Ótken aptadaghy OQO men Qyzylordagha «e-learning» elektrondy oqytu jýiesindegi ahualmen tanysatyn komissiyany bastap barghanmyn. Bayqaghanymyz, búl jobada әu bastan kóptegen qatelikter jiberilgen. Jobanyng eng basty maqsaty - auyl mektepterindegi bilim beru jýiesin damytyp, qala mektepterimen birdey dengeyge shygharu bolatyn. Biraq bәrikerisinshe bolyp shyqty.
Birinshiden, «E-learning» eng aldymen internet jyldamdyghy jaqsy, tehnikalyq-materialdyq bazasy myghym mektepterge jýrgizildi. Al onday mekemelerding kópshiligi qalalyq jerde ornalasqan. Iriktep alynghan mektepterge elektrondy oqytu jýiesin engizip bolyp, biyl auyl mektepterin de qosqan kezde, qiyndyqqa tap boldyq. Óitkeni ústazdar onsyz da jyldamdyghy tómen internetimen jýktemesi auyr jýiege kire almay, saghattap kýtuge mәjbýr. Sonyng kesirinen múghalimder ertengi sabaqqa dayyndaludyng ornyna, kompiuterding aldynda uaqytyn ótkizedi. 

Ótken aptadaghy OQO men Qyzylordagha «e-learning» elektrondy oqytu jýiesindegi ahualmen tanysatyn komissiyany bastap barghanmyn. Bayqaghanymyz, búl jobada әu bastan kóptegen qatelikter jiberilgen. Jobanyng eng basty maqsaty - auyl mektepterindegi bilim beru jýiesin damytyp, qala mektepterimen birdey dengeyge shygharu bolatyn. Biraq bәrikerisinshe bolyp shyqty.
Birinshiden, «E-learning» eng aldymen internet jyldamdyghy jaqsy, tehnikalyq-materialdyq bazasy myghym mektepterge jýrgizildi. Al onday mekemelerding kópshiligi qalalyq jerde ornalasqan. Iriktep alynghan mektepterge elektrondy oqytu jýiesin engizip bolyp, biyl auyl mektepterin de qosqan kezde, qiyndyqqa tap boldyq. Óitkeni ústazdar onsyz da jyldamdyghy tómen internetimen jýktemesi auyr jýiege kire almay, saghattap kýtuge mәjbýr. Sonyng kesirinen múghalimder ertengi sabaqqa dayyndaludyng ornyna, kompiuterding aldynda uaqytyn ótkizedi. 
Ekinshiden, jýiening kóp funksiyalary iske qosylmay, tek bagha qoy, jurnal toltyru sekildi qyzmetteri ghana júmys jasap túr. Demek, múghalimderding oqushylarmen tiyimdi júmys jasauyn emes, tek qana júmys ornynda bar-joghyn, bagha qoiydyn, sabaqtyn taqyrybyn toltyruyn tekseretin baqylaushynyng júmysyn atqaruda. Jýieni oqytugha paydalanu jayyna qalady. Ata-ana men ústazdyng arasyndaghy baylanys, qoghamnyng baqylauy sekildi óz qyzmetin tolyq jasay almay otyr. Onyng ýstine jýie týgeldey qazaq tiline audarylmaghan. Sol sebepten ústazdardyng IT bilimi tómen, sol sebepten paydalana almaydy dep aiyptaudyng negizi joq. Kerisinshe aitar edim - qyzyghushylyq óte joghary, әsirese auyldaghy pedagogtarda. Kóshten qalmayyq dep "kreditke" arzany bolsada nautbuk alyp, e-learning jýiesi qashan qosylar eken dep dayyndalghandar kóp. Týrkistanda zeynetker jasyna jaqyndaghan apay renjigeni esimde: " týk qiyny joq, ýirenip aldym biraq ne payda, keshke deyin mektepte, týnge deyin ýide balarmen talasyp kompiuterdin aldynda, qashan portal ashylady dep kýtip otyramyz...".
Taghy bir mәsele - e-learning-ti engizgenimizge ýsh jyl ótti, әli aitarlyqtay nәtiyjesi kózge kórinbeydi. Al tehnikalyq jabdyqtardyng merzimi tórt-aq jyl (garantiyasy odan da az) , 1 jyldan keyin tehnika eskirip, tizimnen shygharyluy bastaydy... Qymbat "temir" aludan bastamau kerek edi, bostan bosqa tiyimdi paydalanbay túr. 
Ayta keter jayt, elektrondy oqulyq jýieli jasalynbaghan, qoldaghy kitaptardyng jay ghana kóshirmesi men suretter ghana. Kezinde jobagha bólingen qarjyny oqu sapasyn arttyrugha, oqulyqty retteuge emes, negizinen tek qúral-jabdyqtargha ghana júmsaghan.
Jobadaghy negizgi kemshilikting biri - barlyq júmysty atqaratyn da, baqylaytyn da "Últtyq Aqparattyq tehnologiya" AQ degen bir ghana mekeme. Barlyq qúziret óz qolynda bolghandyqtan, keybir olqylyqtargha kóz júma qarap otyrady. Sondyqtan der kezinde qatelikterdi qadaghalau mýmkin bolmay qaldy.
Júmys toby búl mәselelerdi saraptay otyryp, kelesi úsynystardy dayyndap jatyrmyz. Eng birinshi elektrondy oqytudy auyldan bastap jýrgizilu josparlanugha tiyis. Auyldaghy mektepterde jýieni retke keltirip alghan song ghana, qalagha baghyt alghan jón. Áytpese aradaghy alshaqtyq úlghaya bermek. Sonymen qatar bólinetin qarjy kózin de tehnikagha emes, elektrondy oqulyqtardyng sapasyn kóteruge júmsap, múghalimge qosymsha aqparat kózi men kómekshi bolatynday jasaluy kerek. Satyp alynatyn tehnika óte qymbat, baghasyn qayta qarau qajet. Bizding jergilikti kompaniyalar jasaghan kompiuterlik baghdarlamalardy kórip - ózimiz jasaudyng qanshalyqty qajeti bar edi, dayyn ónimderdi ózimizge ynghaylaghan dúrys emes pe degen oy keledi. Kelesi aptada e-learning ting jana tújyrymdamasyn úsynamyz. 
P.S. Oilarynyz, úsynystarynyz bolsa quana qabyldaymyz!

(Avtordyng feysbuktegi paraqshasynan alyndy)

Abai.kz