Ótken jyly Almaty oblysyndaghy Eskeldi men Kerbúlaq audandary shekarasynan Rudnichnyy kentine deyingi jol bóliginde qayta jóndeu júmystary jýrgizildi. Osy «Kóksu – Kirovsk – Qarabúlaq – Qaynarly» jobasyna 400 mln tenge kóleminde qarjy júmsalypty. Biraq júrttyng quanyshy úzaqqa barmady. Kóktem shygha sala asfalit joldyng byt-shyty shyqty. Key jeri opyrylyp ta qaldy.

Ótken jyly Almaty oblysyndaghy Eskeldi men Kerbúlaq audandary shekarasynan Rudnichnyy kentine deyingi jol bóliginde qayta jóndeu júmystary jýrgizildi. Osy «Kóksu – Kirovsk – Qarabúlaq – Qaynarly» jobasyna 400 mln tenge kóleminde qarjy júmsalypty. Biraq júrttyng quanyshy úzaqqa barmady. Kóktem shygha sala asfalit joldyng byt-shyty shyqty. Key jeri opyrylyp ta qaldy.

Jolgha kómilgen aqsha

Joldaghy jóndeu júmystaryn «Taldy­qor­ghan joldary» merdiger-firma jýrgiz­gen kórinedi. Jol salushylardyng qiyrshyq tastyng ornyna nyghyzdalghan balshyqty әkep tósegeni anyqtaldy. Ony da alystan tasymay, jaqyn mandaghy taudyng bau­rayy­nan qazyp alghan. Sonday-aq Kóksu ózenindegi eski kópirding ornyna janasy salynyp, túrghyndardy bir quantyp edi. Biraq jana kópir eskisinen de beter apatty bolyp shyqty. Túghyryn su shayghan kópir bir jaghyna qisayyp qalghan. Ýstindegi taq­ta­lary da dúrys ornatylmaghan. Taqta men túghyrdyng arasyna salynatyn arnayy amortizasiyalyq jabyndynyng ornyna qúrylysshylar mәshiyne donghalaghynyng rezenkesin tósepti. Ol az bolghanday, ózen jaghasyndaghy beton jabyndyny topy­raq­tyng ýstine salghandyqtan, ony da su shayyp ketken. Byltyrghy kýzde komissiya kópirdi qabyldap aludan bas tartqan eken. Sonda da «qisyq» kópirdi búzyp qayta saludyng ornyna búrynghyny jamap-jasqay saludy jón kóripti.

Al joldaghy asfalittyng kóterilip kele jatqany turaly aqparat oblys bas­shy­ly­ghynyng qúlaghyna kóktemde-aq jetken. Tipti bir jiynda «Taldyqorghan joldary» JShS-na osyghan qatysty eskertu aitylyp, joldy óz esebinen jóndeu talap etildi. Tras­sagha taghy da auyr tehnika men júmys­shy­lardy әkelgennen keyin jolda jóndeu júmystary qayta jýrgizildi.

Almaty oblystyq jol basqarmasynyng búghan qatysty óz pikiri bar. Osy mekemening bas mamany Qayrat Múqanovtyng aituyn­sha, byltyr qúrylysshylar jolgha iri týiir­shikti asfalittyng bir qabatyn ghana salghan. Jobagha sәikes múnday qabat ekeu boluy qajet. Sondyqtan biyl onyng ýstine úsaq týiirshik taghy bir qabat salyndy. Onyng qanshagha jaraytynyn eshkim tap basyp aita almaydy. Bir qyzyghy, jolgha kómilgen milliondaghan budjet qarjysy ýshin eshkim de jauap bergen joq.

Ótkende Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev ta Elbasy tap­syr­masyn oryndaugha arnalghan selek­tor­lyq jiynda oblystaghy budjet «para­doks­taryna» toqtalghan bolatyn. Mәselen, Besqaraghay audanynda 90 oryndyq bala­baqshagha 228 mln tenge júmsalsa, Ayagóz audanynda osynday qarjygha 140 oryn­dyq balabaqsha salynyp jatyr eken. Son­day-aq Tarbaghatay audanyndaghy bir tipti mektep qúrylysynyng qúny – 289 mln ten­ge, al Kýrshim audanynda – 352 mln tenge.

«Preziydent Núrsúltan Nazarbaev, eng aldymen, memlekettik baghdarlamalardyng oryndaluyna nazar audardy. Budjetti ontaylandyru manyzdy sharua, sondyqtan memleketting qarjysyn tiyimdi júmsau qajet» deydi әkim.

Ayta berse, býkil el boyynsha budjet qarjysyn tiyimdi paydalanbau mysaldary kóp. Sondyqtan endigi kezekte budjet shy­ghy­nyn azaytu mәselesi kýn tәrtibine qoyy­lyp otyr.

Ontaylandyru sayasaty

Sarapshylar da bizdegi budjet qar­jy­sy­nyng tiyimdi júmsaluy TMD elderimen salys­tyrghanda orta dengeyden tómen dep baghalaydy. Mәselen, kóptegen memlekettik baghdarlamalar birin-biri qaytalaydy. Birqatar óndiris oryndary iske jara­tyl­may túrsa, janadan payda bolghan kәsip­oryndar óz salasynda bәsekening bar-joghyn tekserip jatpaydy. Jana teh­no­logiyalar esebinen shyghyndy azaytu ja­ghy kóbine úmyt qalady. Múnday kelen­siz­dikter ónerkәsip óndirisinde (avia­qú­rylys) de, auyl sharuashylyghy jәne basqa da salalarda tabylady.

Degenmen elimiz budjet sayasatyn on­tay­landyru jolyna týse bastaghan synay­ly. Biyldyng ózinde 2014-2016 jyl­dargha ar­nalghan respublikalyq bud­jet­ting ja­nasha kózqaraspen, jana tújy­rym­damagha sýienip jasala bastaghany bayqalady.

Ekonomika jәne budjetti josparlau ministrligining songhy úsynysy – týsetin tabys pen tapshylyqty azaytu boyynsha naqtylanghan boljamdy esepke alyp, budjet shyghynyn 6 033,4 mlrd tengege deyin týsiru, yaghny 65,6 mlrd tengege qys­qartu. Ekonomika ministri Erbolat Do­saev­tyng aituynsha, 2013-2015 jyl­dargha arnalghan budjetting shyghyny 165,8 mlrd tengege azany tiyis. Osy qarjynyng bir bóligi (100 mlrd tenge) iri investisiyalyq jobalardy jýzege asyrugha baghyttalmaq. Mәselen, 30 mlrd tenge «Jezqazghan-Beyneu» temirjol jelisining qúrylysyna, 30 mlrd tenge – «Bәiterek NUH» AQ jar­ghy­lyq kapitalyn úlghaytugha, 20 mlrd tenge – EHRO-2017 kórmesin ótkizuge, Asta­na­da­ghy apatty ýilerdi búzu jobasyn oryndaugha alyn­ghan nesiyeni «Samúryq-qazyna» ÁAQ-na qaytarugha 20 mlrd tenge bólinedi.

«Respublikalyq budjet tapshylyghy 80 mlrd tengege (0,2 payyz) kemitildi, ol 790,6 mlrd tengeni qúraydy. Osylaysha, bud­jet qarjysyn iygeruding jaghymsyz tús­tary joyylady», – dedi E.Dosaev.

Josparlau men oryndaudaghy alshaqtyq

Álbette, budjetti qaghaz jýzinde eseptep, josparlau bir basqa. Oryn­da­luy­na kelgende jyl sayynghy olqy­lyq­tardyng qaytalana beretini qyzyq. Res­publikalyq budjetting oryndaluy turaly Ýkimet pen Esep komiytetining tarapyna aitylatyn syn-eskertpeler de esh ózger­meydi. Búl budjetti josparlau men onyng jýzege asuyna qatysty birqatar týit­kil­derge baylanysty.

Birinshiden, budjet bagh­dar­la­ma­la­ry­nyng negizi men derekterding shynayylyghy ýshin zang jýzinde әkimshilik jauapkershilikting kórsetilmeui. Qalyptasqan «dәstýrge» say josparly kezenge budjetti qúraghan kezde dәiektelmegen, kóterinki shyghyndar kór­se­tiledi. Aldynghy jyldary jýzege asy­ryl­ghan budjet jobalarynyng nәtiyjesi esep­ke alynbaydy. Normalar men nor­mativter oryndalmaydy. Sonyng nәtiy­je­sinde budjet qarjysy tiyisti dәrejede iygerilmey qalady. Oghan qosa, qúzyrly oryndar budjet ótinishine engizilgen mәlimetterding dúrys-búrystyghyn teksere almaydy.

Ekinshiden, jergilikti atqarushy organ­dar­dyng respublikalyq budjetten bóli­netin transfertterdi iygermeui. Maqsatty transfertterdi bólu jónindegi sheshimdi jergilikti atqarushy organdar óz betinshe qabyl­day almaydy. Ony ortalyq atqa­rushy organdarmen kelisui kerek. Búl rәsimge de uaqyt pen shyghyn kóp ketedi. Búl óz kezeginde jauapkershilikti azaytyp, qar­jy­nyng kesh týsuine әser etedi. Oghan bilim, densaulyq saqtau, infraqúrylym nysan­da­ry qúrylysyna respublikalyq bud­jetten bólinetin qarjynyng maqsatsyz júmsalyp nemese der kezinde iygerilmey qalatyn mysaldary dәlel. Ýshinshiden, búl ýshjyldyq budjetting formaldyq sipaty. Elimizde 2009 jyldan beri ýsh­jyldyq budjet qabyldanatyny bel­gili. Kezinde onyng biraz artyqshylyqtary dәleldengenimen, tәjiriybe jýzinde bas­qasha bolyp shyqty. Tórtinshiden, mem­le­ketting qatysuymen zandy túlghalardyng jyl sayyn kóp qúryluy. Olardy qorlan­dyrugha da shyghyn óse týsedi. Kvaziy­memlekettik sektordaghy subektilerge bólinetin qarjy tiyimdi júmsalmaydy. Besinshiden, budjet qarjysy esebinen salynyp jatqan jobalardyng qymbattap ketui. Búl mәselege ótkende Elbasy da nazar audardy. Pre­ziydentimiz aitqanday, jobalyq-smetalyq qújattardy әzirleu tónireginde kýmәndi biznesting tútas bir salasy qalyptasqangha úqsaydy. Jogharyda keltirilgen mysal­da­ghyday, birdey nysan­dar­dyng qúrylysyna әrtýrli qarjynyng júmsaluy da sonyng bir aighaghy bolsa kerek. Sondyqtan eng әueli budjetti jos­par­lau men oryndaluy ara­syndaghy alshaq­tyqty jougha kirisken dú­rys bolar.

Avtor: Gýlnar AHMETOVA

"Alash ainasy" gazeti