"Sonau ótken ghasyrdyng 1929 jylynyng kýzine qaray jergilikti qazaqtardy kolhozdastyrugha baylanysty qolyndaghy malynan aiyrylghan el-júrt ashygha bastady. Áke-sheshem ózara kenese kele, Shúbartaudyng Barshatasyndaghy ýiin tastap, toghyz joldyng toraby Ayagózge bet alypty. Men sol kezde alty jasta ghana ekenmin.

Biraq, mynda kelgende de ashyghyp, sendey soghysqan halyqty kóredi. Sol kezderde jemis-jiydegi mol, suly, nuly ónir Ýrjargha әreng jetip, osy elding Kókózek auylyna toqtaydy. Ákem Múhametjan osy auylgha ústa bolyp ornalasyp, júmysqa kirisedi. Anam Orynbasar meni baghyp әri baqsha salyp jan saqtaugha әreket etken eken. Degenmen, anam kelesi balasyna jýkti bolyp jýrip, bosanar kezinde kóp qan ketkendikten qaytys bolady. Ákem de ile-shala auyr júmystan densaulyghyn joghaltyp, kóz júmady. Sóitip men túl jetim qalyppyn. Osy audannyng Qaramoyyl eldi mekeninde túratyn alys aghayynymyz meni qolyna alyp, on jasqa deyin baghyp- qaghady. Keyinnen Jogharghy Eginsu auylyndaghy mektepti bitirip, sol uaqyttardaghy beyneti mol auyr júmystargha jegildim", – deydi Ekinshi jahan soghysynyng ardageri, toqsannyng jeteuinen asqan Altynhan Ómirjanov aqsaqal әren-әreng sóilep.

Degenmen, kóbine qasynda otyrghan qyzdary aqsaqaldyng sózin týzep, ol kisining jamylyp otyrghan kórpesin qymtap, bizding anyq-qanyq jazuymyzgha kómektesip jiberdi.

"Sóitip jýrgenimde, 1940 jyldyng kýz aiynda meni әskery kommisariat  әsker qataryna  shaqyryp, atty polktyng  qúramyna alyndym. Men sekildi soghysqa shaqyrylghandardyng týgelin at-arbagha otyrghyzyp, birneshe kýn jýrip Ayagózge jettik. Osy aradan bizderdi vagondargha tiyip, Reseyding Chelyabinsk qalasyna әkeldi. Búl qalada jan-jaqtan kelgenderdi iriktep, jetpis jasóspirimdi әskery mektepke qabyldady. Bizdi alty ay oqytyp jәne soghys tәsilderine jattyqtyryp, artynan sujana forma kiygizdirip, ýzdik shyqqandarymyzgha әskery shen berip, soghysqa attandyrdy.

Men búl mektepten agha serjant bolyp shyqtym. Sodan, 1942 jyly Dondaghy Rostov qalasynda qaramaghymda 90 adamy bar vzvodqa komandir bolyp, soghysqa kiristim. Maydannyng aldynghy shebinde soghysqandyqtan bolar, naghyz joyqyn qantógis arpalystyng arasynda jýrdik. Áli kýnge deyin esimde, bir kotelden tamaq iship otyrghan  dosym Túrysbek Turlin degen azamatty (Ýrjardyng jigiti edi) oida-joqta nemis snayperi qaghyp týsirdi. Orynymnan atyp túrghan mening tura qúlaghymnyng túsynan janaghy nemis mergenining oghy zyng etip óte shyqty. Abyroy bolghanda tiymedi. Kezekti úrystan keyin, qasymdaghy jauyngerlermen birge qabyr qazyp, dosymdy jerledim. Áli oiymda, jerlegen jerimiz ýlken terekting týbi bolatyn. Belgi retinde ýstine temir esikti japtym. Mende kezekti qoyan-qoltyq úrys kezinde jaralanyp qaldym. Qasyma jetip kelgen nemisting etjendi, dәu jauyngeri meni qylghyndyryp, ishtigin bókseme kirgizip jiberdi. Mende qarap qalmadym. Vintovkamnyng úshyndaghy pyshaqty onyng qarynyna tyghyp jiberdim. Áyteuir yshqynyp jýrip, әlgi nemisti aqyrghy kýshimmen úryp jyqtym. Aqqan qanymdy kóilegimdi jyrtyp, orap әreng toqtattym. Dalalyq gospitalida bir apta jatyp, emdelip shyqtym. Jaramdy qaraghan orys dәrigeri «Ty vezuchiy chelovek» - dep kýlgeni bar.

Sóitip, qandy úrystan aman qalghan biren-saran soldattarymdy  jinap, qaytadan kezekti maydangha dayyndala bastadyq. Osy kezderde bizding diviziyamyz Stalingrad týbinde túrghan bolatyn. Auany shynyltyr ayaz qysyp túr. Kýndiz okopta ot jaghyp jylynamyz. Týnde astymyzgha aghash tósep sol okopta jatamyz. Biraz kýnder dayyndyqtan ótken son, Stalingrad qalasyn jaudan azat etuge bizding diviziyamyz tikeley shabuyldy bastady. Nemister bizge qarsy on eki diviziyasyn úrysqa saldy.

Sol uaqyttardaghy adam senbes súrapyl soghys bastalyp ketti. Bombalar men snaryadtardyng soqqysynan Volga jaghasyndaghy Stalin atyndaghy qalanyng ýileri men ghimarattary typ-tipyl boldy. Tek keybir ýilerding morjalary ghana sorayyp kórinip túratyn. Ólikterden ayaq alyp jýre almaysyn. Úrys sayabyrsyp, tamaq әkelse sonshalyqty quanatynbyz. Keyde ýsh-tórt kýn ystyq  tamaq bolmay, tek qana qara nandy kemirip, qútydaghy sudy iship jýretinbiz. Qalany alu shayqasy alma kezek úrystarmen kóktemge deyin sozyldy. Áyteuir, kóp shyghynmen Stalingrad qalasyn jaudan tartyp aldyq. Sóitip, fashistterdi  Volga jәne Don ózeni atyrabynan yghystyra bastadyq. Kelesi bir kýni qyzu shayqas kezinde basyma oq tiyip, múrttay úshtym. Tegi oq alystan kelgen siyaqty. Sebebi, kaskany jәne onyng ishindegi qúlaqshynymdy tesip, qúlaghymnyng tura týbine tirelgen eken.

Abúiyr bolghanda, bastyng ishine kirip ketpegen. Qúlap týskenim esimde, ainalyp baryp, audaryla shalqamnan qúlappyn. Esim kirgende betim qar, basym men-zen. Kózim búldyrap, qarauytyp túrdy. Jer ainalyp túrghanday. Enbektep jýrip, qúlaqshynym men kaskamdy jinap aldym. Jelkem, samayym shylqyghan qan. Myltyghym men naganymdy qolyma alyp, ornymnan kóterilip, qasymda túrghan ýlken terekke sýienip otyrdym. Baghyma qaray, polk dәrigeri qardy ombylap kelip, «Omirjanov ty ranen?» - dedi. «Da» -deuge shamam әzer keldi. Qasyma kelip, jaramdy myqtap tartyp, orap baylady. Sonan song maghan qarap, «Idy po tropinke, tam gospitali» - dedi. Dalalyq gospitaligha poezdben jetkizdi. Jetkenshe betim kýp bolyp  isip ketti. Onda emdelip eki ay jattym.

Jyljyp 1943 jyl keldi. Ukrainanyng astanasy Kiyev ýshin qatty shayqas boldy. Úrys kezinde maghan jaqyn arada aviya bomba jarylyp, kontuziya aldym. Aspangha úshqanymdy jәne jerge qatty týskenimdi bilemin. Aynalam typ-tynysh bolyp qalghanday. Qasymnan tankter dybyssyz ótip jatty.   Sorghalaghan bomba aldymda edәuir jerde jýgirip bara jatqan polk komandiyrining ýstine týsip, týgi qalmapty. Men odan kóp artta kele jatqandyqtan, aua tolqynynyng kýshimen qatty  kontuziya alsamda, әiteuir aman qaldym. Kórer jaryghym bar eken. Sóitip, gospitalida eki jarym ay jattym. Estu qabiletim men sóileuim nashar boldy. Tәuir bolghan son, gospitalidan shyghyp, qaytadan jasaqtalyp jatqan bólimning qúramyna alyndym. Kiyev qalasyn jaudan qaytaryp alghan son, bizding diviziya qataryn tolyqtyryp Harikov qalasyna bet aldyq. Jolda kele jatyp, jau úshaqtarynyng bombylauyna úshyradyq. 

Dúshpannyng bir úshaghy bomba  tastasa, ekinshisi pulemetpen bizdi atqylady. Qatarymyz búzylyp, jan-jaqqa tym-tyraqay qashtyq. Jauyngerlerdin  kóbi jaqyn arada  aghyp jatqan ózenning jarynyn  astyna tyghyldy. Biraq, sol jardyng týbine tyghylghan әskerlerden eshkim tiri qalmady. Bizdi ainalyp úshqan  úshaqtar tastaytyn bombalary men  oqtary bitken son, keri qaytyp ketti. Alasapyrannan tiri qalghandarymyz qaytadan jinaldyq. Degenmen, tútas diviziyanyng jartysynan kóbi opat bolghan. Biraz soldattar  auyr jaralanyp, qaysybirining qol-ayaghy úshyp ketken, keybirining qaryndary aqtarylyp qalghan. Qatty qinalghandary «Atyp ket» - dep bizge jalyndy.

Mening vzvodymnan otyz adam ghana tiri qalghan eken. Jaralanghandardy jinap alyp, ary qaray qozghaldyq. Úzaq jýrip, aldymyzdan kóringen bir eldi mekenge kelip tireldik. Osy arada bólimimiz  tolghansha kidirip qaldyq. Komandir diviziyany «NKVD» - kelip, jibergen qatelikteri ýshin alyp ketti. Keyinnen bilgenimiz, diviziya belgilengen jerge deyin týnde jýrui kerek eken. Osy auylda  qatarymyz әbden tolyqqansha , bir ay kýttik. Qalpymyzgha kelgen son, Livov qalasyn jaudan azat etuge bet aldyq. Biraq, qorshaugha týsip, ormanda taghy bir apta jýrdik. Jeytin tamaqtarymyz tausylghan edi. Eki-ýsh kýnnen keyin, bizding úshaq ýstimizden qatqan nannyng (suhariyk) bir qabyn parashutpen bizge tastady. Onyng ózi biyik aghashtardyng jogharghy jaghyna ilinip qalyp, oqpen atyp әreng týsirdik. Múnyng ózi kóbimizge jetpedi. Amalsyzdan ózenge granata tastap, balyq auladyq. Shiykileu pisken, túzsyz tamaqtan betterimiz isip ketti. Ortalyqtan qorshaudy óz betterinmen búzyp shyghyndar degen búiryq alghan son, on- on bes adamnan bólinip týnde ózenge týsip, qalyng qoghanyng ishimen algha jýrdik. Kýz aiy bolghandyqtan aua-rayy suyq  edi. Kiyimderimizdi orap, belbeumen týiip, basymyzgha kóterip aldyq. Tórt kýn degende jau qorshauynan  qútyldyq. Sóitip  әreng degende  óz әskerlerimizdi  kezdestirdik.  Biraq, olar «Diyversantsyndar» - dep, bizdi qamap tastady.

Ózimizding onday emes ekendigimizdi әreng dәleldep, bosanyp shyqtyq. Qatarymyzdaghy soldattardyng birazy suda jýze almay, batyp ketken eken. Osynday qiynshylyqtardy kezdestire jýrip  Ukrainany azat ettik. Keyin Kingsbergti  alu  kezinde  taghy da auyr jaralanyp, gospitaligha týstim. Oq ortan jilinshikti bólip jibergen eken. Enbektep ilgeri jýrdim. Aldymnan sanitardy kezdestirdim.  Ol bolsa mashina tauyp, dalalyq gospitaligha jiberdi. Osy arada  ayaghyma ota  jasap, keudeme deyin gipske salyp, tyldaghy Baku qalasyna jiberdi. Toghyz ay em qabyldadym. Keyinnen taghy ýsh ay baldaqpen jýrip jattyqtym. Sauyghyp shyqqan son, elge qaytardy.

Qazir sol bir zúlmat qiyan-keski soghys jyldary esime jii týsip, sol uaqyttarda ózimning qasymda jýrgen kóptegen azamattardyng jau oqtarynan qalay qaza tapqandyghy , keybirining maltay almay sugha batyp ketkendigi  jәne auyr jaralanyp gospitalidarda qaytys bolghandyghy  oiyma  oralady. Aldaghy bolashaghymyzda múnday súrapyl soghystardyng bolmauyn, elimizding beybitshilikte ómir sýruin ishtey ýnemi tilep jýremin, – dedi jýzge tayap qalghan qart adam kýbirley sóilep.

Biz soghys ardagerine  myqty densaulyq  tilep, bergen suhbatyna rahmetimizdi aityp, alghysymyzdy bildirdik.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz