Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ózgeler 2260 4 pikir 29 Qantar, 2024 saghat 14:46

Orystardyng songhy ýmiti Nadejdin be?

Jana qaharman? Boris Nadejdinning avanturasy nemen ayaqtalady? Búl turaly Mezgil.kz portaly jazdy

2024 jylghy Reseydegi saylau nauqany sýlesoq bolatynday kórgingen-tin. Kandidat Putinning shtaby qazirgi preziydentti qoldap, qolyn tapsyrghan kezde, liyberaldyq sayasattyng ardageri Nemsovtyng ýzegelesi bolghan Nadejdin kýtpegen jerden belsendilik tanytty. Oghan Kremli preziydenttik saylaudyng birinshi kezeninen ótuge rúqsat berdi. Sodan keyin naghyz dýrbeleng bastaldy...

QAZAQSTANDAGhY ORYSTAR PUTINDI EMES, NADEJDINDI QOLDAUDA

Reseylikter Putinge qarsy ústanymdy kópshilik aldynda kórsetuding jәne ony eshtene bolmaytynday etip jasaudyng jolyn tapty. Songhy kýnderi Resey preziydenttigine kandidat Boris Nadejdindi úsynu ýshin qol qoigha niyet bildirgenderding belsendiligi kýrt artty. Qol qobshylardyng úzyn-sonar nópiri Qazaqstannan da tabyldy. Elimizde jýrgen Resey azamattary Putindi emes, Nadejdindi qoldaytyndyqtaryn bildirip, qol qoygha kezekke túryp jatyr.

1706173105402500.jpg

(Skrin orda.kz saytynan)

Nadejdin partiyadan úsynylatyndyqtan, odan Resey Federasiyasynyng týrli ónirlerinde keminde jýz myng qol jinau talap etiledi. Tapsyru merzimi - 31 qantar. Onyng merziminde oryndalatyny aidan anyq: 21 qantarda oghan 46 myn, al 22 qantarda 15 myng ghana qol jetpey túrghan. Mәsele, Nadejdin jaqtaushylarynyng qazirgi qarqynynan seskengen Kremli iydeologtary syltau tauyp, ony dodagha jibermey qoy qaupi joghary.

ANYGhY:

Ózin Vladimir Putinning qarsylasy dep sanaytyn preziydenttikke jalghyz әleuetti kandidat Nadejdinning saylaualdy shtabyna Nadejdindi preziydenttikke úsynu ýshin qol qoiygha niyet bildirgenderding kezegi túra bastady. Búl adamdardyng barlyghy qazirgi preziydentke qarsy emes, kerisinshe olar qazir tanda oryn alyp otyrghan geosayasy jәne ishki sayasy bólinushilikke baylanysty qoghamdy qalypptandyru baghytyndaghy sayasattaghy gumanizmning jaqtaushylary.

1706173003699504.jpg

BORIS NADEJDIN DEGEN KIM?

1990 jyldardyng basynan beri birneshe partiyany - «Onshyl kýshter odaghynan» (preziydent әkimshiligi basshysynyng qazirgi orynbasary Sergey Kiriyenko da bolghan) bastap, «Birynghay Resey» men «Ádil Reseyge» deyin auystyrghan reseylik sayasattyng ardageri býginde qoghamnyng osy túrghydan senetin adamyna ainalghany tang qalarlyq. Qazir Nadejdin 2012 jyly Reseyding búrynghy ekonomika ministri (1992-1993 jyldar) Andrey Nechaev qúrghan «Azamattyq bastama» partiyasynan preziydenttikke ýmitker bolyp týsti.

2024 jylghy 15-17 nauryzdaghy preziydent saylauyndaghy bulletenige enu ýshin Nadejdin Reseyding 100 ónirinde kem degende 40 myng qol jinauy kerek edi. Jәne ol osy qoldy jinady. Ýmitkerding saytynda búl plankanyng enserilgeni turaly habarlama payda boldy. Reseyding 75 ónirlerinde túratyn 100 mynnan astam adam oghan senim bildirdi. Biraq búl qoldardy Ortalyq saylau komissiyasy qabylday ma, sәikesinshe ýmitker Nadejdindi tirkey me degen ýlken mәsele.

1706173196262993.jpg

BÚL QOLDAU - NADEJDINDI QOLDAU EMES, KREMLGE QARSYLYQ!

Birinshi: Boris Nadejdin - soghysty toqtatudy qoldaytyn jalghyz ýmitker, biraq ol ýshin múny jasau onay emes. Onyng Reseydi Qytaydyng vassaly etip emes, Europagha qaytaru kerek degen mәlimdemesi taghy bar. Múnyng bәri, әriyne, ony Vladimir Putinning tikeley opponenti etedi.

Joq, úzaq kezekke túryp, pasporttyq mәlimetterdi kórsetuden qoryqpay, óz qolyn qoyyp jatqandardyng arasynda Nadejdin qazirgi preziydentti jene alady degen eles joq. Onyng ýstine, kópshiligi oghan kandidat bolugha mýmkindik beretinine senbeydi. Biraq kez kelgen sayasy jәne tipti narazylyq әreketteri – adamdardyng qazirgi Kremli sayasatyna kelispeushilik ústanymyn qauipsiz týrde kórsetip, ony qoldaytyndarmen sóilesudin, ózine jәne basqalargha býkil Reseyde bolyp jatqan oqighalarmen kelispeytinin týsindiruding tәsili.

BAQ taratqan derekkózder preziydenttikke úsynysty preziydent әkimshiligi úsynghanyn habarlady. Biraq ol Vladimir Putinge qarsy bola bastaghannan keyin Kremli «onyng qoldauynan bas tartty» degendi júrtqa jaydy. Nadejdinning óz basy múny әrqashan joqqa shygharyp keledi.

Dýisenbi kýni Nadejdindi úsynugha Kremli kelisken «liyberaldy» qanattan preziydenttikke taghy bir kandidat - «Jana adamdar» partiyasy basshysynyng orynbasary Aleksey Davankov qol qoydy. Sonymen qatar, ózi ýshin óte qauipsiz - Nadejdinnen aiyrmashylyghy, Davankov saylaugha qatysa alady - parlamenttik partiyadan kandidat retinde ol qol jinau qajettiliginen bosatyldy.

1706173296355385.jpeg

NADEJDINNING ÝSh JOSPARY

Sonymen Nadejdin óz saylaushylaryna qanday uәde berdi? Qaranyz:

1.Ata Zandy ózertip, búrynghy qalpyna keltirip, preziydent eki ret qana saylana alady, merzimi 4 jyl.

2.Sayasy tútqyndardy týgel bosatatyny aitty.

3.Soghysty toqtatyp, kelissóz prosessin bastaytynyn aityp, antisoghystyq ústanymyn jariyalady.

1706173406969208.jpeg

KREML ESEPTEN JANYLDY MA?

Sarapshylar bolsa: «Búl Kremli kelisimen jasalyp otyr. Ekinshisi Batysqa saylau әdil ótkndigin anghartyp, halyqtyng tamyryn basu», - deydi. Osy eseppen dodagha jiberilgen Nadejdindi Resey júrtynyng jappay qolday bastauy Reseydegi Krelmi rejiymine protestik kónil kýiding kýsh ala bastaghanyn kórsetedi.

Sarapshylar Boris Nadejdinning saylaugha deyin jiberiletinine kýmәnmen qaraydy, onyng ýstine ol PÁ baqylauynan shyghyp, Belarusi preziydentining songhy saylauynda Aleksandr Lukashenkogha shynayy bәsekelestik tughyzghan Svetlana Tihanovskaya tәrizdi túlghagha ainalady.

Ázirge onyng saylaualdy nauqandaghy belsendiligi saylaushylar ýshin әrqashan óte manyzdy bolatyn balamanyng boluyn sezinedi. Bәlkim, saylaugha kópten beri barmaytyndardyng nazaryn audarar. Búl adamdardyng dauystary da saylauda óte manyzdy (onyng ishinde songhy jenimpazdy zandastyru ýshin de).

1706173468679617.jpg

NADEJDIN TIHANOVSKAYa BOLA ALA MA?

Sayasattanushy Abbas Ghallyamov «The Insider-ge» bergen súhbatynda Resey biyligine soghysqa qarsy kandidat qajet ekenin, sebebi sayasy kýn tәrtibindegi basty mәsele soghys pen beybitshilik turaly mәsele ekenin atap ótti: «Tirkelgenderding barlyghy soghysty qoldaytyn kandidattar - Putiyn, Sluskiy, Zuganov, Nechaev. Búl kandidattarmen ótkiziletin saylau - saylaushylardyng arasynda standau joq degen sezim tudyrady. Yaghniy, elektoratty aldau kerek.  Aldaytyn kandidat kerek. Múnday saylau rejimdi zandastyrumen emes, delegitimizasiyamen ayaqtalady.

Kremli soghysqa qarsy kandidattardyng bireuin tirkeudi oilady. Biraq oppozisiyashylardyng ony ózderindey qabyldamauy jәne saylaugha barmauy ýshin ol Sobchak siyaqty bolmashy boluy tiyis. Sonda kelu tómen bolady, tek loyalister ghana keledi, búl soghysqa qarsy kandidat birneshe payyz jinaydy. Resmy týrde kinәlaytyn eshtene joq - soghysqa qarsy kandidat bulleteniderde boldy, birneshe payyz jinady, mine sizge soghysqa qarsy kónil-kýiding baghasy.

Alayda, soghysqa qarsy kandidat 2018 jyly Sobchak siyaqty shynayy nauqan ótkizui kerek. Ol biylikpen bulleteniderde jәne saylau alany sheginen tys kýreske dayyn bolugha tiyis. Nauqannyng ýsh aiy - kóp, eger kandidat búl uaqytty Navalinyy ruhynda ótkizuge júmsasa, Tihanovskayanyng keysi qaytalanady.

Qazir Kremlige sayasy emes, arnayy qyzmet әdisteri qajet. Mysaly, kandidattyng balalaryn kepilge alu nemese әiteuir bir ilik izdeu. Eger Kremli búl kandidatty tolyghymen baqylap otyratynyna kóz jetkizse, onda ol ony tolyghymen tirkeuge kelisedi».

Sayasattanushy Mihail Savva Boris Nadejdin preziydent әkimshiligi basshysynyng orynbasary Sergey Kiyreenkomen tyghyz baylanysty adam ekenin eske saldy. ol ishki sayasatqa, birinshi kezekte saylaugha jauap beredi:

«Mening oiymsha, Nadejdindi úsynu - búl reseylik biylikting imitasiyalyq strategiyasynyng bir bóligi. Olar shynayy saylaudy josparlamaydy, biraq osynday bәsekeli saylaudyng kórinisin jasaghysy keledi.

Osy túrghydan Nadejdin biylik ýshin ontayly kandidat bolyp tabylady. Reseydegi rejimge narazy barlyq adamdardy óz jaghyna tartugha mýldem mýmkindik joq, sebebi olar rejimge shynymen narazy jәne onymen oinamaydy.

Búl Nadejdinge ne ýshin qajet, odan súrauy kerek. Men onyng búrynghy Sergey Kiriyenkomen tyghyz baylanysyn ghana aita alamyn».

NADEJDINDE «NADEJDA» JOQ!

Áriyne, paradoks mynada: Nadejdinning qoldauy neghúrlym belsendi bolsa, onyng qansha qol jinaghanyna qaramastan, saylaugha qatysugha jiberilu yqtimaldyghy soghúrlym tómen bolady. Ol búrynnan kele jatqan, tәjiriybeli, jol berilgenderding shegin jaqsy sezinetin jәne revolusiyalyq tosyn syi-siyapatqa beyim sayasatker bolghandyqtan ghana qazirgi kezenge deyin jiberildi. Qazir ol «Azamattyq bastama» partiyasynyng ókili, al 2016 jyly «Birynghay Reseyde» boldy, 2021 jyly «Ádil Reseyden» Memlekettik Dumagha kiruge tyrysty. Taghy bir paradoks: búl onyng «qalypty» ekenin jәne ony Reseydegi túraqtylyqty búzyp, búzyp otyrghan radikaldanghan biylik jaghdayynda erekshe tartymdy etedi.

RESEY TIHANOVSKAYa PRESEDENTINING QAYTALANUYNAN QORQADY

Boris Nadejdinning tanymaldylyghynyng artuyna baylanysty kópshilik 2020 jyly Aleksandr Lukashenkonyng merekesin búza bilgen Svetlana Tihanovskayanyng fenomenin eske alady. Onyng tóniregindegi qarapayym ýy sharuasyndaghy әiel saylauda jeniske jetkenshe, ony shyndap qabyldamaghan. Biylikti ústap túru ýshin asa kýsh-jiger qajet boldy. Alayda, Kremli Belarusi daghdarysynan barlyq qajetti qorytyndyny jasaghany jәne reseylik negizde múnday nәrsening qaytalanuyna jol bermeytini anyq.

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres qorynyng kóshbasshysy Aleksey Navalinyy saylau ayaqtalghangha deyin Zapolyariedegi alys lagerige jóneltilgeni de Kremli saqtyghynan jasalghan qadam.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3317
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6024