Internet-konferensiyamyzdyng mәrtebeli meymany Raqym Ayypúlymen әngimemizdi jalghastyryp berip otyrmyz. Ángime ózegi kóshi-qon mәselesi bolghandyqtan oqyrman saualy da negizinen osy taqyrypty qamtypty. Saualdardyng arasynda syrttan kóship kelip jatqan aghayyndy únatpaytyndar da, olardyng talap-tilegin  el ishin búzar ereuil dep qabyldaytyndar da bar eken. Sonday pikirdegi saualgha baylanysty Raqym Ayypúly: « Elge oralghan miliongha juyq qandastarymyzdyng bәri ókpe aityp, ereuilge shyghyp jatqan joq. Qúziretti mekemelerden әdildik tappay qinalghan biren- saran aghayynnyng ókpe nalasyna bola elge oralghan kýlli qandastarymyzgha topyraq shashu azamattyqqa da Qúdayshylyqqa da jaraspaydy» ,  - basalqaly sózben jauap qayyrdy. 

Internet-konferensiyamyzdyng mәrtebeli meymany Raqym Ayypúlymen әngimemizdi jalghastyryp berip otyrmyz. Ángime ózegi kóshi-qon mәselesi bolghandyqtan oqyrman saualy da negizinen osy taqyrypty qamtypty. Saualdardyng arasynda syrttan kóship kelip jatqan aghayyndy únatpaytyndar da, olardyng talap-tilegin  el ishin búzar ereuil dep qabyldaytyndar da bar eken. Sonday pikirdegi saualgha baylanysty Raqym Ayypúly: « Elge oralghan miliongha juyq qandastarymyzdyng bәri ókpe aityp, ereuilge shyghyp jatqan joq. Qúziretti mekemelerden әdildik tappay qinalghan biren- saran aghayynnyng ókpe nalasyna bola elge oralghan kýlli qandastarymyzgha topyraq shashu azamattyqqa da Qúdayshylyqqa da jaraspaydy» ,  - basalqaly sózben jauap qayyrdy. 

-  Osy oralman atanyp jýrgen qazaqtardyng qashan kórseng de Qazaqstangha ókpesi qara qazanday bolyp jýretini nelikten dep oilaysyz? Otan, tughan jer, ósken orta – bir-birine qabysa bermeytin dara úghymdar ekenine kelisesiz be? «Bәlen jerde baqyr bar» -dep shauyp kelgennen góri, ata mekenime salmaq salmay-aq óz kýnimdi ózim kóreyin deytin pighyl nege az oralmandardyng arasynda? «Ne kórmegen qazaq edik, endi birge jýrsek ólmespiz» -dep órge tartudyng orynyna, «Oybay, ýy kerek, kýy kerek, zang kerek, janashyr basshy kerek, shatyrymnan su aghyp túr, edenimnen yzghar úrady, svetting aqshasyn tólemeymin ...min,...min,...min!» - dep baybalam salyp jýrgenderdi últqa janashyr bolatyndar qataryna jatqyza alasyz ba?

Qúdaybergen Qúrmanúly.

- Bile-bilsek, ókpe tek ózimsingen jaqyn adamgha ghana aitylady. Jatqa ókpe jýrmeydi. Jәne de elge oralghan miliongha juyq qandastarymyzdyng bәri ókpe aityp, ereuilge shyghyp jatqan joq qoy!  Qúziretti mekemelerden әdildik tappay qinalghan biren- saran aghayynnyng ókpe nalasyna bola elge oralghan kýlli qandastarymyzgha topyraq shashu azamattyqqa da Qúdayshylyqqa da jaraspaydy. Al, Otan, tughan jer, ósken orta – bir-birine qabysa bermeytin dara úghymdar emes, kerisinshe ózara bite qaynasqan qasiyetti úghymdar. Múnyng ishinde Otan degen úghym bәrinen de qasiyetti jәne ystyq. Elim degen adam Otan ýshin bәrin de tәrik etip, onyng jolynda ot keshuden tayynbaydy. Sol sebepti de, elim, Otanym dep kelgen aghayyn basqa týsken barlyq qiyndyqqa tóze jýrip, el qataryna qosyldy. Býgingi kýnde tәuelsiz elimizding barlyq salasynda olardyng qoltanbasy bar, izderi sayrap jatyr! Olar óz kýnin ózderi kórip otyrmaghanda, úrpaghymen bir jarym milionnan asatyn osy bir  ýlken qauymdy memleket nemese sen asyrap otyrghan joqsyn. Áriyne, qazaq kóshin kólikti etu ýshin kóp ter tógu kerek ekeni shyndyq. Jәne onday mýmkindikke elimizding kýsh-quaty qaptal jetedi. Soghan qaramastan, ózining tәuelsiz Otanyna jetu jәne osynda balday batyp suday sinip ketu jolynda jankeshtilikpen enbektenip jýrgen osy qauymdy últqa, Otangha eng janashyrlardyng qataryna jatqyzbau imannan bezgendik bolar edi.

- Qúdaybergen Qúrmanúly, tozyp ketken әlaulayyndy aityp eldi jikke bólgende ne útasyn? «Ýy kerek» dep jylaghan oralmandy qaydan kórip jýrsin? Al, «jer kerek!» dep tek oralman qazaq qana emes, jergilikti qazaqta aitady. Aytu kerek. Óitkeni jer enbek etetin, tirlik jasaytyn, adamgha ghana emes, óletin әke-sheshene, tuys-tughandaryna da kerek. Erteng ózing ólseng seni qayda jerleymiz? Tualetke tastamaytyn shygharmyz. Áriyne jer súraymyz! Sondyqtan sening Qúdaybergen ekening ras bolsa,   onda әlden jer súray ber. Bolmasa satyp alyp qoy.

Qúrmetpen, Tәnirbergen Qúrmanúly

- Tәnirbergen ashylau aitypty. Biraq, pikiri dúrys. Adamgha jer kerek. Onyng ýstine bireuding jerine kóz alaratpay óz jerinde, baytaq dalasynda otyrghan qazaq óz jerine iyelik etse, artyq bolmaytyn shyghar.

- Qytaydan kelgen ónsheng baylar jinalyp ashqan «Jebeu» qory ne júmys jasaydy osy? Últqa jasaghan bir qyzmetin kórmeptik... Qytaylarmen óte tyghyz baylanysta dep estiymiz. Siz ne deysiz, atqarushy diyrektor? Qazaqqa mynanday júmys jasady dep sanamalap berinizshi. Negizgi maqsaty, negizgi qúryltayshylary kimder búl qordyn?

- Elge kelgennen keyin ózderining adal enbegimen tabys tauyp, onyng bir bólgin arttaghy el-júrttyng qamy ýshin júmsap jatqan azamattargha alghys aitqan jón shyghar. Qazir «Jebeu» RQB –tigine qúryltayshy bolghandardyng qatary ýzdiksiz ósude.Olardyng atyn atap, týsin týstep otyru mindetti emes shyghar. Súraq qongshy retinde ózing de jaqsy bilip otyr ekensin, birlestik  shama-sharqynsha qazaq kóshin kólikti etu jolynda enbektenip keledi. Esterinizde bolsa, «Qyzylaghash qasireti» kezinde birinshi bolyp apatqa úshyraghan halyqqa qarjylay jәne ruhany kómek kórsetken atalghan qoghamdyq úiym bolatyn. 2009 jyly Ýkimet tarapynan úsynylghan «Halyqtyng kóshi- qony turaly» zang jobasynyng kereghar tústaryna birinshi bolyp qasy shyghyp, bir jyldan astam Parlamenttegi júmys tobymen qoyan-qoltyq júmys istep, zang jobasyna ondy ózgeris engizuge baryn salghan da atalghan birlestik bolatyn. Niyeti adal, pighyly týzu adam bolsan, kóz aldymyzda qazaq kóshin qúrdymgha sýireytin zang jobasy Senatta qaralyp jatqanda tasada túryp syn aitqannan góri bizding qasymyzdan tabylghanyng jón bolar edi. Arttaghy elding qamy ýshin Qytay emes, ibilispen de til tabysugha dayynbyz!

- Tәuelsizdik jyldyry Qytaydan kelgen oralmandardyng ishinen últshyl dep jalghyz adamdy ghana aitugha bolady; ol marqúm Ermúrat Zeyiphanúly. Al qalghan býgingi baspasóz betterinde jýrgenderding kóbi biznes jasau ýshin kelgen deydi. Osyghan qanshalyqty kelisesiz?

- Marqúm Ermúrat Zeyiphanúly óz otany men últyna býkil jan dýniyesimen berilgen arys azamatymyz edi. Al, Ermúratty ómirge әkelgen el-júrty elim degen tek jalghyz úl ósirdi desek, búl tútas halyqty qorlaumen birdey. Ózining adal enbegimen bayyp, elge ese qosyp jýrgen azamattardy kýstanalau – naghyz beysharalyqtyng belgisi.

- Qazaqstan oralmandy kóshiru týgili, endi ózining Qazaq eli bolyp túruy ekitalay nәrse, óitkeni biylik jattyng qolynda. Osyghan ne deysiz?

         Ókiresh

-  Qalay desekte, tәuelsiz elimizding irgesi kýn ótken sayyn bekemdelip keledi. Uaqyt siz ben bizding paydamyzgha júmys isteude. Biz býgin óz Otanymyzda 70 payyzgha jaqyndadyq. Mýmkin odan da kóp shygharmyz. Tәuelsizdigimizge tóngen týrli qauip-qaterlerding baryn joqqa shygharmaymyn. Biylikke yqpaldy, jattyng qolynan jem jep otyrghan aram pighyldy toptardyng bar ekeni de ras. Biraq, elimizding biyligi týgelimen jat qolynda degen pikirinizben kelise almaymyn.

- Janaózen oqighasy kezinde Ómirzaq Shókeev pen Ermúqamed Ertisbaev oralmandady 2-sortty qylyp kórsetkis keldi.Nege?

- Osy bir qan tógilgen baqytsyz oqighagha eng qorghansyz qoghamdyq toptardy kinәli etip kórsetu arqyly, óz bastaryn jauapkershilikten arashalaghan týrleri shyghar. Osynday pighyldary arqyly atalghan azamattar ózderining kim ekendikterin jalpaq júrtqa әshkerelep aldy.

- Jaghdayy joq otbasylaryna kómek qolynyzdy sozyp túrasyz ba?

- Eng aldymen aitarym men sonshalyq bay adam emespin. Sonda da kómek súrap kelgenderden aqyl-kenesimdi ayap jýrgem joq. Jaqyndaryma qol ýshin berudi ózimning músylmandyq paryzym sanaymyn.

- Osy kóshi-qonmen ainalysatyn mekemelerge nemese kóshi-qon zang jobasynyng jasaluyna ne ýshin óziniz sekildi osy salany jetik biletin mamandar qatystyrylmaydy, әlde әdeyi kedergiler jasala ma?

- Mýmkin búl súraqty sol mekemelerde qyzmet jasaytyn  adamdardyng ózine qoyghan dúrys bolar. Biraq, múnday jauapty kezenderde biz orayyn tauyp qaghys qalmaugha tyrysyp kelemiz. Mysaly, óz basym 1997 jyly jәne 2009 jyly da Parlamenttegi júmys tobynyng qyzmetine belsene qatystym. Jәne atalghan júmysymyz erekshe nәtiyjeli bolghandyghyn da atap aitugha tiyispin.

- Shetelden kelgen qandastarymyzdyng arasynan kósh tizginin ústaugha layyq dep kimdi atap kórsete alasyz?

- Búl mazmúndaghy súraqqa jogharyda jauap berdim dep esepteymin. Shetten kelgen dep bólip-jarghanymyz oryndy bolmas.

- Oralmandar mәselesin biylikpen tikeley aqyldasa otyryp sheshuding ornyna qarsy jaqtyn soylyn soghyp ketken joqsyndar ma?

- Seninshe qarsy jaq dep kimdi aitugha bolady? Eger menzep otyrghanyng oppozisiya bolsa, saghan aitarym, qaranghy ýiden qara mysyq izdemey-aq qoy! Oppozisiyada jýrgen azamattardyng kóbin men senen jaqsy bilemin. Olardyng kóbi elime, halqyma bolsyn dep janyn shýberekke týiip jýrgen memleketshil túlghalar. Eger tyndar qúlaq bolsa, aqyl-kenesimizdi biylikten eshqashan ayap kórgen joqpyz.

- Preziydentting ainalasynda 99 payyzy jaghympazdar, jәdigóiler, «jabyq jemqorlar» jýr. Yaghni, sybaylas-jemqor demesin dep bәrin tanystary men tuystarynyng atyna jazyp qoyyp, ýlken biznesterge ie bolyp otyr. Olardyng qatarynda elding ertenin oilap otyrghan eshkim joq. Siz búghan ne deysiz?

- Siz mәselening boyauyn tym qalyndatyp jibergen siyaqtysyz. Biylik tizginin ústaghandardyng arasynda jemqorlardyng az emes ekeni ras. Biraq, elge, últqa janashyr, memleketshil túlghalardyng da kóp ekeni kýmәnsiz. Onsyz memleketimiz әldeqashan qúlap qalar edi. Sondyqtan ertengi kýnge ýmitpen qarayyq, bauyrym!

-  Mening oiymsha Otanyma birjola kóship kelem degen qazaqqa esh kómek kerek emes. Sebebi, sol kómekti alsang jergilikti júrttyng jaman kózqarasy payda bolady? Sen qalay oilaysyn?

- Búl kózqarasta belgili shyndyq bar. Búrynda beriletin bir retki jәrde aqy onshalyqty kóp aqsha emes bolatyn. Sonda da, elge oralghan aghayyndy jekkórinishti etuge, kýstanalaugha taptyrmas syltau boldy.

Men búl mәselede eng aldymen elge oralghan qandastardy qúqyqtyq jaghynan qorghaudy, sodan song baryp olardy soltýstik oblystargha jәne jalanashtanyp qalghan shegaralyq aimaqtargha qonystandyrudyng yntalandyru sharalaryn qolgha alu kerek dep esepteymin. Múnday yntalandyru sharalaryn ishki kóshi-qongha da qoldanugha әbden bolady.

- Jergilikti qazaqtardyng qúqyghyn kim qorghaydy, aghayyn!?. Olargha esh jenildik joq. Al myna masyldargha, mindetsigen qauymgha ózi ne kerek? Áne, Ózbekstan men Qaraqalpaqtan qanshama adam kvotamen keldi, elge tiygizgen bir gramm paydalary  joq! Týrkimenstannan kelgenderi býlik shygharyp el tynyshtyghyn búzdy. Faktiler osylay deydi. Núr Otan partiyasynyng belsendi bir mýshesi.

- Biylik partiyasynyng belsendi bir mýshesining kózqaras-payymy osy bolsa, pikir talastyryp sóz shyghyndaudy artyq sanaymyn. Tek qatarlaryn osynday dýmshelermen tolyqtyryp otyrghan «Núr Otangha» janyng ashidy eken.

- «Oralman» degen aty barlardyng (Eskertu: uaqytsha mәrtebesi nemese statusy bar dep jazyluy kerek. -red) bәri Qytaydan kelgen be? Mongholiyadan kelgender belsendi emes pe, nege ekenin bilmeymin, olardyng arasynan esimi elge tanymal bir azamatty tanymaydy ekenbiz. Siz Monghol elinen kelgen qanday tanymal oralmandardy bilesiz? Atap bere alasyz ba?

Orysqúl Qytaybergenov

- Bir Zardyhan Qinayatúly aghamyzdyng ózi nege túrady. Qarjaubay Sartqoja, Dosan Baymolda qatarly ghalymdar men basqa da óner men ghylymda jýrgen sandaghan asyl azamattarymyzdy aityp tausa almaymyn. Eger shynymen bilginiz, tanysqynyz kelse, biz qazaqtar sonsha kópte emespiz.

- Oralman dese kezinde qiynshylyqqa shydamay qashyp ketkender degen qazir bizde týsinik qalyptasqan. Qashyp ketken eshkim joq. Olar kezinde әrtýrli sayasattyng kesirinen Qazaqstannan bólinip qalghan territoriyalarda qalyp qoyghan ózimizding túrghylyqty qazaq bauyrlarymyz. Osy mәsele  halyqqa nege týsindirilmeydi? Oralmandardy jergilikti júrtpen aralastyrmay osylay bólip otyru әdeyi jýrgizilip otyrghan sayasat emes pe osy? Erte me, kesh pe, ol bólinip qalghan jerlerdi súraytynymyz anyq qoy. Áriyne,  syrttaghy aghayyn kóptep kóship kelse paydasy kóp bolar edi. Biraq, mýmkin sol bauyrlarymyz sol jerlerde otyra túrghany dúrys dep oilamaysyz ba? Sosyn, әrbir jergilikti әkimshilikte oralmandardy beyimdeu ortalyqtary degen bar, ol jerde olargha oryssha ýiretedi eken. Nege biylik oralman bauyrlargha oryssha ýiretip qinaghansha, osy elding azamattyghyn iyelenip, nanyn jep, ómir boyy túryp kele jatqan ózge úlystardy qazaqshagha ýiretpeydi? ARLAN QASQYRÚLY

- Kezinde qoldanystaghy zangha atalghan tarmaq engizilerde «Jas qazaq» gazetinde «Oralmandar, endi oryssha sayrandar» degen maqala jazyp, qarsy shyghyp edim. Áriyne, bilgenning ziyany joq qoy. Mәsele, osynday zang talaptarynyng qanday maqsatty kózdeytindiginde bolyp túr.

- «Syrttan kelgen qazaqtyng elge paydasy joq» deytinder osy internet-konferensiya barysynda da tóbe kórsetipti. Pekin olimpiadasynda altyn alghan jalghyz qazaq – Ózbekstannan kelgen oralman Baqyt Sәrsekbaev bolatyn. 2005 jyly bokstan Álem chempionatynda altyn alghan jalghyz qazaq – Qaraqalpaqstannan kelgen  qazaq Erdos Janabergenov bolatyn. 2011 jyly jasóspirimder arasynan bokstan Álem chempionatynda jalghyz medali alghan, onysy tek altyn – Bekjan Kýbitqaliyev bolsa, onyng da birneshe jyl búryn Qaraqalpaqstannan kelgenin eske alayyq. Ótken olimpiadada jalghyz kýmis alghan Ádilbek Niyazymbetovte Qazaqstannan syrtta dýniyege kelgen. 2008 jyly Pekin olimpiadasynda taekvondodan qola alghan qazaq – Qaraqalpaqstannan Atyraugha kóship kelgen Arman Shylmanov bolatyn.Osylay kete beredi. Biz tek sporttaghy birnesheuin ghana atadyq. 

-Sizben tolyq kelisemin. Alla razy bolsyn!  Biraq, key bir nadan dýmshelerding elge el qosylsa, qút bolatyndyghyn týsine almaytyndyghy qarnyndy ashyrady.

Abai.kz