Múhtar Maghauinning baghy men sory
«Bәiterekting tóbesin kór – týbine barma.
Jaqsynyng ózin kór – ýiine barma».
Qazaq maqaly
Daudyng basy – Shynghyshannyng sharapaty
«Sory» degen sózden shoshudyng qajeti joq, óitkeni taqyrypta jeke adamnyng aty atalghanymen, jalpymyzgha tәn jaydy әngime etpekpiz. Eng aldymen el auzynan týspeytin Múhtar Maghauin kim degenge kelsek – ol qazaq, jәne jay qazaq emes, naghyz әri tiptik qazaq. Al, qazaq – jan basyna shaqqanda – әlemdegi eng daryndy, eng talantty, eng alghyr, eng qabyletti, eng ilkimdi, eng beyimdelgish, eng eliktegish te eng tózimdi halyq. Qúdyrettiligimen, sheberligimen qatar әdilettiligi de sheksiz, sondyqtan barlyq nәrsede tepe-tendikti ústap otyratyn Tәniri qazaqqa qansha jaqsy qasiyet berse, onyng bәrin jaryqqa shygharmaytyn sonsha jaman qasiyetti – kýnshildikti, ishtarlyqty, alauyzdyqty, kórealmaushylyqty, rushyldyq-jýzshildikti – de ayamay bergen. Qazaqtyng ózgelerden aiyrmashylyghy da, artyqshylyghy da – osynda. Qazaqqa bar meyir-mahabbatyn tókken, sana-sezim, aqyl-oy, ne kerekting bәrin bergen Alla-Taghalagha alghystan basqa sóz aitugha haqymyz joq. Al, Qúdaydyng bergenin qanshalyqty tiyimdi paydalana alghanymyz jaqsy jaghy qazaqtan kóp emes, jaman jaghy qazaqtan kem emes, jalpy sany bizben shamalas evrey halqymen salystyrghanda anyq kórinedi – olar әlemdi biylep otyr, al, biz (basty mindeti – elding qamyn oilau bolsa da, otyz jyldan beri qaraqan basynyng qamyn oilaudy ghana biletin at tóbelindey za ghana biyleushi-jemqorlarymyzdyng ashkózdiginen, olardan búryn jem bolugha kónip otyrghan ózimizding alauyz, sorlylyghymyzdyng saldarynan) óz elimizde óz tilimizde sóileuge de shamamyz kelmey – jauymyz búl joly ishimizde bolghandyqtan – bes myng jyldyq tarihymyzdaghy eng sheshushi sәtke, iә ozyq elder qataryna, kóshke ilesip qosylar, iә jútylyp, ydyrap, joyylar sәtke kelip túrmyz...
Qosh, keyipkerimizge kósheyik. Birden aitayyq, óz basymyz Maghauindi pir tútushylardyn, jazushylyq talantyna tәntilerding birimiz. «Últsyzdanu úrany» men «Qazaqsyz Qazaqstandy» jazghan jalghyz qalamger bolghandyqtan kósemsózshi retinde qúrmetimiz tipti sheksiz. Biraq...
M.Shahanov 1999 jyly semizdikti kótere almay azghyndyqqa úrynghan Evropanyng tóbesinen jay týskendey etken «Órkeniyetting adasuy» atty, 2001 jyly «Shynghys hannyng pendelik qúpiyasy» atty kitabyn jazyp, ol eki shygharmasy da YuNESKO-nyng nazaryna ilikkende, Batysta M.Shahanovty Nobeli syilyghyna úsynu turaly sóz kóterilgende, jazghany ózine sor bolyp jabysyp, Shota Uәlihanov bastaghan tóreler qauymy «bizding babamyzdy jauyz, qanisher dep ataytynday sen kim edin?» dep óretýregelgende, daugha jarty joldan qosylghan, «Batyrlar jyryndaghy» Qobylandyny qomsynyp, Qaramandy ekinshi qoltyghyna qysa ketken Qarlyghaday Shahanovqa Shynghys Aytmatovtyng qosaqtap úrghan Maghauin aghamyz «Altyn Orda» aptalyghyndaghy otqa may qúighan «Eshki jetektegen ekeu» degen segiz bettik maqalasynda «nege mening «Shynghyshannyng sharapatynda» jazghandarymdy qúlaqqa ilmeydi búl Shahanov?» dep búlqan-talqan bolghan. Maghauin aghamyzdy qansha qúrmettesek te «Jas Alash» gazetining 2002 jylghy 21-shi, 24-shi jeltoqsan kýngi sandarynda «Mongholdyng múqyr jylqysynan qazaqtyng qazanatyna qalay auystyryp mingizemiz?» degen taqyryppen sýiikti jazushymyzdy shamamyzdyng jetkeninshe synap, naqty súraqtargha «pysh-pysh emes mәndi sózben»(M.Maghauiyn) naqty jauap beruin súrap, maqala jazghanbyz. Mýiizi qaraghayday ghalym, jazushy aghalarymyz ýnsiz otyrghan song amalsyzdan jazghanbyz. Aghamyz, әriyne, jauap bermegen. Jauap bermegenine ókpelegen joqpyz, mәnsiz-maghynasyz daudyng jabylghanyna quandyq. (Aghamyzdyng «eshkim bilmeytin Ómirzaq Aqjigit degenning suretin nege baspaghansyndar? Demek, sender ózdering jazghansyndar nemese bireuge tapsyrys berip jazdyrghansyndar» dep, gazetting shanyn qaqqanyn keyin jauapty hatshy Ámirhan Mendekeden esittik).
Áytse de... «Qazaq júrty qanshama ólen-jyr, anyz-әpsanagha qosyp ardaqtaghan Shynghys han esimi bizding halqymyz ýshin, mine, 900 jylgha tartty, úran boldy, quat boldy, aqyry armangha ainaldy, al, onyng úrpaghy, yaghni, myna biz ýshin etken enbegi ghajayyp әri ghalamat» deytin aghamyz Shynghys hannyng sharapatyn nasihattaudan jalyghar emes.
Osy Shynghys hannyng qazaq bolghanynan, әlemdegi eng alyp imperiya qúrghanynan qazaqqa keler qanday payda bar?
Osy imperiya qol astyndaghy elderge qanday jәne qanshalyqty mol jaqsylyq әkeldi?
Qay elderde ónerkәsip payda boldy, auyl sharuashylyghy qaryshtap algha basty?
Qay elderde arab halifatynday ghylym men bilim erekshe damydy?
Óner men әdebiyettin, sәulet pen mәdeniyetting ólmes, óshpes ýlgileri dýniyege keldi?
Jauap izdeyik. Birinshiden, «bizding «shynghyshantanushylar» qaghannyng ómiri jayly jazylghandardyng eng bolmaghanda 5 payyzymen tanyssa, býgin «Shynghys han – qazaq, ol qúrghan memleket qazaq memleketi» degen qaueset tumaghan bolar edi..» degen monghol elinde tuyp-ósken әigili tarihshy marqúm Zardyhan Qinayatúly. Endeshe, biz jýz jerden «babamyz» dep jabysqanymyzben «kókte – Tәniri, jerde – Shynghys han» deytin, «qanynda «biz Shynghyshannyng úrpaghymyz, biz kezinde jarty әlemdi biylegen últ bolghanbyz, biz eshkimnen de kem emespiz» degen últtyq namys saqtalghan» (Z.Qinayatúly) monghol júrty kónbeydi oghan. Ári әlemdik ghylymy qauym da qabyldamaydy, «әlin bilmegen – әlek», bekerge jer jýzine masqara bolamyz.
Ekinshiden, Shynghyshandy qazaq etuge degen qanday ótkir qajettilik bar bizde? Álemning «ekinshi ústazy» atanghan Ál-Farabiydey úlaghatty adam ýshin tartysu bolsa meyli edi. Kerisinshe, sol әlemdi bilimning kýshimen emes, nayzanyng úshymen jaulap alu ýshin ghana jer jýzining jartysyn qarap qylghan qatygez qolbasshy emes pe edi ol?
Ýshinshiden, Shynghys han shyn әnindegi halqynyng qamyn oilaghan kemenger patsha bolsa, 24 monghol taypasyn biriktirgennen keyin elin ghylym men bilimge júmyldyryp, «óner, bilim bar júrttardyn» qataryna qosugha úmtylyp, aldymen óz mongholynyng basyna may jaqpas pa edi?
Tórtinshiden, «Shynghys bolmaghanda qazaq býgingi kýnine jete almas edi» edi dep qalay ýzildi-kesildi aitugha bolady? Tariyhqa shartty ray jýrmeytinin bilmey me Múhan? Tarihshy, akademiyk, «Qypshaqtanu» ortalyghyn qúrushy jәne onyng kóp jyldyq jetekshisi BolatKómekov bylay deydi: «1070 jyldan bastap 1219 jyly mongholdar kelgenge deyin, Altay men Dunay arasyndaghy osy úly dalany sayasy kýsh – qypshaqtar ústap túrdy. Derekterde «eng kýshti memleket – qypshaqtar memleketi» degen sóz talay ret kezdesedi. Búl elding eki astanasy boldy: Syr boyyndaghy Syghanaq pen Jayyq boyyndaghy Sarayshyq.
Eger mongholdar kelmegende, biz býgin bәrimiz qypshaq bolar edik. Monghol shapqynshylyghynyng orasan zardaby qalalardy qiratuy emes. Eng basty zardaby – pisip otyrghan qypshaq halqyn jongy! Keremet memleket jәne birtútas qypshaq halqy pyshaqqa ilindi. Aman qalghany әlemge taryday bolyp shashylyp ketti. Tútas últ atyn alghan Ózbek han qypshaq dalasynyng hany edi. Ózbek han memleketining qúramyndaghy kóshpeli qypshaqtar Mәurennahrdy jaulap alyp, sol elge sinisip ketti-daghy, ol el ózbek eli atandy, el auzynda búl tragediya «qazaq-ózbek airyldy, qazaq sartqa qayryldy» dep ataldy, al úly dalada qalghan, negizi qypshaq boluymyz kerek, sosyn ózbek boluymyz kerek biz aqyrynda qazaq bolyp shyqtyq!
Býgingi qazaqta qypshaqtyng ýlesi az boluynyn basty sebebi qazaq-ózbek bolyp ekige bólingende ózbek halqynyng negizgi bóligin qypshaqtardyng qúrauynan. Jәne sol kezde ózbekting Shaybani, Abdolla sekildi handary qazaqqa qarsy raqymsyz soghysty kóp jýrgizdi ghoy. Jauynger qypshaqtar sol kezde kóp qyrylyp ketti.»
Osylaysha, aldymen Shynghys hannyn, keyin onyng úrpaghy, ózining «Altyn-Ordasyna» kózi toymay, «týrki halyqtarynyng soryna sahnagha shyqqan» (Aqseleu Seydimbek) Aqsaq-Temirmen soghysamyn dep, ýsh ret qiray jenilip, qazaq dalasyn qangha bóktirgen Toqtamys hannyng kesirinen qazaq tórt ghasyrgha keshigip baryp últ bolyptasty.
Besinshiden, eng bastysy da osy, qaranyng aq ekenine, qahannyng «bar maqsat-múraty týgel týrkining basyn biriktiru bolghanyna», shapqynshylyqtyng sharasyzdyqtan tughan is ekenine seneyik, sol jolda «jazyqsyz jaqyn elding bәrin shapty, dariyanyng suynday qan da aqty» (Abay), biraq búl úsaq-týiek qoy, Maghauinshe aitsaq «soghyspen alghan qamal qiraydy, qala býlinedi», onda túrghan ne bar deyik. Sonymen, tórt úlystan túratyn tendessiz alyp imperiya payda bolghanymen, «Týrik qaghanaty» qúrylmady. Qúryluy mýmkin emes te edi, óitkeni 1206 jyly halqyn birtútas әskerge ainaldyryp, sausaghyna «kókti – Tәniri, jerdi qahan biyleydi» degen jazuy bar jýzik kiygende-aq qahan ózining týpki maqsatyn әlemge pash etken bolatyn. Sol sebepti qahan ólgen song úrpaghy Qytaydy jaulap alu ýshin taghy 50 (!) jyl soghysty. Qay isti bolsyn nәtiyjege qarap baghalaydy, endeshe týrik qaghanatyn qúru Shynghys hannyng oiyna da kelmegenin, ol tek jazushynyng qiyaly ghana ekenin – orystarda búny «vydavati jelaemoe za deystviytelinoe» deydi - moyyndaytyn kez kelgen shyghar?..
Bizge basymyzdy qúraytyn kemenger kósem búiyrmady...
«Óz úlyn, óz erlerin eskermese,
el tegi almaq qaydan kemengerdi?»
I.Jansýgirov
Jalpy, bizding payymdauymyzsha iri túlghalardyng qateligi de iri bolady eken. Sonday qatening bireui «men qanday biyikke shyqsam da, oghan tek ózimning aqylym, bilimim, enbegimning arqasynda qolym jetti, demek, mening búghan deyin istegen isimning bәri dúrys, bolashaqta isteler isimning bәri de dúrys bolary haq» degen úghym. Maghauin aghamyz da ózining boyynda jaman qasiyeti bar dep bilmeydi, «mening tәkapparlyghymnyn, menmenshildigimning eshkimge ziyany joq» deydi. Tipti, «mening ol shygharmam minsiz, óitkeni onda men ózimdi jazghanmyn, al, mening ózim minsizbin» deydi. Oinap aitsa da oiyndaghysyn aitty. Lәiim, solay bolghay. Qazaq «minsiz – Qúday ghana» deushi edi. Biraq, qazaq qay jerde janylyspay jýr deysiz... Al, sol aghamyz on segiz jyl tapjylmay «Júldyz» jurnalyn basqarghanda ony shygharmashyl qauymnyng bas súghudy – paryz, onda qyzmet isteudi – bas ainaldyrar baqyt sanaytyn, qasiyetti, kiyeli ordasyna ainaldyrdym dep aita almasy da, kóp adamnyng «Júldyz» ol kezde «killer» atanghan Bekdildә Aldamjarovtyng qolymen qazaqta ilip-alarlyq qalamger qaldyrmady» degen pikirimen de kelispeytini sózsiz.
Al, keyipkerimizding qateliginen qazaqqa keler zardap bar ma? Bar bolghanda qanday. Maghauin aghamyzdy alghan betinen Z.Qinayatúlynyng «Shynghys han monghol ýstirtindegi týrik faktorynyng ayaqtaushysy" degen pikiri de, «Shynghys hangha baylanysty monghol tarihy dýniyejýzi ghalymdarynyng kýshimen әbden zerttelgen taqyryp. Onda bәri aiqyn, bәri anyq. Bizding jazba tarihymyz joq, joq bolghan song tarihty jazushy da zertteydi, anyzgha ainaldyryp jiberedi. Ras, keybir jazushylarymyz Shynghys handy týrik dep jýr, biraq olardyng ózi de býgin Shynghys hannyng naghyz monghol ekenin týsindi ghoy dep oilaymyn» degen pikiri de, basqa mamandardyng da soghan úqsas kózqarasy da keyin qaytara almady – ol songhy jeti jyl ghúmyryn sarp etip, tórt tomdyq «Shynghys han» romanyn jazyp shyqty...
Qayran, uaqyt!.. Qayran, kýsh!.. Aghamyz boyyndaghy bәrin sarqyp berdi. Aytudan, jazudan bolatyn bolsa Maghauinnyng sózi bayaghyda-aq bar qazaqtyng jýregin jaulap alar edi. Biraq.. Áleumettik jelide «Shynghys hannyn» kitaby shyqty!» dep alaqaylap quanyp jatqan da, kitapqa tapsyryp berip dýrligip jatqan da eshkim joq. Nege? Óitkeni, ótken 800 jylda basqa halyqtar siyaqty qazaq júrty da qahannan jarym-jartylay ghana jetken «Jasaqtan» keregin alyp bolghan, ony әr zamannyng talabyna say ózgertip, tolyqtyryp, «Qasym hannyng qasqa jolynda» da, «Esim hannyng eski jolynda» da, Tәuke hannyng «Jeti jarghysynda» da paydalanyp qoyghan. Jýz myndaghan jazyqsyz jandy qúrban etken qahangha degen qarsylyq qazaqtyng qanynda jazylyp qalghan! Aghamyz taghy tórt tom jazsa da onyng moynyn qahangha qaray búrghyza almaydy. Qazaqqa «tarihty keri ainaldyrushy» atanghan Shynghyshandar emes, jaqsylyq sebushi Ózbekәli Jәnibekter kerek! Býgin de, erteng de, barlyq uaqytta! «ÓZBEKÁLI jәne MÁDENY MAYDAN» kitabynyng qazaq qoghamyn dýr silkindiruinin, qúbylysqa ainaluynyng syry da sonda.
Ekinshiden, Shynghys han kim bolghanda da bizge jau bolyp keldi. «Endi maghan baghynasyndar, alym-salyq tólep túrasyndar, aitqanyma kónip, aidauyma jýresinder» degenderge Alataudan Aralgha deyingi aradaghy gýl jaynap túrghan qalalarynyng qaqpasyn ashyp bermegeni ýshin kinәli me ata-babalarymyz? Elin, jerin qorghap qaytpay soghysqan qypshaqty qahannyng qynaday qyrghanyn aittyq. Qahannyng qylyshynan qalyng naymannyng qanshasy aman qalghanyn sezinu ýshin Túrsynhan Zәkenúlynyng «Kókbórilerding kóz jasy» degen keremet kitaby «men – qazaqpyn!» deytin әrbir adamnyng ýiinde boluy tiyis.
Ózining qoly qanshalyqty qan ekenin bilgendikten óz molasyn ózi taptatyp jibergen jannyng qanday «ghalamat ta ghajap» enbegi sindi bizge? Altyn Ordany qúrghany ma? Ony jaulaghan jerin ústap otyru ýshin qúrdy ghoy! «Shynghyshanshylar» qit etse qahannyng kemengerligi men qamqorlyghy retinde kóldeneng tartatyn «Jasaqtaghy» «әrbir adam dinderding kez-kelgenin qúrmettey biluge tiyisti» jәne «memleket ishindegi jay-jaghdayattardan der kezinde habardar bolyp otyru ýshin noyandar men súltandar baylanys jýiesin jolgha qoigha mindetti» degen eki bap ta, birynghay salyq sekildi, memlekettik qyzmetting kýndelikti júmysyn tiyimdi etuge baghyttalghan sharalar ghana.
Tipti sol «kýsh-quaty әlemdi titiretken, sәn-saltanaty jahangha jar bolghan», 300 jyl dәuirlegen Altyn Ordamyzdan qazaq halqyna múragha ne jetti? Bir qala da jetken joq. Babalarymyzdyng «aghashtan salsam jýz jylgha jetedi, kesekten salsam myng jylgha jetedi, tastan salsam mәngilikke ketedi» degeni beker bolghany ma? Mәsele Shynghys hannyng o bastan bilim-ghylymgha mәn bermegeninde, ol memleket qúrylymynyng dingegi ekenin eng bolmaghanda úrpaghynyng sanasyna sinirip ketudi oilamaghanynda, ózi basyp alugha shamasy kelmegen Qytay ýlgisin kórip otyrsa da qoryta almaghanynda. «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy» dep, Edil men Ertis arasyndaghy sayyn dalagha onyng tól balasy – saqtardyng qassaq esimin kemengerlikpen qayta tiriltken Kerey men Jәnibekten Kenesarygha deyingi handarymyzdyng bәri de «qazaghym!» dep ótken erjýrek úlandar bolghanmen, bireui de orystyng 1-Petri sekildi mýldem basqa zaman kele jatqanyn týsine almady. «Bilekke sengen zamanda, eshkimge ese bermedik. Bilimge sengen zamanda, qapy qalyp jýrmelik» degen Abylaydyng ózi de bolashaq ghylym men bilimde, tehnika men ónerkәsipte ekenin, otyryqshylyqta ekenin, kóshpelilikting kýni ótkenin bilmedi. Bilgennin, «bar malymyzdy satsaq ta, myltyq jinayyq» degen Áytekening tilin almady. Sonyng saldarynan sonyna ergen qazaqty 1730-1917 arasyndaghy 187-jyldyq (eshqanday da 300-jyldyq emes!) bodandyqqa úshyratty. Tórelerdi tóbesine kótergennen basqa jazyghy joq qazaqqa olar eshqanday ókpe aita almaydy. Álihan Bókeyhanovtyn: «Han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, tiri bolsam, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» deui de sondyqtan. (Shynghys hannyng úrpaghynda bilimge degen qúshtarlyqtyng tómendigi býgingi elimizdegi tóreler men qojalardyng әleumettik jaghdayyn salystyrghanda anyq kórinedi. Shyn mәninde úly dalagha tórelerden әldeqayda kesh jәne әldeneshe ese az mólsherde kelse de, qojalar býgin bilimining arqasynda ziyaly qauym men biylik tizginen ústaghandar arasynda tórelerge qaraghanda әldeqayda kóp. Tipti 32 jyldan beri qojalardyng ministrlik pen oblys әkimdigine ilikpegen jyly joq deuge bolady).
«Biz barlyq iske qazaqtyng mýddesining túrghysynan qaraugha tiyispiz!»
«Qúday darynnyng bәrin qazaqqa
bergen, qadyryn bizge bergen»
Ózbek maqaly
Neni bolsyn berilip isteytin qazaqtyng ózgeni zor tútyp, ózin qor tútuy keyde shekten shyghyp ketedi. Aqsaq Temirge eskertkish túrghyzghymyz keledi, Shynghys hangha tabynamyz. 1710 jyldan beri handy óz ishinen saylaytyn qyrghyz elinde onday kesel joq. Basqa týrki tektes elder de Shynghys hangha tabynu deytin bәleni bilmeydi. Ózbekte bolsa da atymen. 1218 jylghy Qúryltayda Batysqa joryq turaly sheshim qabyldanyp qoyghanyn, sondyqtan Shynghys han soghys ashugha erteli-kesh bir jeleu tabaryn bile túra (biraq, aytpaymyz, nege?), Otyrardy 6 ay qorghaghan Qayyr handy qazaqtyng jauy etip, 1219 jyly soghystyng bastaluyna kinәli etip kórsetip bittik. Al ózbekter bolsa ózining shaghyn jasaghymen monghol әskerine qarsy ýsh-aq ret ashyq shayqasqan horezmshahtyng balasy Jalaladdindi últtyq batyr tútady, onyng 800-jyldyghyn dýrildetip atap ótti. Olar bilmey me Ámir-Temirding kim ekenin? Bәrimizden jaqsy biledi! Tek bizdey emes, jamanyn jasyryp, jaqsysyn asyrugha keremet ústa halyq músylman qauymyn qyrumen bolghan әmirdi Samarqandty kórkeytkeni ýshin kókke kóterip otyr. 1994 jyly Islam Karimov telearnadan tikeley sóilegen sózinde «Ámir-Temir babamyz attyng túyaghymen jaulap alghan jerding bәrin aqyldyng kýshimen jaulap aluymyz kerek» dep sóilegenin óz qúlaghymyzben estidik, óz kózimizden kórdik. Al, Sayram kentinde de, Týrkistan qalasynda da Ámir-Temir atyna úzyn-úzyn kóshelerdi berip tastaghanbyz...
Shynghys hannyng da kim bolghanyn mongholdar bilmey me? Bilgende qanday? Biraq, Qúnanbaygha shaghym jasay bergenderden kýigeninen: «Jaqsy da bolsa qaraghym, jaman da bolsa qaraghym, «Qúnanbay – jaman» degende, Soltabay súltan bere me Baraghyn?!» degen Zere әjemizdey, kim bolghanda da «ishten shyqqan shúbar jylan», әrkimning tól perzenti ózine ystyq. Shynghys han qylyshtyng jýzimen bolsyn, monghol halqynyng basyn qúraushy (qazaqtyng emes!)
Qazaq tarihyn jazghysy kelgen adamgha, bótendikin týzep әure bolu ne kerek, ózimizdiki de úshan-teniz, iygerilmey jatyr. «Týrkiler Altaydan tarady» deymiz, «ghúndar da shyghystan shyqqan» deymiz. Qarap otyrsanyz Ertis pen Edilding arasyndaghy, Zaratushtranyng kitabyndaghy ariyler shyqqan dep jazylghan, «jayqalghan jasyl belderge, shalqar әsem kólderge, úzyn-úzyn ózenderge toly», atalarymyz osydan alty myng jyl búryn jylqyny qolgha ýiretken sayyn dalany, Gerodot «Kaspiy tenizining shyghysyn saqtar jaylaydy» dep jazghan ólkeni ghúndar batysqa qaray basyp ótkenge deyin, odan song monghol basyp alghangha deyingi uaqytta adam balasy jaylamaghanday әserde bolasyz. Álkey Marghúlan atamyz «adamzat tarihynda alghashqy bolyp qola men temirdi balqytqan» dep jazghan, «Begazy-Dәndibay mәdeniyeti» degen atpen ghylymgha engizgen ólkening tarihy jayly shygharma jazsa, jazushylardyng taqiyasyna tar kele me? Zeynetke shyqqaly Aqtóbe ólkesining kóne tarihyn jazyp jýrgen Tóreghaly Qaziyev esimdi aghamyz «bizding qazaqta bir de bir sarmattanushy joq eken ghoy!» deydi.
Múhtar Áuezov atamyz Abylaydy jazsam ba, Abaydy jazsam ba dep oilanyp, týrli sebeppen Abaygha toqtaghan eken. Maghauin aghamyz zerttelmegen jeri qalmaghan Shynghyshandy qauzaghansha, atyna әli kýnge deyin arnayy bir kitap ta búiyrmaghan (Kenesary turaly I.Esenberlin «Qahardy» jazyp ketti), «Sol kýnde el qorghaghan Abylaydyn, qansha tәu etseng de az molasyna» dep asyl Maghjan jyr arnaghan Abylaydy jazsa, talantyna da say keler edi-au, әri qahannyng bir úrpaghyn jarqyratyp kórseter edi-au degen oy keledi eriksiz...
Ázirge aghamyz Shynghys hannan airylar emes. Onyng búl esil enbegining eng ziyandy jaghy bizdinshe, onsyz da «elbasy dәuirinde» tereng ishki eseppen betimen jiberilgendikten tilden, dinnen, t.b. bólinip jatqan qazaqty «jyghylghan ýstine júdyryq» dep, «Shynghys han» da qaq jaryp jibergendiginde jatyr. Óship bara jatsa, otqa tamyzyq tastaytyndar da tabyla ketedi. «Aytys aqiqatqa aparady» degen sóz bar. Bizdinshe, jartylay ghana dúrys. Aqiqatymyz biriguge qyzmet etpese qaytemiz? «Qoy, talaspayyq, aqiqatyn Alla biledi» dep, jauapkershilikti Allagha arta salyp, tayqyp shyghamyz ba? Bizge qazaqtyng basyn biriktirmeytin eshnәrsening qajeti joq. Tipti ol adamnyng dingegi sanalatyn din bolsa da, islam dini bolsa da! Sebebi, bizding eng kerekti isting ornyna bolmashy nәrselermen ainalysumyzdyng saldarynan, «qasiyetti oryn bos túrmaydy» eken, qúbyjyqtar bas kóterude. Eng asylymyz – Abaydyng ózin júrtymyzgha jóndep jetkize almaghannan, «Abay – orysshyl, bizge onday orystyng artyn jalaghan k@laq aqyn kerek emes» degen jastar payda bolyp jatyr. Sonau Evropada otyryp alyp, ózi qazaqsha qaqpaytyn qazaqtyn әiel balasy «Abay degen aqyn bolmaghan, tipti onyng ózi de, balalary da bolmaghan» dep qúlash-qúlash «zertteu» jazyp jatyr. Dәleli – Abay ólenderining týpnúsqasynyng tabylmauy. Ony bizde qostap, «týpnúsqa joq» degen sóz «onday aqyn da joq» degen sóz, óitkeni «adamzat tuyndysy» degen bolmaydy» degen Janúzaq Ákimdey oqymystylar da shyghyp jatyr. Myndaghan jyldyq auyz әdebiyetimizdi joqqa shygharyp jatyr. Kýlemiz be, jylaymyz ba? Endeshe, aqsaqal aqyn-jazushylarymyzdan bastap bәrimiz «bizding osy isimiz qazaqqa kerek pe, joq pa? Odan elge payda ma, ziyan ba?» dep, bir toqtap, keyingi jaqqa bir sәt kóz tastap, oilanyp aluymyz auaday qajet siyaqty...
Ómirzaq Aqjigit
P.S. Qazaqta aitylmaghan sóz qalmaghan. Qalghany bolsa Abay aitqan: «Búny jazghan adamnyn, atyn bilme, sózin bil!» Nemese: «Kisige qarap sóz alma, sózine qaray kisini al!» Abaydan keyingi sózi eng kóp naqylgha ainalghan Qadyr aghamyz: «Babam mening shoq basqan tabanymen, birdey eken jaqsysy jamanymen» dedi. Bizge de jaqsysy men jamany, dәliregi óte jaqsysy men óte jamany birdey qazaghymyzdyng jazghan tuyndysy, sinirgen enbegi, kórsetken qyzmeti men jeke basynyng túlghalyq qasiyetin eki bólip qarastyrghannan basqa amal joq. Óitkeni, bәrimiz de pendemiz, pendeshilik bәrimizde de bar. Jәne odan ólgenshe qútyla da almaymyz. Múqaghaly aitqanday: «Arylayyn desem de pendelikten, arylatyn bolmadym, ol nelikten?» Jazushy, filosof Voliter: «Men sizding sózinizdi qoshtamaymyn, biraq ony aitugha haqynyz bolu ýshin sizdi janymdy salyp qorghaugha dayynmyn» degen. Qazaqshalasaq shamamen bylay: «Mening sizdi mineziniz (isiniz, sóziniz, t.t.) ýshin atargha oghym joq, biraq, enbeginiz ýshin qúrmetteuge, keshiruge, jolynyzda qúrban bolugha dayynmyn». (Áriyne, satqyndyqtan basqasyn).
Osy sózdi eng birinshi kezekte keyipkerimiz Múhtar Maghauinge qatysty aitugha bolady.
Ómirzaq Aqjigit
Abai.kz