Qazaqstanda til mәselesi kóterilse, demografiya da qosa әngime bolatyn auru bar. Demografiya iske aspay otyrghan til sayasatynyng jamylghysy bolyp otyr. Kәzir 70 payyz qazaqtar bolsa da, shetqazaqtardy endi keltirmesek te, búghan 10 payyz qazaqtildi týrkiler men ózge diaspora ókilin qossaq, Til sayasatyna eshbir demografiyanyng kedergisi de qatysy da joq. Onyng ýstine slavyantekti jastar óz elderine ýdere kóshude, tek qana qazaqtarmen óz ómirin baylanystyrghan bóligi qaluda. Búny naqty zerdelep, memlekettik sayasat jýrgizu qolgha alynyp otyrghan joq.

Al endi preziydentting «Ne ushemlyati kazahstansev po yazykovomu prinsipu potreboval ot chinovnikov korpusa "A" Nursultan Nazarbaev. (Tengrinews.kz.) degen uәjge kelsek, búl negizinen orystildi qazaqtardyng pasyq mýddesin qorghaghan sóz. Búnyng ózge últ ókilderine eshbir qatysy joq, qatysy bolsa, eldegi jarty million qazaqtildi qazaq emesterdi nege memqyzmetke toghytpay otyr? Kim kedergi? Olardy nege tildik kemsituge jol berip otyrmyz? Mәsele osynda! Esi dúrys qay el memlekettik sayasatty «tildik kemsitu» degen әumeser uәjge qor qylady? Tarazy tabaghyna memleket mýddesi men ony mensinbeytin adamdar tobyn tenestiruge bola ma? Búl da sarapdal sayasat pa, әlde elding bolashaghyna qoyylghan atom bombasy ma?!...

Qazaqstanda til mәselesi kóterilse, demografiya da qosa әngime bolatyn auru bar. Demografiya iske aspay otyrghan til sayasatynyng jamylghysy bolyp otyr. Kәzir 70 payyz qazaqtar bolsa da, shetqazaqtardy endi keltirmesek te, búghan 10 payyz qazaqtildi týrkiler men ózge diaspora ókilin qossaq, Til sayasatyna eshbir demografiyanyng kedergisi de qatysy da joq. Onyng ýstine slavyantekti jastar óz elderine ýdere kóshude, tek qana qazaqtarmen óz ómirin baylanystyrghan bóligi qaluda. Búny naqty zerdelep, memlekettik sayasat jýrgizu qolgha alynyp otyrghan joq.

Al endi preziydentting «Ne ushemlyati kazahstansev po yazykovomu prinsipu potreboval ot chinovnikov korpusa "A" Nursultan Nazarbaev. (Tengrinews.kz.) degen uәjge kelsek, búl negizinen orystildi qazaqtardyng pasyq mýddesin qorghaghan sóz. Búnyng ózge últ ókilderine eshbir qatysy joq, qatysy bolsa, eldegi jarty million qazaqtildi qazaq emesterdi nege memqyzmetke toghytpay otyr? Kim kedergi? Olardy nege tildik kemsituge jol berip otyrmyz? Mәsele osynda! Esi dúrys qay el memlekettik sayasatty «tildik kemsitu» degen әumeser uәjge qor qylady? Tarazy tabaghyna memleket mýddesi men ony mensinbeytin adamdar tobyn tenestiruge bola ma? Búl da sarapdal sayasat pa, әlde elding bolashaghyna qoyylghan atom bombasy ma?!...

         Al, orystildi qazaqtar kemsitilip otyrghan joq, olar kәzir ie bolyp otyrghan taqtarynan aldyn ala qaghylamyz ba degen baybalammen elbasynyng esigin tozdyruda! Aytylghan preziydentting sózi osy әreketting saldary ghana. Sebebi, memqyzmette 95 payyz qazaqtar ekenin eskereyik! Eldegi býkil baylyq pen biylik resursynyng 60-70 payyzy birtildi orystildi qazaqtardyng uysynda. Sonda tildik kemsitiluge kim úshyrap otyr eken?... Al, ayaghyndy qiya bassang orys tilinen basqa tildi bilmeytin dýbәrәlik qyzmetshilerdi nege jónge salmaymyz? Búl jaghdaydy nege tildik kemsitu retinde atalmaydy? 3 jyldan keyin elge aghylatyn EKSPO kelginshilerin tek qana orystildi dýbәrә bala-shagha qarsy ala ma? Nege qytay, aghylshyn, mynghol, venger,nemis tilderin mengergen jastar shettetiledi? Nege elde monotildidiler monopoliyasy ornyqqan? Eldegi orystildi úrpaqtyng monotildi ekenin eshkim de jasyra almaydy, al qazaqtildi jastar keminde qostildi! Búl shyrqyraghan shyndyqty qazaqty qaq jaru ýshin emes, eldi býtindeu ýshin shyryldap aityp otyrmyz. Tilding salmaghy nege tek qana elding qazaqtildi bóligine týsedi, nege ony orystildi dýbәrә bóligi de qosa arqalamaydy?

Bizding elde isjýrgizim bir ghana tilde - ne qazaqsha, ne oryssha jýrgiziledi.Qostildi jazba jýrgizu degen bos sóz, biraq múraghat ýshin orysshadan qazaqshagha qotarylatyny belgili. Tekserushilerge «2 tilde jýrgizemiz» dep aqtalu men  arhiv ýshin ghana. Múny preziydent jaqsy bilip otyr. Tek Resey estisin degeni.Biraq isjýrgizimning el boyynsha arasalmaghy shamamen - 30 da 70. Songhysy orys tilining paydasyndaghy kórsetkish.

Negizinde isjýrgizimdi ónkey qazaqsha jýrgizuge әbden bolady, úqpaytyn basshylar men qyzmetshilerge audaryp bergen dúrys.Olardyng qazaq tili kursynan qashyp-pysyp jýrgen erketotay qyzmetshilerin meylinshe sauatty da  әdepti, 2-3 tildi qyzmetshilermen auystyrsa, jetip jatyr. Al әlgilerdi birtildi qyzmetke jeguge әbden bolady, olar ýshin eldik sayasat nege qaghaju kórui tiyis?!  Múnday ústanymmen tipti el halqynyng qazaqsha bilu-bilmeuining memlekettik isjýrgizimge eshbir qatysy joq ekenin әigileytin uaqyt jetti! Isjýrgizimdi jýrgizetin qatardaghy memqyzmetshiler, al qajetsinsek - halyqqa 140 tilde audaryp beru mýmkindigi bar: Halyq assambleyasynyng eng bolmasa sony atqaryp, ishken-jegenin aqtauyna mýmkindik bolady.

Qysqasy,til mәselesine demografiyanyng eshbir qatysy joq. Deni dúrys elderding bәrinde de osy tәjiriybe әbden qalyptasqan. Mәsele eldegi til sayasatynyng ontayly, ynghayly da el sayasatyna ainaluynda. Mәsele – eldegi sayasat jýgin tek qana bir bóligi kóterip, ekinshi bóligin erkeletip,bireuin kemsitip, aldarqatyp, ekinshisin erkinsitip, eshbir jauapkerlik artpay - biz dúrys memleket qúra almaymyz! Osy sayasy osaldyqty býrkemeleu ýshin oghan demografiyalyq sayasatty bylyqtyrudyng eshbir qiysyny joq.  Memlekettik sayasatty ótirik uәjge rәsuә etpey, naghyz tegeurindi sharalardy qolgha alu kerek.

Elserik

Abai.kz