Toranghy elimizding shóldi ónirinde erte zamandardan ósip kele jatqan qasiyetti de, kiyeli aghashtyng biri sanalady. Ol kóbine qúrghaq dalaly aimaqtardyng taqyrly, túzdy, borpyldaq sortandy, qúmdauytty, shóleytti, shóldi alqaptaryndaghy ózen angharlarynda, búiratty qúm jotalarynyng arasyndaghy oipandau jerlerde ósetin birden-bir biyik dingekti aghash.

Qazaq halqy toranghy aghashyn ejelden-aq «shól dalanyng padishasy» dep erekshe qasterlep, ony otyn retinde otqa jaghugha rúqsat etpeydi, tipti ony kesuge de bolmaydy dep esepteydi. Óitkeni toranghy aghashynyng súr-qonyrqay qabyghyna pyshaq tiyse, syrtyna qyzghylt týsti sól bólinedi. Sondyqtan da toranghynyng qangha úqsas sólin onyng qandy kóz jasy dep, ony kesken adamdy toranghynyng kiyesi úrady degen sózdermen tyiym jasap, shól dalanyng kórki bolyp sanalatyn toranghyny kózining qarashyghynday qorghaudy ýnemi úrpaqtaryna ósiyet etip qaldyruynyng tanymdyq ta, tәrbiyelik mәni zor.

Toranghy elimizding shóldi ónirinde erte zamandardan ósip kele jatqan qasiyetti de, kiyeli aghashtyng biri sanalady. Ol kóbine qúrghaq dalaly aimaqtardyng taqyrly, túzdy, borpyldaq sortandy, qúmdauytty, shóleytti, shóldi alqaptaryndaghy ózen angharlarynda, búiratty qúm jotalarynyng arasyndaghy oipandau jerlerde ósetin birden-bir biyik dingekti aghash.

Qazaq halqy toranghy aghashyn ejelden-aq «shól dalanyng padishasy» dep erekshe qasterlep, ony otyn retinde otqa jaghugha rúqsat etpeydi, tipti ony kesuge de bolmaydy dep esepteydi. Óitkeni toranghy aghashynyng súr-qonyrqay qabyghyna pyshaq tiyse, syrtyna qyzghylt týsti sól bólinedi. Sondyqtan da toranghynyng qangha úqsas sólin onyng qandy kóz jasy dep, ony kesken adamdy toranghynyng kiyesi úrady degen sózdermen tyiym jasap, shól dalanyng kórki bolyp sanalatyn toranghyny kózining qarashyghynday qorghaudy ýnemi úrpaqtaryna ósiyet etip qaldyruynyng tanymdyq ta, tәrbiyelik mәni zor.

Toranghy aghashynyng qasiyetin qolóner sheberleri jaqsy biledi. Toranghynyng tek qurap qalghan aghashynan qolóner sheberleri әr týrli búiymdar jasaydy. Mysaly, týrkistandyq sheber Gauharbek Kýnqojaev «Qasiyetti kók týie» atty kompozisiyalyq keremet dombyra jasaghan tuyndysynyng qondyrghysyn Syr boyynda ósetin qasiyetti toranghy aghashynan jasauynda da ýlken mәn bar. Key jerlerde jeke-dara toranghy aghashy ósetin alqaptar «әuliyeli jerler» dep atalady. Mysaly, «Bes toranghyl әuliye», «Ýshtoranghy», «Jeltoranghy» jәne t.b. jer ataulary sonyng aighaghy dep aitugha bolady.
Halqymyzda toranghy aghashyna qatysty kóptegen sóz tirkesteri kezdesedi. Mysaly, «býri tógilgen toranghyday», «toranghyday to­lyqsyp», «shólge bitken qu toranghyday», «kәri toranghyday» jәne t.b. Sonymen qatar kór­nekti halyq jazushysy Qabdesh Jú­madilovtyng «Bir týp toranghy» atty povesindegi basty keyipkerdi toranghy aghashyna teneuinde de ýlken mәn bar. Halqymyz toranghy aghashynyng kólenkesinde úiyqtap demalugha bolmaydy dep esepteydi.
Ólkemizde ósetin toranghy aghashtary búdan 2 million jyldan beri ósip kele jatqan tarihy әri tabighy eskertkish dep ataugha da bolady. Onyng tamyry taramdanyp әri torlanyp ósetindikten «toranghy» dep atalghan degen de pikirler bar. Jetisu ónirindegi «Aqtau» dep atalatyn alqapta da toranghy ósetini baspa betterinde jazyldy.
Qazaq halqy toranghy aghashy toptanyp ósetin alqapty «Toranghyl» dep ataydy. Toranghy aghashy turaly halyq arasynda anyz-әngimeler kóptep aitylady. Sonday anyzdyng biri toranghy toghayynyng týn qaranghysynda siqyrly әn salyp túruy perishte qyzdarynyng toranghy toghayynyng ishinde bolady degendi bildiredi.
Maman ghalymdardyng pikiri boyynsha, toranghy (Maysupova, 2011) aghashy taldar (Salixacede) túqymdasynyng terekter (Populus) tuysyna jatady. Toranghy dini juan, japyraq jelekteri mol jayqalyp ósetin sәndi aghash.
Qazaqstan aumaghynda toranghy aghashynyng 3 týri ósedi. Onyng birinshi týri – qara toranghy (Populus diversiolia), al ekinshi týri – aq toranghy (Populus pruinosa) dep atalady. Bú­lardan basqa Litvinov toranghysy da ósedi (Vintergoller, 1976).
Qara toranghy ólkemizde birshama keninen taralghan. Ol Aral manyndaghy shóleytti, shóldi ónirlerden bastap, endik boyynsha Balqash, Alakól oipattaryndaghy eski ózen angharlary men jaghalaularynda, qúmdy tóbelerding aralyqtaryndaghy sortandy, taqyrly jerlerde ósedi. Qara toranghynyng biyiktigi –15-20 metr, dinining diametri –1-1,5 metrge jetedi. Búdan 61 jyl búryn (1952 j.) belgili botanik ghalym B.K.Skupchenko Balqash kóli manynan biyiktigi – 30 metr, dinining juandyghy – 1,5 metr toranghy aghashyn suretke týsirip alghan. Onyng dinining qabyghy sarghysh súr týsti bolyp keledi jәne onyng qabyqtary taspa tәrizdi bolyp onay sydyrylady. Jas bútaqtary men órkenderinde ornalasqan japyraqtarynyng pishini әr týrli bolyp keletindikten, qara toranghyny keyde «týrli japyraqty toranghy» dep te ataydy.
Aq toranghy da shóleytti, shóldi alqaptarda kóbine jeke-dara (keyde shaghyn toghay bolyp) ósedi. Ol Qazaqstanda Aral tenizi manyndaghy qúmdauytty jerlerde, Syrdariya ózenining angharlarynda, Balqash kólining aimaghynda jemis beretin syrghasynyng úzyndyghy – 5-6 santiymetr. Ol Betpaqdala alqabynda, Zaysan qazanshúnqyrynda óte siyrek kezdesedi. Onyng dini týzu úzyndyghy – 1,6 metr әri dinining juandyghy –1 metrge jetedi. Bútaqtary jan-jaqqa taramdalyp ósip, bórikbasy shenberlenip túrady. Onyng da týkti japyraqtarynyng pishini әr týrli bolyp keledi әri sudy az bulanugha beyimdelgen. Japyraqtarynyng týsi kókshil bolyp keletindikten ony ghylymy tilde «kógildir japyraqty terek» dep ataydy. Aq toranghy aghashy Orta Aziya elderinde, Qazaqstan, Iran jәne Aughanystan aumaghynda da siyrek ósedi.
Toranghy aghashy basqa terek týrlerine úqsas eki ýili aghash jәne ol jel arqyly tozandanady. Atalyq syrghalary qysqa, tyghyz әri juan, olardyng úzyndyghy – 2,5 santiymetr, eni – 0,5 santiymetrdi qúraydy. Gýlderi gýlserikterining qoltyghynda ornalasady. Analyq syrghalarynyng pishini konus tәrizdenip túrady. Toranghy aghashy kókek aiynda gýldep, mamyr aiynda jemisi pisedi. Jemisteri qorapsha. Toranghy tamyr atpalary jәne túqymy arqyly kóbeyedi.
Toranghy aghashynyng tamyrlary jan- jaqqa tarmaqtalyp, 10 metrden astam teren­dikke taralady da, jer astyndaghy ylghaldy kóptep sinirip, keyde 25 litr ylghal jinaydy. Ol ystyq aptapqa óte tózimdi keledi.
Aq toranghy Qazaqstan aumaghynda kóne zamandardan ósip kele jetqan relikti týr retinde әri siyrek kezdesetindikten jәne jyldan-jylgha azayyp bara jatqandyqtan, Qazaqstannyng Qyzyl kitabyna (1981j.) tirkelgen jәne qatang qorghaudy qajet etedi. Elimizding aq toranghy ósetin aumaqtarynda respublikalyq mәni bar 2 memlekettik botanikalyq qoryqsha úiymdastyrylghan. Onyng biri – Qyzylorda oblysy Syrdariya audanyndaghy «Toranghylysay» (aumaghy 17 900 ga), al ekinshisi – Qaraghandy oblysy Aqtoghay audanyndaghy «Toranghyly» (48 ga). 2000 jyldyng basynda Orta Deresin orta mektep oqushylary sol mandaghy jas toranghy aghashynyng 200-den astam danasyn esepke alghan. Onda tek 35-45 jylghy jas bútalarynyng biyiktigi 3-4 metr bolghan.
Toranghy aghashyn halqymyzdyng «shól dalanyng padishasy» dep atauy, onyng shóldi aimaqqa tózimdi ekendigin jәne qúm kóshkininen, aptap ystyqtan jәne jerdi túzdanudan qorghaytyndyghyn anghartady. Ol kóptegen ósimdikter óse bermeytin ónirlerde erkin óse beredi, yaghny tabighattyng kez kelgen qataldyghyna tózimdi aghash.
Aq toranghy aghashyn búryn ólkemizding ónirlik jәne ortalyq aimaqtarynda ósedi dep aitylyp kelse, 2007-2008 jyldary qazaqstandyq botanik ghalymdar N.V.Nelina men A.A.Ivashenkonyng Qostanay oblysy aumaghynda, «Altyn Dala» memlekettik tabighy rezervatty úiymdastyru maqsatynda arnayy ghylymiy-zertteu ekspedisiyasy kezinde osy ónirdegi Tosynqúm shóldi alqabynyng shaghyn aq toranghy ósetin elimizdegi soltýstik nýktesin anyqtap berdi, búl ghylym ýshin manyzdy janalyq bolyp otyr.
«Toranghaly» botanikalyq qoryqshasy Qaraghandy oblysy, Aqtoghay audany, Orta Deresin auyl sharuashylyq okrugining aumaghynda ornalasqan. Toranghy aghashy osy botanikalyq qoryqsha manyndaghy Toran­ghy­shylyq auyldyq okrugy men shartty týrde «Balqash-9» dep atalatyn әskery bólimshe aimaghynda da ósedi. Biraq búl alqaptar bota­niy­kalyq qoryqsha aumaghyna jatatyn­dyq­tan ondaghy toranghy aghashtary qatang qor­ghaugha alyn­baghan. Toranghy aghashynyng siyreuine negi­zinen 90-jyldardaghy daghdarys ke­zinde ony otyn retinde paydalanu basty sebep bolghan.
Toranghy Balqash kólining soltýstik -batys ónirindegi Qyzylkengir , Aqsor topyraq, Kenanghar, Mynshúqyr, Baqtay, Malózek, Shúnqyr dep atalatyn shaghyn shoqtoghaylarynda jynghylmen qosa óskendigin kónekóz qariyalar esine alyp otyrady. Qazir ókinishtisi, búl atalghan toghaylarda toranghy aghashy mýlde qyrqylyp joyylghan.