«JASTAR JALYNY OTANGhA...»

Býgingi kýni alasapyran әlemdik sayasat sayqal týlkidey myng qúbylghan zamanda «Patriotizm» taqyryby qashanda ózekti. Sol sebepti, «Shyghystan shyqqan kýndey» jarqyraghan, jalpy Alashtyng Ruhaniyat kenistigindegi  jastardyng otansýigishtik ruhyna tәnti bolu ýshin  jas aqyndar  Orazay Jenisúly, Mәdy Ahmetkәrimdi jәne  kitaphanashy IYnesh Ahtanova hanymdy sózge tartqan edik. «Jalyndy jastardyn» Otanyna degen  jeke pikirin, ózindik oqshau oilaryn oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrghan jayymyz bar.

Mәdy Ahmetkәrim, jas aqyn:

– Patriot bolu:

1. Otanyn sýi, jerin qorghau.
2. Óz últynyng ana tilin ardaqtau, atadan balagha berilgen qúndylyqtardy kózining qarashyghynday saqtau.
3. Últtyq dәstýrdi saqtau.
4. Últtyq sanany saqtau.

Osy tórt shartty týgel oryndap jýrgen adamdy patriot deuge bolady. Patriotizm auyzben aitylatyn sóz, ólen, jyr emes. Patriotizm últtyq sananyng bólinbeytin bir bóligi. Qazir biz ashyq aqparattyq qoghamda ómir sýrip jatyrmyz. Batystan, shyghystan últ bolashaghy ýshin tiyimdi - tiyimsiz aqparattar aghylyp kelude. Osy aqparattar aghynynda bizding jastarymyz adasyp ózin joghaltyp almas ýshin, últtyq mintaliytetimizdi, negizimizdi saqtap qalu ýshin jastardym patriottyq sezimge tәrbiyeleu óte manyzdy is...

Al, kelesi bolyp, aghynan jarylyp, sóz búidasyn aghytqan óreli aqynymyzgha zer salalyq:

Orazay Jenisúly, aqyn:

– Tәuelsizdik qazaqqa qymbatqa týsti ghoy... Sondyqtan Otannyng qadir-qasiyeti biz ýshin zor. Eng qasterli úghym. Key-keyde keudene qolyndy qoyyp, kók bayraqqa kóz tigip әnúran shyrqap túrghanda bir lep keudennen ytqyp shyghyp kómeyde jalyn, kózde jas bop irkiledi. Búl sýiispenshiligin, kókeydegi ýmitin, kónildegi alanyng toghysqan sәt pe deymin. Dәl qazir aumaly-tókpeli zaman ghoy... Múndayda aqsaqal bolmasan, el ertenine elendeysin. Otanyng – baryn!

Ata-babamyz san ghasyr boyy bostandyq bastauyna qatalap keldi. «Tar jol, tayghaq keshumen» qol jetkizgen Tәuelsizdik tuyn jyqpau paryz ba – paryz. Jastar degen yryq bermeytin búla kýsh. Ony búghaulay almaysyn. Tek baghyt siltep otyru kerek shyghar. Sol baghyt otansýigishtik bolar.

Mening zamandastarymdy bir sózben sipattau mýmkin emes. Qazaq eli әli de oyanu, tanu jolynda siyaqty kórinedi. Sondyqtan jastardyng tanymy, týsinigi de aluan týrli. Biraq babadan «jastyng jamany joq» degen sóz qalghan. Jastardyng ortaq ata-anasy memleket qoy. Jón siltey alsa, jastar jol tabady ghoy.

Tilding týiini birtindep sheshilip kele jatyr dep oilaymyn. Búl ózi jalqy mәsele emes. Tilge baylanysty týiitkil kóp. Jalpy ana tilding mereyin kóteru әrbir azamattyng moynynda. Sondyqtan ózinnen bastap ketseng bolghany. Búl kóppen emes, eppen sheshiletin sharua dep oilaymyn.

Últjandylyqty úrpaqtyng basynan qara baqayyna deyin siniru kerek. Múnyng joly kóp. Tek tizgin ústaghan adamdar yntaly bolsa bolghany.

Álbette, jaqsy ýderis. Qazir ózi seng qozghalghanday ghoy. Bógetti búzyp jaratyn búla kýsh jastar ekenin jana da aittym.

Songhy sóz –saualymyzdy kitaphanashy IYnesh hanymgha qoyghanymyzda, ol da shyn izgi niyetimen, últjandylyq beyilimen, patriottyq shynayy sana - serpinde syr aqtara jauap bergen edi:

IYnesh Ahtanova, kitaphanashy:

– Otan - sening tughan elin, tughan jerin. Otan - búl ózininin túratyn, ómir sýretin, qyzmet etetin jerin. Otan adam ýshin bireu ghana.  Otan úghymy neni bildiredi deseniz men ýshin Otan- býkil әlem. Otangha degen mahabbat, syilastyqpen úlassa – ol adamnyng ruhany dengeyining biyiktigi. Otanym kórkeyip ósip ónip jatqanda adamnyn ómiride soghan say bolady. Keleshekke jospar, arman maqsattar qoyasyn. Sondyqtan elimiz tughan jerimiz, otanymyz aman bolsyn. Elimizde tynyshtyq birlik bereke bolsyn. Menim Otanym - Qazaqstan. Óz elimning patriotymyn.

Úrpaghymyzdyng keudesinde azamattyq namysy bar, bilimdi, tughan elin jerin sýietin ónegeli úrpaq etip ósirgimiz kelse, bar nazardy keleshek úrpaq tәrbiyesine audaruymyz qajet. Elimizding bolashaghy jas úrpaqty tәrbiyeleude birinshi - otbasy, ata - ana tәrbiyesi bolsa, ekinshisi - bilim beru mekemesi. Osy ekeui myqty tәrbie berse әr balada patriottyq sezimi joghary bolady. Elimizding keleshek tútqasyn ústaytyn jastardy osy bastan Otansýigishtikke, Otanyna atamekenine shyn berilgendik ruhynda tәrbiyeleu basty maqsat bolu kerek.

Halqymyzdyng әdet-ghúrpyn, dәstýrin, tarihyn bilu, ony qasterleu – әrqaysymyzdyng boryshymyz. Qazaqtyng yrym - tiymdaryn saqtaytyn jastar bar. Túrmystyq salt - dәstýrler әr jerde әrtýrli bolyp keledi. Ózimizding ónirding dәstýrlerin biletin saqtaytyn jastarymyz az emes.

Til - eng asyl qúndylyq. Ana tilin jaqsy bilu - әrkimning azamattyq boryshy. Qazaq tilin bilgen azamat әdet - ghúryptarmen salt - dәstýrlerdide úmytpaydy.

Últtyq kod – eng aldymen, tilde, sosyn dәstýrimiz ben saltymyzdy, últtyq mәdeniyette. Al últtyq kodty saqtau ýshin salt - dәstýrdi, tilimizdi, tarihymyzdy jәne mentaliytetimizdi úmytpauymyz qajet.

Ózin elining shynayy patriotymyn dep esepteytin әrbir azamattyng Memlekettik rәmizderge qúrmeti joghary boluy qajet. Rәmizderdi qúrmetteu – eldi qúrmetteu.

Biz de óz tarapymyzdan «Jalyndy jastargha» júmystaryna jemis, ónerlerine ýstemdik tiledik!

Altaydyng asqar shynynday oily, Shyghystyng shyrayynday boyly, qalamgerlik quatyn respublikagha tanytyp jýrgen aqyn jastar men kitaphana qyzmetkeri bar... Barlyghy derlik, osylaysha kókeylerinde jýrgen óz oilaryn «Patirotizm» úghym-týsingi ayasynda ortagha sala bildi.

Ázirlegen Erik Omarghaliyev

Abai.kz