Diny aghymdardyng payda boluy. Býgingi kýnderi elimizde týrli aghymdar arasynda kelispeushilikter payda bolyp, onyng ishinde tәnirshildik pen islamnyng arasynda jaryqshaq shyghyp, halyq ekige bóline bastady. Bólinuding basty sebebi Bolmystyng birligin týsinbeuden bolyp tabylady. Bolmystyng birligin búzyp, Onyng týrli kórinisterine kónil audarghanda, sheksiz kóp úghymdar, kózqarastar, bólikter payda bolyp, olardyng ózara tartysy ómirdi kýres maydanyna ainaldyryp jiberedi. Búl dýnie kórinisi.

Abay ilimi boyynsha, búl tartystardyng sebebi -- jan qúmary men tәn qúmarynyng kýresi. Kóp jaghdaylarda nәpsining yqpalymen tәn qúmary kýsh alyp jan qúmaryn túnshyqtyrady. Jeke adamdar ghana emes, býkil adamzat qoghamynda, onyng ishinde bizding elde de, býgingi kýnderi osy sebepten óte qauipti  qúbylystar payda bolyp otyr. Kýsh alyp bara jatqan tәnirshildik pen islamnyng arasyndaghy tartys sonyng bir kórinisi. Búlardyng tartysy qazaq últynyng birligin búzatyn eng qauipti qúbylys. Sebebi, olardyng ekeui de halqymyzdyng últtyq bolmysyn qalyptastyrghan negizgi qúndylyqtar. Búl qúndylyqtardy kezinde saqtay almay, aiyrylyp qalatyn bolsaq, halyq ruhany tirekten airylyp, elimiz mýlde mýshkil jaghdaygha týsui mýmkin. Sondyqtan, jaghdaydyng aldyn alu ýshin olardy biriktiretin jol izdeuimiz kerek.

Shyn mәninde, búl eki aghym birtútas Bolmys kórinisteri. Shyndyq osynda. Eger búl shyndyqty qabyldaytyn bolsaq, onda olardy bóluge de bolmaydy. Oghan kózimizdi jetkizu ýshin eng әueli búl eki aghymnyng ne  ekenin, qalay payda bolghanyn, ishki mәnin, jәne halqymyzdyng olardy qalay qabyldaghanyn anyqtap aluymyz kerek.

Búl eki qúndylyq ta bir jәne bólinbeytin birtútas Bolmys kórinisteri bolsa, zandy súraq tuady. Onda ne sebepten qayshylyqtar payda bolady?

Búl mәselelerdi sheshu ýshin әueli bolmystyng ne ekenin dúrys týsinip alayyq. Abay múrasyn tirek etip, Bolmystyng ne ekenine kóz jibereyik.

Bolmys degenimiz ne? Bolmys – adamzat dýniyetanymyndaghy eng auqymdy, jәne eng keng úghym. Sebebi, Bolmys «bar», «bolu» degen úghymnan shyghyp, barlyqty týgeldey qamtidy.  Bolmys sheksiz, jәne sanaluan kórinisterden qúralady. Sondyqtan, Bolmys ruhany men materialdyq әlemdi tolyq qamtidy. Zattyq әlemning ishindegiler de, ony syrtyndaghylar da, týgeldey Bolmys kórinisteri. Bolmys sheksiz, bir jәne birtútas degenimiz osy.

Teologiyanyng negizi bolyp tabylatyn, Bolmystyng búl sheksizdigin hakim Abay ózinin   otyz segizinshi sózinde bylay dep qysqasha tújyrymdap bergen:

Biz Alla taghala «bir» deymiz, «bar» deymiz. Ol «bir» degenning ózi aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ýshin aitylghan sóz. Bolmasa ol «bir» degenning ózi Alla taghalagha layyqty kelmeydi.

Abay Bolmysty Alla taghala dep atap otyr. Ruhany túrghydan alghanda «bir», «bar» degen sózder mәngilikti birlik pen barlyqty bildiredi. Mәngilikti «bar» nәrse eshuaqytta joghalmaydy. Eger Bolmysty mәngilikti dep qabyldaytyn bolsaq, onda Alla taghala -- Bolmys, al Bolmys -- Alla taghala. Osylay, Abay Alla taghala dep Bolmysty atap otyrghanyn kóremiz.  Adamzat qoghamynda Bolmystyng ataulary kóp. Qazaq halqy bolsa, Ony Alla, Qúday, Tәnir dep ataydy.

Birde ghalymdardyng biri: «Nege Abay ózining shygharmalarynda Allagha týrli ataulardy qoldanady?» degen súraq qoydy. Orayy kelgende, búl jerde ózimning oiymdy keltireyin. Bolmys bir bolghanymen, kýndelikti ómirde Onyng belgili bir kórinisterine kónil bólinip, Onyng alghashqy keng maghynasy  tarylyp, halyq olardy әrtýrli esimdermen ataydy. Abay da, Bolmystyng túlghalyq kórinisine kónil bólgende --  Alla dep, tabighat kórinisin -- Tәnir, al býkil ghalammen baylanysty -- Qúday dep ataydy. Mysaldar keltireyik. «Ol Alla zaty eshbir sipatqa múqtaj emes, bizding aqylymyz múqtaj, joghar keltirilgen sipattarmen Allany anyqtap tanymaqqa kerek. Eger ol sipattarmen anyqtamasaq, bizge Allany tanu qiyn bolady», «Alla ózgermes, adamzat kýnde ózgerer», «Allanyng ózi de ras, sózi de ras», «Allany tanytugha sóz aiyrmas», «Alla minsiz әuelden, payghambar haq», «Allanyn, payghambardyng jolyndamyz», «Alla ishimdi aitqyzbay biledi oila», «Qúran ras, Allanyng sózidýr ol»,  degen siyaqty sózder Jaratushyny túlgha retinde qabyldaghanyn kórsetedi. Abay shygharmalarynda Alla atauy taghy basqa kóptegen jerlerde, barlyghy 133 ret kórinis tapqan eken. «Tәniri qosqan jar eding sen», «Jalghany joq, bir Tәnirim, kenshilik qyl», «Bezendirip jer jýzin Tәnirim sheber» degen sózder Bolmystyng tabighatty, ómirdi jaratushy kórinisin beredi. Al «Patsha Qúday, syiyndym», «O da Qúday pendesi», «Ya Qúday bere kór, tilegen tilekti», «Qúday taghalanyyng jaratuynan», «Joq, sen jaqsylyq, jamandyqty jaratqan -- Qúday, biraq qyldarghan Qúday emes, aurudy jaratqan -- Qúday, biraq auyrqan Qúday emes, baylyqty, kedeylikti jaratqan -- Qúday, biraq bay qylghan, kedey qylghan Qúday emes, dep nanyp úqsang bolar, әitpese -- joq» degen sózder túlghalyq qasiyetter ghana emes, býkil Bolmys zandylyqtaryna arnalghan tәrizdi.

Abay sózindegi monoteistik týsiniktegi Alla taghala sheksiz, bizding aqylymyzdan tys jatyr. Abay әri qaray sózin jalghastyryp, ózining tereng oilaryn asha týsedi. «Ol «bir» degen sóz Alla taghala ghalamnyng ishinde, ghalam Alla taghalanyng ishinde», – deydi. Búl sózderding Alla taghalanyng týrli aspektilerin, sonymen birge, býkil bolmys ómirining kórinisterin beretin tereng maghynalary bar.

Ólsheusiz Bolmysty tolyq týsinu ólsheuli aqylymyzgha óte qiyn, tipti mýmkin emes. Bolmystyng ruhany jәne materialdyq bóligi bar. Ruhany bóligi ózgermeytin mәngilikti bolsa, al materialdyq bóligi ýnemi ózgeriste, sondyqtan mәnigilikti emes.

Aqyl-oyymyzdyng tiyanaghy ýshin Bolmysty zattyq әlemmen, onyng ishindegi zatpen, mysaly, sýtpen salystyryp kórelik. Tolyq bolmaghanymen, búl әdis mólsherlep bolsa da, oiymyzgha biraz týsinik beredi. Sebebi, kóne dәuir danyshpandary aitqanday, tómende ne bar bolsa, jogharyda sol bar.

Sýt bizge aq týsti, birtútas, jәne birkelki súiyq zat bolyp kórinedi. Biraq, onyng qúramynda, yaghny ishinde, biz kórmeytin  kóptegen elementter bar. Olargha may týiirshikteri, su, jәne kóptegen himiyalyq zattar jatady. Sýtten qaymaq, may, irimshik, qúrt tәrizdi qúndylyqtar alamyz. Sýt býkil әlemning bir bóligi bolghandyqtan, ol da kózge kórinbeytin ýnemi qozghalysta. Qozghalys әserinen jenil may týiirshikteri, biraz uaqyttan keyin sýtting betine shyghyp, qaymaqty qúraydy. Osylay sýt eki bólikke bólinedi. Sýt aiyru mashinasynyng (seperatordyn) júmysy da osy may týiirshikterining sudan jenil qasiyetine negizdelgen. Seperator sýtti qatty ainaldyrghanda iynersiyanyng tebu kýshimen auyr su týiirshikteri ortadan syrtqa úmtylady, al may  týiirshikteri jenil bolghandyqtan ortagha jinalady. Osylay sýtting qaymaghy bólinip alynady. Al qaymaqty әri qaray bylghap, ainaldyratyn bolsaq, may týiirshikteri birigip, taza may men sary su payda bolady. May sýtting negizgi  qúndylyghy bolsa, al sary suy qosalqy bóligi.

Endi Bolmys kórinisine keleyik. Sýt tәrizdi, Bolmystyng da týrli bólikteri bar. Bolmys ýnemi qozghalysta bolghandyqtan,  Onyng «auyr» bólikteri «jenil» bólikterinen bólinedi. «Jenil» bólikteri ruhany әlemdi qúrasa, «auyr» bólikteri materialdyq әlemdi qúraydy. Sýtting negizgi qúndylyghy qaymaq bolsa, al Bolmystyng negizgi qúndylyghy ruhany bóligi bolyp tabylady. Sýtti әri qaray bylghap, qozghalysqa keltirgende may bólinip shyghatyny tәrizdi, Bolmys qozghalysynda ruhany bóligi birigip ruhany týiirshikter payda bolady. Búl ruhany týiirshikter týrli jandardy qalyptastyrady. Sýtti bylghau barysynda úsaq may týiirshikteri birigip, may bólikteri payda bolghany tәrizdi, Bolmystyng úsaq jandary birigip, ruhany bólikter payda bolady. Kishkene bólikter jandar bolsa, al ýlken bólikteri týrli perishteler, nemese týrli Qúdaylar bolyp tabylady.  Ruhany bólikterding ýlkendigine baylanysty týrli perishteler payda bolyp, olar ózderining dәrejelerine baylanysty Bolmystyng týrli kórinisterin basqarady. Iri perishteler Qúdaylar dep atalyp, tipti, Olar ózderine jeke әlemder qúraulary da mýmkin.

Jandar ózderine tәndi qalay qalyptastyrady? Adamdar, hayuanattar ana jatyrynda, qústar júmyrtqanyng ishinde, al ósimdikter jerding qoynauynda tәnderin qúrastyryp, ómirge kelgen song ruhtary arqyly qorshaghan ortanyng yqpalymen óderining tәnderin tolyghymen qalyptastyrady.

May týiirshikterining qúramy birdey bolghandyqtan, olardyng qasiyetteri de birdey. Sol siyaqty, týrli jandardyng qasiyetteri de úqsas. Olardyng quattary bar. Jannyng quaty ruh dep atalsa, al Qúdaydyng quaty islamda Núr dep atalady. Qúdaydyng quaty Núr bolsa, al jannyng quaty onyng ruhy. Qúdaylar Ózderining Núrymen әlemder qúrasa, al jandar ruhymen ózderine dene qúraydy. Osylay ghalamdaghy galaktikalardyng jәne әlemdegi jan iyeleri men týrlerining sanaluan kóptigi payda  bolady. Bolmystyng sheksizdigi osyny kórsetedi.

Materiya ruhtan payda bolady, sondyqtan ruh әrqashan da materiyadan joghary. Sýtting mayy onyng negizgi qúndylyghy tәrizdi, Bolmystyng ruhany bóligi de Onyng negizgi quaty. Maydy kórip, biz sýtting bar ekenin bilemiz. Sol siyaqty, әlem qúbylystaryn kórip, Bolmysty tanimyz.

Sudyng ishindegi balyqtar múhittyng shegin bilmeydi. Onyng shegin bilu ýshin múhittan shyghyp, oghan syrttan qarau kerek. Balyqta onday mýmkindik bolmaghandyqtan, oghan múhit sheksiz bolyp kórinedi. Sol siyaqty, biz de Bolmystyng ishinde bolghandyqtan, Onyng shegin bile almaymyz. Tek qana Onyng әrbir bóliginen Onyng Ózin sezip, tanuymyzgha bolady.  Bolmystyng sheksizdigi degenimiz osy.

Ólsheuli aqylymyzben ólsheusiz Bolmysty týrli aghymdargha bólip, ózara kelispey jatsaq búghan kim kinәli? Áriyne, ózimizding ruhany nadandyghymyz kinәli. Endeshe, últymyzdyng tútastyghyn saqtaymyz desek, Abay babamyzdyng osy múrasyn mengere otyryp bólisuding ornyna, kerisinshe, Bolmys birligine, tútastyqqa úmtyluymyz kerek degen oy tuady.

Dosym Omarov,

Abaytanushy, teolog-ghalym

Abai.kz