«AMANAT» fraksiyasynyng  deputattary J. Amantayúly, N. Áshimbetov, V. Kim «Mayqayyng Altyn» aksionerlik qoghamyna qatysty problemalardy kóterip, deputattyq saual joldady.

Jyl basynda Pavlodar oblysynyng Bayanauyl audanyndaghy «Mayqayyng Altyn» aksionerlik qoghamy aumaghynda oryn alghan apat qabyrghamyzdy qayystyrdy.

Kәsiporynda qyzmet atqaratyn tórt birdey azamat avtobus ishinde kenetten opyrylghan jer astyna qúlady. Onyng ekeui mert bolsa, qalghan eki azamattyng taghdyry әli de beymәlim. On kýnnen astam uaqyt izdeu-qútqaru júmystary jalghasuda. Áli avtobusta, qalghan eki azamatymyz da tabylmady.

Qaqaghan qystyng yzgharyna qaramastan tәulik boyy jýrip jatqan qútqaru júmystaryna oblys әkimdigining jauapty qyzmetkerleri men basshylyghy qatysyp otyr. Qajetti kómek әrbir otbasyna kórsetilip jatyr.

Eng ókinishtisi, qúlaghan jerding astyna búryndary shahta bolghanyn eshkim eskertpegen. Tipti ýstinen jol salghan jәne sol joldy qyzmetkerler osy kýnge deyin paydalanyp kelgen.

Al, tehnikalyq qauipsizdik sharalaryna say, ol jerdi qorshaugha alyp, qauipti zona retinde oqshaulap tastau kerek edi. Degenmen, búl mәselening basy ghana. Búl bir.

Kelesi, kentte túratyn «Shanhay» shaghyn audanynyng túrghyndary alandap otyr. Oghan sebep shaghyn audannyng asty da shahtagha ainalyp ketken deydi. Ken qazu barysyndaghy jarylystardan ýy irgesi solqyldap ketetinin aityp otyr. 100-ge juyq shanyraq ornalasqan aumaq, qazirgi opyrylyp qúlaghan jerden nebәri 500 metr qashyqtyqta ornalasqan.

Býginde 10 myngha juyq halyq túratyn eldi mekenning negizgi tirshilik kózi de osy ken oryndarynda. Tek «Mayqayyng Altynda» mynnan astam jergilikti túrghyndar enbek atqarady.

«Mayqayyng Altyn»  resmy saytyndaghy mәlimetterge sýiensek, kәsiporyn qúrylghan uaqyttan beri múnda 16,7 mln tonna ken óndirilgen. Búl degenimiz – 80 tonna altyn, 1 240 tonna kýmis, 204 myng tonna mys, 300 myng tonna myrysh. 13 mln tonnadan astam ken kәsiporyngha qarasty ken bayytu fabrikasynda qayta óndelgen.

Sóite túra, «Mayqayyng Altyn» óz qarjysyna kentte eshqashan túrghyn ýy salmaghan, balalar alany, sporttyq nemese әleumettik nysandar túrghyzbaghan.

Tek jylyna jergilikti budjetke bardy-joqty alym-salyq tólep kelgen.

Al, endi osy Aksionerlik qoghamnyng 100 payyz aksiyasy Kipr Respublikasynda ornalasqan «Rence Enterprises LTD» kompaniyasyna tiyesili. Ol kompaniya Milan Popovich degen biznesmenge tiyesili.

Elimizding baylyghyna kenelgen búl bay-patshalardyng isin kim qadalaugha alady.

Osyghan baylanysty,

Birinshi. Komissiyanyng júmysyn ashyq әri júrtshylyqpen, jergilikti túrghyndarmen birlese otyryp ýilestiru kerek.

Ekinshi. Osy mandaghy barlyq shahtalyq júmys jýrgizilgen aumaqtardy anyqtap, olardy qauipsizdik erejelerine say oqshaulau kerek.

Ýshinshi. Shahtanyng manynda ornalasqan shaghyn auyldyng túrghyndaryna barlyq qauipsizdik jaghdayyn qarastyru qajet.

Tórtinshi. Elimiziding baylyghyn paydalanyp, biraq әleumettik kómekti der kezinde kórsetpey otyrghan sheteldik kompaniyalargha Zang jýzinde qatang sharalar qoldanylyp eskertu jasaluy qajet.

Besinshi. Oryn alghan apatqa jәne tehnikalyq qauipsizdikting saqtalmauyna týrtki bolghan jaghdaygha Prokuratura әdiletti baghasyn berui qajet.

Abai.kz