Deputat Túrlyhanov: Qor-qorgha tyiym salynsyn...
Deputattyq saual
Ýkimet basshysy Álihan Smayylovqa!
Qúrmetti Álihan Ashanúly!
Osydan biraz uaqyt búryn qoghamdaghy dertterding biri – veypke tyiym salu turaly mәsele kótergen edik. Býgin osy negizgi norma kózdelgen zang jobasy Mәjiliste maqúldanyp, Senatqa joldandy. Atalghan zang – últ saulyghyn qorghaugha baghyttalghan naqty nәtiyje dep bilemin.
«Vremya» gazetining tayaudaghy sanynda «Qazaqstan balalar qory» jýrgizgen әleumettik saualnama nәtiyjesi jariyalandy. Onda apta sayyn Astana men almatylyq jastardyng shamamen 80 payyzy satyp alatyny aitylghan. Súmdyq emes pe?!
Al onyng qúramynda ne bar ekeni belgisiz. Óitkeni elimizde onyng qúramyn zertteytin laboratoriya joq eken. Qarjy ministrligining dereginshe, 2020 jyldan beri onyng satyluy 300 esege ósken. Endi osyghan zang arqyly naqty tosqauyl qoyyldy.
Býginde paydasynan ziyany kóp, jas ta kәri de paydalanatyn osynday elektrondyq temeki, sintetikalyq narkotiyk, bir ishseng qayta-qayta ishe berging keletin energetikalyq susyn sekildi ziyandy zattar kýnnen kýnge kóbeyip barady.
Solardyng biri – kaliyan, qor-qor týtini. Búl da janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay kóbeyip, óskeleng úrpaqty azdyryp barady. Býginde arnayy kónil kóteretin, tamaqtanatyn oryndardy qoyyp, jastar kólikke salyp alyp qorqorlatatyn jaghdaygha jetti.
Tipti jasóspirimderding ózi toptalyp kaliyan shegip, ainalasyn kók týtinge kómude.
Al kaliyannyng qúramynda ne bar ekeni, ne qosyp jatqany mýldem belgisiz. Oghan temekiden bólek týrli aromatizatorlar, masaytatyn zattar qosylatyny jasyryn emes. Oghan gashishi te, araq ta, koniyak ta qosuy әbden mýmkin. Ony qadaghalap jatqan bir jan joq! Sonyng saldarynan býginde otbasymyzben qoghamdyq jerge baryp tamaq ishu mýmkin bolmay qaldy. Aynalamyz kók týtin, onyng zansyz ekenin eskerip jatqan kәsipker joq. Búl – dabyl qagharlyq jaghday!
Ras, kaliyandy qoghamdyq oryndarda qoldanugha zang jýzinde tyiym bar. Alayda búl norma oryndalmay otyr. Óitkeni, 3 jyl boyy kәsipkerlik subektilerin tekseruge moratoriy boldy. Tekseristi toqtatu degen zandy búzugha bolady degen sóz emes qoy. Biraq paydagha dәndegen kәsipkerler múny paydalanyp qalugha tyrysty.
Kaliyan taratushylar tek ózderining ghana emes, qasyndaghy adamdardyng da densaulyqtaryna ziyanyn tiygizude. Qoghamdyq oryndargha tynyghugha barghan adamdar eriksiz kórshi ýstelde kaliyan shegushilerding týtinimen tynystaugha mәjbýr.
Búghan eskertu jasap, shaghym aitsanyz, kóp bolsa, kaliyan shegushige әkimshilik shara qoldanylyp, aiyppúl salynuy mýmkin. Onyng kólemi nebәri 15 ailyq eseptik kórsetkish mólsherindegi soma ghana. Al osyny úsynyp otyrghan kәsipkerge eshnәrse de bolmaydy. Óitkeni ol zanda kózdelmegen.
Sondyqtan búl mәseleni de jiti qarap, zannamalyq negizde toqtau salatyn kez jetti dep bilemin. Áriptesterimdi osyghan shaqyramyn.
Búl rette, Últtyq ekonomika ministrligining atalghan mәselege qatysty әreketi men ústanymy kónil kónshitpeydi.
Áriyne, ekonomikany damytqan jaqsy, el qazynasyn qampaytatyn týsimning artqany dúrys. Biraq, ol halyq densaulyghynyng esebinen bolmauy tiyis.
Elimizding basty baylyghy – adam. Onyng denining sau, sanasynyng sergek, ziyandy әdetterden aulaq boluy bәrinen manyzdy.
Sondyqtan, qoghamdy kaliyannan aryltyp, oghan mýldem tyiym salu qajet dep esepteymin.
Osy aitylghandardy eskere otyryp, kelesi sharalardy qolgha aludy úsynamyn:
Birinshi. Ishki ister ministrligi men Últtyq ekonomika ministrligi birlese otyryp, barsha kónil kóteru oryndaryna reyd úiymdastyryp, kaliyannyng elge kiruine, onyng tútynylu zandylyghyna tekseru jýrgizui qajet.
Ekinshi. Densaulyq saqtau ministrligi elimizdegi qoldanylyp jýrgen kaliyannyng qúramyna, shygharatyn týtinine saraptama jasap, onyng adam densaulyghyna tiygizetin ziyany boyynsha qorytyndy әzirleui tiyis.
Ýshinshi. QR Ýkimeti elimizde kaliyandy qoldanugha mýldem tyiym saludy jәne ony búzghandargha edәuir jauapkershilik taghayyndaudy kózdeytin zang jobasyn әzirleui qajet.
Qúrmetpen, «AMANAT» fraksiyasynyng deputattary, Dәulet Túrlyhanov
Abai.kz