Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2723 0 pikir 7 Qarasha, 2013 saghat 05:30

Qazaq tili: Naqty isti qolgha alsaq

«Alash» avtonomiyasynyng qúrylghanyna bir ghasyrlyq mereytoy da jaqyndap keledi. Alashordanyng qazaq ýshin qadiri - alash ardaqtylary últymyzdyng memlekettik dәrejede oilau men is jýrgizuding jýiesin bastap ketkendiginde. Qazirgi memlekettik qúrylymdardyng qúrylu hronikasyn da sol alashtyq kezennen bastaghan jón, әitpese, biz bәrin kenestik-bәlshebektik kezenge aparyp tireuden tanbay kelemiz. Tipti, Ishki ister ministrligining múrajayynda da, qazaq polisiyasynyng qúrylghan kýni de halqymyzdy qan qaqsatqan, qaq jarghan milisiyanyng qúrylghan kýnimen esepteledi...

            Býginde birshama últshyl azamattar týrlishe birigu joldaryn qarastyruda. Bәrining de orny men jóni bar. Biraq birigu tek qana ispen kórinis tabady, qalghany jinalu ghana. Sondyqtan da til sayasatyna qatysty memlettik hatshygha jóneltilgen úsynysty, últshyl azamattardyng nazaryna qozghau salu ýshin taghy da salyp otyrmyn, óitkeni, memhatshy әli ýnsiz.

Kezinde Til komiytetin qúrghyzu halqymyzgha onaygha týsken joq, qanshama jyldar boyy úsynylyp kelip, әreng qúrylghan edi. Biraq onyng qúzyry men qauqary býginde syn kótermeydi. Mәseleni sheshuge de, oryndatugha da mýmkindigi joq, memlekettik sipaty anyqtalmaghan.

«Alash» avtonomiyasynyng qúrylghanyna bir ghasyrlyq mereytoy da jaqyndap keledi. Alashordanyng qazaq ýshin qadiri - alash ardaqtylary últymyzdyng memlekettik dәrejede oilau men is jýrgizuding jýiesin bastap ketkendiginde. Qazirgi memlekettik qúrylymdardyng qúrylu hronikasyn da sol alashtyq kezennen bastaghan jón, әitpese, biz bәrin kenestik-bәlshebektik kezenge aparyp tireuden tanbay kelemiz. Tipti, Ishki ister ministrligining múrajayynda da, qazaq polisiyasynyng qúrylghan kýni de halqymyzdy qan qaqsatqan, qaq jarghan milisiyanyng qúrylghan kýnimen esepteledi...

            Býginde birshama últshyl azamattar týrlishe birigu joldaryn qarastyruda. Bәrining de orny men jóni bar. Biraq birigu tek qana ispen kórinis tabady, qalghany jinalu ghana. Sondyqtan da til sayasatyna qatysty memlettik hatshygha jóneltilgen úsynysty, últshyl azamattardyng nazaryna qozghau salu ýshin taghy da salyp otyrmyn, óitkeni, memhatshy әli ýnsiz.

Kezinde Til komiytetin qúrghyzu halqymyzgha onaygha týsken joq, qanshama jyldar boyy úsynylyp kelip, әreng qúrylghan edi. Biraq onyng qúzyry men qauqary býginde syn kótermeydi. Mәseleni sheshuge de, oryndatugha da mýmkindigi joq, memlekettik sipaty anyqtalmaghan.

Ótken maqalada (http://old.abai.kz/content/serik-ergali-tildik-orta-bolmasa-memlekettik-til-degen-torden-ne-kaiyr ) tildik ortany qazaq tilin damytudaghy basty faktor retinde atay otyryp, Til sayasatynyng qúrylymdaryn ishki sayasattyng bir bóligi retinde qarastyrudy úsynghan edik, ony bireu úqty, bireu úqpady. Bastysy - oqyrman da, til janashyrlary da selqos bolghan joq, basty súraq qoyyldy: endi ne isteu kerek?

Úqtyrmasyn bildirgen 11-qonaq: «Seke, ózing bir kezde qyzmet atqarghan Tilkomnyng býgingi siqyn bilesin, Sherubay ketse shermende bolayyn dep túr. Tilindi tarihshy basqarghan song ne onasyn. Shartarapqa belgili "Shayahmetov" (Til ortalyghy) shashylyp qaldy. Oblystardaghy basqarmalar basylyp qalghan. Onda bir-bir sheneunikter otyr. Erbol siyaqty birli-jarymy ghana tilge jany ashidy. Qalghandary qalghyp otyr. Endi ne isteymiz? Basyng isteushi edi ghoy, konkretno aitshy!» - degen.

Tómendegi keste sol saualgha jauap retinde úsynylyp otyr. Búny jeke jauap retinde emes, kópting aitqanyn jýielep, búqaranyng atynan berilgen jauap retinde qabyldap, shiykisin pisirip, endi osyny qalay biylikke ótkizemiz degen mәselege bas qatyru kerek.

S.Erghaliy

 

QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNDAGhY TIL SAYaSATYN JAQSARTU JÓNINDEGI ShARALAR

Mәsele taqyryby

Mәselening mazmúny

Sheshu joly

Nәtiyje

Eskeru

1

2

3

4

5

6

1.TIL SAYaSATYNYNG INFRAQÚRYLYMYN NYGhAYTU

1

Til sayasatyn qúrylymdandyru

Til sayasaty ýshin zang boyynsha uәkildik organy bolyp tabylatyn Til komiytetining qúzyry barynsha tómen, eldegi til ýrdisi (tendensiya) men ýderisine ie bola alatynday qauqarly emes.

Sonymen birge elding til sayasaty Ishki sayattyng bir bóligi retinde moyyndalmayynsha, búl salada naqty algha basu qiyn bolyp otyr.

1-jol.Tilkomdy agenttik dengeyine kóteru; barlyq tiginki (vertikal), kólbeu qúrylymdardy sonyng qúzyryna baghyndyru.

Til sayasatyna jauapty naqty uәkildik memlekettik organ payda bolady. Barlyq atqaru mýmkindigi tútasady, til sayasaty jana sipatqa, zandamalyq talapqa sәikestenedi. Barlyq resurs pen әleuet birigedi.

Til mәselesi tikeley memlekettik organnyng moynyna jýkteledi.Qazir ol vedomostvolyq  mazmúnda qalyp otyr.

2-jol.Tilkomdy Ishki sayasy qúrylymdargha biriktiru:

-  Til komiytetin tikeley Memhatshy qúzyryna kóshiru;

-  Oblystyq, qalalyq Til basqarmalaryn, bólimderin Ishki sayasat departamentterine qosyp, onyng júmysyna sosiolingvistikalyq mazmún beru.

Elding ishki sayasaty býgingi qoghamdyq ortada ushyghyp otyrghan mәseleni qamtidy; ishki sayasattyng osal túsy tolyghady; Til sayasatyna memleket tikeley aralasatynday qúrylym payda bolady. Qoghamdyq ortanyng aralasuymen  ishki sayasattyng mazmúny shynayylanady.

Barlyq resurs pen әleuet ýilestiriledi.

Til mәselesi qoghamdyq ortanyng aralasuymen memleketting sayasy nysanyna ainalady.

2

Memlekettik tilding qoghamdyq ortadaghy rólin nyghaytu

Býginde qoghamdyq ortada qazaq tilining qoldanymy barynsha әlsiz, qazaqtildi aqparatpen qamtu jәne memtilde memlekettik, kommersiyalyq salalardaghy qyzmet dengeyi qanaghattandyrmaydy. Atalmysh salalarda negizinen birtildi – orystildi mamandar men qyzmetshiler qamtylghan. Qostildik, ýshtildik mazmúngha bet búrghan elding til sayasatyna sәikes emes. Qoghamdyq ortada osyghan oray tildik shiyelenisu men arazdyq kórinisi basty oryngha shyqty.

Ýkimetting qaulysymen QR Ýkimetine Memlekettik tildi mindetti bilui tiyis mamandyqtardyn, lauazymdardyng tizbesibekitilui tiyis.

Eldegi ushyqqan til mәselesin sheshuge qogham men memleketting barlyq resursy men әleueti júmylugha mindettenedi. Elde shynayy qostildik aqual oryn alyp, montildik monopoliya joyylady. Qazaq tilining mәselesi sayasy taqyryp boludan syrghyitynday alghyshart qalyptasady.

Monotildi orta tarapynan baybalam men qarsylyq tuyndauy yqtimal, bir búl memleket tarapynan elding ishki sayasatyna qarsylyq retinde baghalanuy kerek.

2.QAZAQ TILIN LINGVISTIKALYQ JÁNE GhYLYMY JAGhYNAN DAMYTU

1

2

3

4

5

6

1

Til bilimi ghylymyn ýilestiru men úiymdastyru

Elde qazaq tilining ghylymy jaghyn irgeli zertteytin birden bir resmy mekeme – Til bilimi instituty, búdan basqa atalmysh ghylymy ýderiske JOO-daghy ondaghan filologiya kafedralary men ghylymiy-zertteu ortalyqtary qatysa alady. Alayda, atalmysh instituttyng bay tәjiriybesi men ghylymy resursy bola túra, keybir naqty zertteu taqyryby boyynsha tender ýderisinde jekelegen ortalyqtardan útylyp, mәsele sheshilmegen kýii qalatyn jayttar úshyrasady. Demek, atalmysh ghylymy mekemening resursy men әleuetin til paydasyna jaratu oidaghyday emes jәne onyng kәzirgi qúzyry jetkiliksiz. Nәtiyjesinde, qazaq tili terminologiya, orpoefiya, orfografiya, elektrondalu,jazu reformasy t.b. ózekti salalar boyynsha damymay otyr.

Til bilim institutyn, QazTEST ortalyghyn, Sh.Shayahmetov atyndaghy respublikalyq til ýiretu ortalyghyn biriktirip, Tilbilim ghylymi-oqytu ortalyghyn qúru kerek te, búghan qazaq tilining ghylymy tilbilim salasy men ony oqytu-baghalau mindetin jýktegen jón. Búl qúrylymdy til sayasatynyng uәkildik organynyng qarauyna bergen jón. Sebebi, qazirgi qazaq tili lingvistikalyq bilim mәselesimen shektelmeydi, bastysy - ózekti sayasiy-sosiolingvistikalyq salany qamtidy.

-             Tilbilim institutynyng aldyna qazaq tilin ghylymy jaghynan damytudyng naqty mindetteri men maqsattary qoyylady;

-             Qazaq tilining ghylym men praktikany tyghyz úshtastyratynday zerthanalar orfografiya, orpoefiya,

әlipbi, terminologiya, elektrondau mәselelerin sheshuge tikeley atsalysady;

-             Tilbilim salasy ýshin jalpy tenderlik ýderispen emes, arnayy memlekettik subsidiyamen qarjylanu mýmkindigi tuady.

 

2

Salalyq terminologiya men leksikologiyany damytu

Terminologiyany damytu jýiesiz, әuesqoylyq sipat alyp keledi. Tilding búl salasy ghylymy nysan retinde tilbilim salasyna tolyq ainalmay otyr. Búghan negizinen qarapayym til janashyrlary qatysyp, qazaqtildi ghylymy orta shet qaluda jәne ony ýilestiretindey, júmyldyratynday qúrylym joq. Búghan deyin terminderdi qarastyryp, bekitip kelgen Terminkomnyng ónimi tútynushylar tarapynan talay daugha qaldy, ghylymy dәieksiz, tújyrymsyz birqatar balamalar men terminder  qoldanugha jaramsyz bolyp keledi. Jana terminderdi taratu men siniru erejesi joq, olardy elektrondyq kenis pen qúraldar arqyly tanystyru men qoldanu mýmkindigi jasalmaghan. Sonymen birge qazaq tilining postindustrialdyq aqualyn arttyranday jana úghymdardyng balamasy da jýieli qolgha alynbay otyr, búl leksikalogiyanyn, stilistikanyng jýiesizdigin, zaman talabyn qanaghattandyrmay otyrghanyn kýnnen kýnge kórsetude. Tilding qalyptasqan stildik mýmkindigi keri ketip, orys tilining qalqasyna kóshti.

Tilbilim instituty janynan arnayy Terminologiyalyq zerthana qúrylghany jón. Ol eldegi barlyq filologiyalyq jәne ghylymy ortalyqtarmen qatynas ornatyp, týrli ghylymy salany termindendiruge sol salanyng ghalymdary men mamandaryn tartatynday jýie jasaqtalghany abzal.

-                  Túraqty týrde ghylymy terminologiyagha negizdelgen zerthana payda bolady;

-                  Árbir ghylymy sala ghalymdary termindi qalyptastyrugha qatystyrylady;

-                  Jana terminderdi engizuge ynghayly elektrondyq termin sózdigi qoldanysqa enedi;

-                  Qazaq tili jana leksikalyq birliktermen tolyghatyn jәne ony siniretindey jýie ornyghady.

 

3

Qazaq tilining jazu reformasyn jýzege asyru – Álipby mәselesi.

Elbasynyng 2012 jylghy Halyqqa joldauynda aitylghan Latyn qarpine kóshu bastamasy qoghamdyq ortada ghana talqylaumen shektelip keledi. Atqaratyn naqty qúzyrly qúrylym joq. Bilim jәne ghylym ministrligi janynan qúrylghan top týrli otyrystargha qatysqany bolmasa, naqty ghylymy saraptau men taldaulardy úiymdastyra almady jәne oghan shamasy da, qúzyry da bolmady.

Tilbilim instituty janynan arnayy Jazu reformasy jónindegi zerthana qúrylghany jón. Qazaq tilining jazuyna qatysty naqty mәselelerdi synaq pen tәjiriybeden ótkizu arqyly jәne emlening ghylymy qaghidalaryn qayta qaraytynday ghylymy topty toptastyruy qajet.

  • Jazu reformasyn naqty qolgha alatyn arnayy ghylymy ortalyq payda bolady;
  • Jazu reformasy teoriya men praktikany qamtityn ghylymy saraptamalyq ýderisti baqylau men basqaru qolgha alynady;
  • Ghylymy tildik mindet jalang populizmnen qútylady, ghylymy әleuet pen resurs ýilestiriledi;

naqty ghylymy sipat alady jәne әzirleuden jýzege asyrugha deyingi barlyq saty bir qolda bolady.

 

3.QAZAQ TILINING TILDIK ORTASYN KENEYTU

1

2

3

4

5

6

1

Qazaq tilining qoldanym ayasy – Tildik orta.

Býginde qazaq tiline qatysty audarma salasy damymay otyr. Sebep - resmi, beyresmy tildik orta qazaq tili ýshin barynsha tarylghan. Búl aspekt «Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamada» jete qarastyrylmaghan. Nәtiyjesinde qazaq tilining tildik shekarasy – audarma, jәne onyng qoldanym ayasy – tildik orta barghan sayyn mәselesi qordalanghan jaghdaygha tirelude:  qazaq mektebine orystildi balalar til ýirenbey kelude; jazbasha tildik orta bolyp tabylatyn oqulyqtar men әdebiyetter jetkiliksiz–kesirinen jogharghy oqu oryndaryndaghy qazaqtildi studentterding oqu jaghdayy meylinshe tómen t.t.

Osyghan oray memlekettik tilding ortasyn nyghaytu sayasaty qajet.

  1. Qazaq tilin ýiretushiler qauymy qúrylyp, olargha arnayy memlekettik taraptan tegin tehnikalyq resurs kózin jasaqtau kerek.
  2. Árbir Orta-joghary oqu mekemesining memlekettik tildi mengertuge, qazaqtildi maman әzirleuge sәikestigi nazarda bolatynday indikator әzirlenip, túraqty monitoring ótkizu qolgha alynghany maqúl.
  3. Eldegi tildik ortany túraqty týrde monitoring jasaugha nazar audaryluy tiyis.

1.Eldegi qazaq tilin oqytushylar ózderine say mәrtebe men bedelge ie bolady;qazaq tilin ýirenu jana satygha kóteriledi;

2.Eldegi demografiyalyq jaghday tildik ortamen sәikestenedi jәne til sayasatyna qatysty qoghamdyq arazdyq azayyp, shynayy otanshyldyq kýsheyedi.

 

2

Qazaq tilining ózge tildermen araqatysy – Audarma.

Resmiy-beyresmy forumdar men otyrystarda audarma júmysy qazaq tilining paydasyna jaratylmaghan, kóbine qarastyrylmaydy – nәtiyjesinde qazaq tilining qajettiligi meylinshe qúldyray týsude.  Qazaq tilining ózge tildermen araqatysy ashylmaghan, shekarasy joq bolyp otyr.

  1. Barlyq memlekettik organdar men úiymdarda qazaq tilining resmy tildik ortasyn nyghaytu ýshin jәne orystildi qyzmetshilerding memtildi ýirenuine, monotildilikten ajyrauyna týrtki bolarlyqtay ilespe audarma engizilui kerek;
  2. Qoldanbaly audarma júmysy qazaq tilining sheteldik tildermen araqatysy retinde erekshe qolgha alynuy qajet;
  3. Audarmashylargha kónil bólinip, qazaqstandyq audarmashylar qauymdastyghy qúrylghany abzal.

 

1.Elding tildik ortasynda qazaq tilining shekarasy men aumaghy payda bolady;

2.Qazaq tilining shet tilderimen araqatysy damidy, sonyng nәtiyjesinde terminologiya men tilmashtyq qyzmet erekshe satygha kóterildi;

3.Audarmashylyq qyzmetting abyroyy artyp, onyng sapasy men qyzmet ayasy ornyghady, audarmashylardyng mindeti naqtylanyp, jauapkerligi men sauaty artady.

 

 

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406