay ma?

 

14- saualgha jauap: Qayrat Satybaldynyng «Aq orda» qoghamdyq birlestiginde júmys jasaghanym ras.  Biraq bizding aralaspay ketkenimizge 7-8 jyl bolyp qaldy-au deymin. Jalpy qazaq últynyng mýddesi ýshin biylikpen de, oppozisiyamen de, halyqpen de júmys isteuge mýddelimin.

Biraq ol mening bireuding aitqanyna jýrip, aitaqtaghanyna ýretindigimdi kórsetpeydi. Men osy uaqytqa deyin týrli ministrlermen de, әkimdermen de, basqa lauazymdy adamdarmen de birge júmys istedim. Býgingi aralasatyn, ózim silaytyn adamdardyng ishinde de bedeldi, yqpaldy adamdar az emes. Biraq men qashan da ózimning azamattyq pozisiyamdy joghaltqan joqpyn. Mening minezimdi biletin adamdar maghan óz ústanymdaryn tyqpalamaydy. Sondyqtan da eshqanday klangha, topqa kirgen emespin. Ózimning oy bostandyghym, is-әreket bostandyghym ózimde Allagha shýkir. 

 

16- saual Qazaq últshyldyghy degen sózden qoryqpaysyz ba? Osy bir "anyqtama" arqyly siz demokratiyanyng arbasynan týsip qalmaysyz ba?

 

16- saualgha jauap: Men últshylmyn. Erkek bolyp tughan song elge, últqa qyzmet etkennen artyq baqyt joq.

Biz jazghan tújyrymdama jobasynda «Demokratiya degenimiz – taza jәne әdil saylau,  eldi basqaru isine barlyq azamattardyng teng qúqyqta aralasa aluyn qamtamasyz etudi kózdeytin, shyn mәnindegi halyqtyq biylik, búl – tәuelsizdik pen әdildikke, shynayylyqqa negizdelgen sóz bostandyghy.

 Últtyq-demokratizm últ mýddesin qorghaudaghy kez-kelgen kýrdeli mәseleni qantógispen emes, beybit, órkeniyetti kelisim jolymen sheshuge ýndeydi» dep jazylyp túr. Jalpy últ mәselesin demokratiyalyq jolmen sheshe almaysyng degen uәjben kelispeymin. 

 

 17- saual. Preziydent Nazarbaevtyng múrageri kim boluy mýmkin degen әngime osy keyingi uaqytta qauyrt sóz bolyp ketti. Búl mening bayqauymsha, anys andu siyaqty. Bylayynsha aitqanda, halyq endigi basshynyng qanday bolghanyn qalaydy eken degenge sayady. Jogharydaghylardyng sol astarly oiyn bek úqqanday qazir sayasi, qoghamdyq kýshter ""kelesi preziydent anaday boluy kerek", "mynanday boluy kerek" dep sәuegeysip jatyr. Sondaghy basym pikir "endigi preziydent liyberal-demokrat boluy kerek" degenge sayady. Alayda Qazaqstan monorhiyalyq el emes, demokratiyalyq el (de-ire bolsada). Sondyqtan bizde Preziydent saylauy ótui kerek. Súrayyn degenim: sol saylaugha qanday túlghalar baq synap týsui kerek. Siz saylau aldy nauqannan kimderding kandidaturasyn kórginiz keledi?

 

17- saualgha jauap: Elding basyna últshyldar men memleketshilder kelmeyinshe qazaqtyng kósegesi kógermeydi. Últ ýshin, memleket ýshin qyzmet etetin, aqshanyng emes, Allanyn, últtyq mýddening qúly boludy armandaytyn azamattar biylik basyna shoghyrlansa elding erteni núrly, bolashaghy zor bolmaq.

Ekinshi bir manyzdy mәsele әdil saylau ótkizu. Eger biz qanday bolmasyn saylaudy әdil ótkizip, biylikke tamyr-tanystyqpen, baylyqtyng kýshimen, artynda tireui, aldynda sýireushisi bar adamdardyng emes, naghyz últshyl azamattardyng biylikke keluin qamtamasyz etemiz desek zannyng oryndaluyna, saylaudyng әdil ótuine, sóz bostandyghyna qol jetkizuimiz kerek. Búl iste eng aldymen qarapayym halyqtyng sayasy sauaty joghary, kózi ashyq boluy tiyis.

 

18-saual. Qazirgi ýlken sayasattaghy memleket basshylarynan Siz kimderdi últshyl Preziydent dep tanisyz? Oghan mysalynyz qanday?

  
18- saualgha jauap: Arghysy Abylay, Shynghyshan, Atatýrik, bergisi Fiydeli Kastro, Ugo Chaves, Redjep Erdoghan  siyaqty óz últynyng maqtanyshy bolghan basshylardy qúrmet tútamyn.

 

19-súraq Maqsat, senen búrynda qúryltay ótkizu turaly talpynystar bolghan. Qúryltay-jiyndardyng bolghany da ras. Biraq, qúryltaygha kelgender qúry bosqa qúrqúr degen qús qúsap qúrqyldapsyp qana taraghan. Biletin shygharsyn. Seniki de sonyng biri bolsa, onda asyqpa. Bas-ayaghyna qarap qúryltayyndy dúrystap ótkiz. Áytpese, últshyl azamattargha kóp ýmit artyp qaraytyn elding kónilin ainytyp alasyndar. Kelisesing be?

 

19- saualgha jauap: Últ mәselesine alandap otyrghanynyzgha rahmet. Biraq qazaqta «temirdi qyzghan kezde soq» nemese «jau ketken song qylyshyndy boqqa shap» degen keremet sózderi bar. 2014-jyldyng ayaghynda Euraziyalyq Odaq qúru jónindegi kelisimge qol qoyyluy mýmkin, 2014-jyldyng basynan bastap Kedendik Odaqqa mýshe elderding kompaniyalary Qazaqstannyng tenderlerine erkin qatysa alatyn bolady. Búl degeniniz trilliondaghan tenge qarjynyng shet elge ketui, myndaghan otandyq kompaniyalar bankrot boluy, milliondaghan adamnyng jep otyrghan nanynan aiyryluy degen sóz.

Qazirding ózinde Kedendik odaqtyng kesirinen janar may da, azyq-týlik te, bәri qymbattady. Basqany aitpaghanda auyl sharuashylyq ónim óndirushi kompaniyalar bәsekelestikke qabiletti bolmay shyqty. Kedendik Odaqtyng zardaptary orasan. Ol turaly jeke, ýlken әngime qozghaugha bolady.

Proton zymyrany úshuyn toqtatqan joq. Tipti aldaghy 10 jylda geptilmen úshatyn Proton úshuyn toqtatpaydy dedi. Búl naghyz genosiyd. Qazaqty joiy degen sóz.

Oghan 7 birdey Reseding әskery poligonyndaghy synaqtardy qosynyz. Ol jerlerde qanday synaqtardyng jasalyp, qanday qarulardyng dayyndalyp jatqanyn biz bilmeymiz de... Himiyalyq, sәulelik qaru jasaluy, synaluy mýmkin. Ol sol aimaqtyng túrghyndarynyng densaulyghyna keri әser etui ghajap emes.

Sonymen birge Qytay eli qazaq jerine kóz alartyp otyr. Ýkimet mýshesi, bir oblystyng әkimi bolyp otyrghan adamnyng jerdi jalgha bere salayyq deui ýrey de, ashu-yza da tughyzady.      

Osy mәselelerding bәrine qarsy dauys kóterip, jónge salu ýshin biz kelesi jylgha deyin últshyl kýshterding basyn qosyp, belgili bir kýshke ainalyp ýlgeruimiz kerek. Ár minut qymbat biz ýshin.

Osy tústa keybir últshyl bauyrlaryma aitarym, bizde el aldyna shyghyp, halyqtyng sózin sóileytin, basyn bәigege tiguge әzir últshyl azamattar az. Al isteletin, atqaryluy tiyis júmys úshan teniz. Últtyq alanda myng belsendi shyqsa da júmys ta, oryn da tabylady. Sondyqtan bir-birimizge kóz alartpay, pendeshilik, qyzghanysh degennen biyik bolyp, birge jýreyik deymin.

 

20-saual. Maqsat myrza, sening qazaq últshyldarynyng qúryltayyn ótkizu turaly bastamandy Aydos Sarym men Múhtar Tayjan nege qoldamay jýr? Álde búl ekeui bastama ózderinen shyqpaghan song qoldamay jýr me? Álde onyng basqa sebepteri bar ma?

 

20- saualgha jauap: Aydos Sarym da, Múhtar Tayjan da, Rasul Júmaly da, Janbolat Mamay da men silaytyn azamattar. Olar últ mәselesi tarazy basyna týsken kezde qatarymyzdan tabylady dep oilaymyn. Qara narday qayyspas er kerek bizding býitken búl iske, barlyq azamattardyng birligi, tirligi, iriligi, azamattyq pozisiyagha túraqtylyghy, tabandylyghy kerek. Búl is әrbir últshyl azamat ýshin ýlken syn... Osy aldynghy saualda barlyq últshyl azamattardyng birligi kerek ekenin, myng últshyl belsendi shyqsa da últshyldyq kenistigi tarylmaytynyn, júmystyng kóptigin aittym. «Altau ala bolsa auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa tóbedegi keledi» degen atalarymyz. Tórteu týgel bolayyq... 

 

21-súraq Býgingi qazaq qanshalyqty sayasy sauatty dep oilaysyn? Qazekeng kýmpildep sóileuge bar da, kýshenip tirlik etuge, mysaly, sen siyaqty jigitterdi qoldaugha joq. Nege?

 

21- saualgha jauap: Qazaq qashan da sayasy sauatty. Senbeseniz auylgha baryp, aqsaqaldardyng әngimesin tyndanyz. Sayasattyng ordasynda, ortasynda jýrmiz degenderding bilmeytinin auyl aqsaqaldary biledi, jilikshe shaghyp otyrady. Halyqty baghalamau, ózin halyqtan aqyldymyn, jogharymyn dep sanaghan adam aqymaq.

Al biz siyaqty jigitterdi halyq qoldamay jatsa biz soghan layyq bolmay jatqan shygharmyz. Bizdi el әli tanymaytyn shyghar, tanyghany týsinbeytin shyghar, týsingeni senbeytin shyghar... Biz halyqty sendiruimiz kerek... Ózing ýlgi bolarlyq is qylmay túryp elding seni qoldauyn qalay talap etesin? Artyna halyqty ertu de, el bastau da, sóz bastau da kez-kelgen júmyr basty pendening mandayyna búiyrmaghan qasiyet. Ol tәjriybemen kelmeydi.

 

22-súraq. Qasynda jýrgen Ghabiyden Jakeevting últshyldar arasynda qanshalyqty bet-bedeli bar dep oilaysyn? Áldi onyng biz bilmeytin qyrlary bar ma?

 

22- saualgha jauap: Ghabiyden Jәkey qazaq últyna bir kisidey enbek sinirip jýrgen azamat. Onyng istegen júmystaryn «men últshylmyn» dep keude soghyp jýrgen adamdardyng basym bóligi istey alghan joq. Eng negizgisi biz «bastamashy ýshtik» bir-birimizge senemiz, bir-birimizge adalmyz, bir-birimizdi satpaymyz. Qazirgi zamanda búl ýlken jetistik. Alla aramyzgha ot salatyn jaulardan saqtasyn.

24- súraq Qany bir qazaqtyng el bolyp óz tizgini ózine tiygende, shettegi milion qara kóz qazaqtyng ýmiti ýzilmek pe? Qiyn qystau kezendede qazaqtyng sanyn molaytpaqqa qareket qylghanda, zaman týzele bastaghanda qazaq kóshi toqyraytyn bolghany ma? Tuys tughan bir-birin eki elden kórmek pe? Býgin 31 arnanyng janalyqtarynan Senatta qaralghan zang turaly habar estidim.
Búghan ne aitasyz?

24- saualgha jauap: Oralman mәselesi turaly jogharyda aittym. Desek te tolyqtyrarym, últshyl kýshterding bolashaqtaghy atqaratyn júmysynyng negizgi baghytynyng biri kóshti qayta jandanyryp, shet elden keletin bauyrlarymyzdyng jolyn ashu, dúrys jaghday jasau boluy tiyis.

Bedeldi, aitar oiy, atqarar isi bar oralman bauyrlarymdy Qúryltaygha qatysugha, ortagha shyghyp, sóz alugha, jalpy qoghamda belsendilik tanytugha shaqyramyn. «Jylamaghan balagha eshkim emshek bermeydi», óz qúqyghyndy ózing qorgha, ózinning shamang kelmese belsendi azamattargha qosyl, qolda, birge jýr, birlese tirlik jasa demekpin.

 

26- súraq Maqsat myrza,nege songhy kezderi qazaq tiline arab sózderi kóptep engizilude? Búrynghy qoldanyp jýrgen qazaq sózderi nege joyyluda?

26-súraqqa jauap: Belgili bir ne memlekettik, ne últtyq iydeologiyanyng joqtyghynan jastar týrli dinge bet búrdy. Islamgha den qoyyp, arab elderinde diny bilim alyp kelip jatqan jastar kóbeydi. Qúrandy týpnúsqasynda oqugha degen qyzyghushylyq bar. Sonyng saldarynan arab tiline degen ynta artty. Qazir músylman bolsang arabsha sózderdi qosyp sóileu kerek degen de úghym bar. Jalpy AQShta, Britaniyada oqyghandar aghylshyndy, Resey oqu oryndaryn bitirgender orys tilin, arab elderinde bilim alghandar arab tilin, olardyng mәdeniyetin bizding elge әkelude. Til degenimiz tek qatynas qúraly ghana emes mәdeniyetti, sol tildegi últtyng ústanymdaryn tasymaldaushy qúral. Osy mәselelerding kólenkesinde qazaq tili qaghaju kórude. Búl da qylanatyn, dúrys sheshim qabyldaudy kýtip túrghan nәrse.

 

30- súraq. Maqsat myrza, qúryltay ótkizemin dep jalpaq elge jar salyp jatyrsyn, ony qoldap jatqan adam bar ma ózi? Qúryltay qashan bolady, qanday әngime bolady? Bar әngime sol bir qúryltaymen bite ma, әldi odan keyin de júmystar jasala ma?

 

30-súraqqa jauap. Basynda últshyldardyng qúryltayy, odan keyin últshyl-demokrattardyng qúryltayy boluy kerek dep bastalghan búl is óz jalghasyn tabuda. Jaqynda Almaty qalasynda 42 adam qatysqan alqary jiyn boldy. Jiyn sonynda Últ-demokrattarynyng halyqtyng jinalysy bolsyn degen uaghdalastyqqa qol jetkizdik, Qúryltay ótkizudi keyingi kýnning enshisine qaldyrdyq. Al halyqtyq jinalysty úiymdastyru komiytetine   Múhtar Shahanov, Rysbek Sәrsenbaev, Mereke Qúlkenov, Ámirjan Qosanov, Janúzaq Ákim, Marat Toqashbaev, Maqsat Núrypbaev, Ghabiyden Jәkeev, Bolatbek Blyalov, Rahym Ayypúly, Dos Kóshim, Qazybek Isa, Jarylqap Qalybay, Erkin Raqyshev, Álibek Aydarbaev taghy basqa beldi de bedeldi últshyl azamattar, belgili túlghalar, ghalymdar, qayratkerler mýshe boldy. Olardyng sany taghy da ondaghan adamdarmen tolyghady dep otyrmyz.

Halyqtyq jiyn Almatyda 23-qarashada ótedi. Oghan barlyq oblystardan, shet elderden jәne týrli qoghamdyq úiymdar men instituttardan adamdar qatysady.

Ol turaly taghy da aqparattar berip otyrarmyz. Býgin Almatyda úiymdastyru komiytetining ekinshi otyrysy ótude. Eng negizgisi últshyl azamattardyng basy birikti, Últtyq-demokratiyalyq memleket qalyptastyru jónindegi tújyrymdama jobasy maqúldandy, ózgerister men tolyqtyrulardan keyin Halyqtyq jiynalystyng kýn tәrtibine shygharylatyn boldy. Basynda josparlanghanday Ýilestiru kenesin qúru mәselesi de jiynnyng kýn tәrtibinen oryn alatyn bolady.

Jalpy búl Halyqtyq jiyn bolashaqtaghy atqarylatyn isterding basy dep baghalaghan jón. Jiyn sәtti ótip, barlyghy jospardaghyday bolsa biz, yaghny Ýilestiru kenesining mýsheleri halyqtyng atynan sóileuge, bastama kóteruge, әreket etuge senim mandatyna ie bolamyz. Sol kezde naghyz júmys bastalady.

Eng negizgisi biz birinshiden, halyqtyng senimine, ekinshiden qoldauyna zәrumiz. Biz halqymyzdyng jýregin oghan degen ystyq mahabbatymyzben jaulap alghymyz keledi. Alla qalasa, halqymyz qoldasa biz aspaytyn asu, biz shyqpaytyn biyik, biz almaytyn qamal bolmaydy. Alla isimizge bereke men birlik bersin dep tileyik.    

Abai.kz