Muhit Nurmahan: Mening bir jaqyn inimning kelinshegi, balasy, kelini mektepte júmys jasaydy eken. Kýshtep jazylghan degennen shyghady, janaghy inimning ýiine ýsh «Egemen Qazaqstan», ýsh «Syr boyy» jәne taghy da basqa ýsh ýshten birneshe gazet keledi eken. Gazetting kóp keletini sonsha ashypta qaramaymyz, birden tamyzyqa jiberemiz deydi. Endi búghan ne deuge bolady?

Feysparaqtan

Jaqynda Astana qalalyq Til basqarmasy әdettegidey taghy da bir top ziyaly qauymnyng basyn qúrady. Olargha qosa qazaq BAQ-tarynyng ókilderi qatysqan «Memlekettik til jәne BAQ» taqyrybyna otyrys ótkizdi. Oghan Múhtar Shahanov ta qatysyp, ózining múnday otyrysqa shaqyrylghanyna tanyrqaghanyn jasyra almady da, onyng birden bir sebepkeri basqarma basshysy Erbol Tileshov ekenin aityp, oghan alghysyn jaudyrdy. Múqang til tóniregindegi mәnsiz otyrystardyng kóp ekenin aita kelip, «búnyng bir tetigin jasauymyz kerek, әitpese aitylghan sóz osy arada qalady» dedi.

Sosyn sóz alghan Til komiytetining túnghysh basshysy bolghan memleket qayratkeri, belgili qart jurnalist Súltan Orazaliyn kәzirgi Til komiytetining til mәselesine qatysyn bayqata almaghany óz aldyna, «bar-joghy bayqalmaydy» dep aityp saldy.

Muhit Nurmahan: Mening bir jaqyn inimning kelinshegi, balasy, kelini mektepte júmys jasaydy eken. Kýshtep jazylghan degennen shyghady, janaghy inimning ýiine ýsh «Egemen Qazaqstan», ýsh «Syr boyy» jәne taghy da basqa ýsh ýshten birneshe gazet keledi eken. Gazetting kóp keletini sonsha ashypta qaramaymyz, birden tamyzyqa jiberemiz deydi. Endi búghan ne deuge bolady?

Feysparaqtan

Jaqynda Astana qalalyq Til basqarmasy әdettegidey taghy da bir top ziyaly qauymnyng basyn qúrady. Olargha qosa qazaq BAQ-tarynyng ókilderi qatysqan «Memlekettik til jәne BAQ» taqyrybyna otyrys ótkizdi. Oghan Múhtar Shahanov ta qatysyp, ózining múnday otyrysqa shaqyrylghanyna tanyrqaghanyn jasyra almady da, onyng birden bir sebepkeri basqarma basshysy Erbol Tileshov ekenin aityp, oghan alghysyn jaudyrdy. Múqang til tóniregindegi mәnsiz otyrystardyng kóp ekenin aita kelip, «búnyng bir tetigin jasauymyz kerek, әitpese aitylghan sóz osy arada qalady» dedi.

Sosyn sóz alghan Til komiytetining túnghysh basshysy bolghan memleket qayratkeri, belgili qart jurnalist Súltan Orazaliyn kәzirgi Til komiytetining til mәselesine qatysyn bayqata almaghany óz aldyna, «bar-joghy bayqalmaydy» dep aityp saldy.

Sózdi birinen song biri alghan eki deputattyng alghashqysy bolyp jazushy-deputat Aldan Smayyl aldy. Ol tildi damytu tildik ortagha qatysty ekenin sauatty tilmen aityp shyqty, sheteldik kinolar men mulitfilmderding ornyn qazaqtildi tuyndylardyng basuy memlekettik tilding shyrayyn  kirgizetinin aitty... Deputat alayda, qazaq tili bilim beru salasynda óz ornyn ala almay otyrghanyn, aldynghy Bilim ministrine bir top deputat bolyp, orta mektep bitirushilerding attestatyna qazaq tilinen alynatyn baghany týsiru jónin súraghanda,  2015 jyldan bastap qarastyrylatyny jayynda aitylghan bir japyraq jauap kelgenin moyyndady...

Odan keyin alqa otyrysynyng sóz kezegin alghan mәjilisker Baqytbek Smaghúl ózining búl salagha shorqaqtyghyn bildirip, birazgha deyin kereksiz sózdermen demogogiyagha úryndy. Talay myljyndy bastan ótkizip, isti kýtip jýrgen astanalyq ziyaly qauym dýbirlep, deputatty naqty sózge shaqyrdy. «Aughandyq» deputat ózining ghalym emestigin, mәseleni naqty bile bermeytindigin aityp qútyldy da, odan әri júrttyng qaharyna úrynbaudy oilastyryp, otyrystan shyghyp ketti.

Dóngelek ýstelde qazaq gazetterining taralym azdyghy, oghan últshyl ziyaly qauym tarapynan jazylymgha qatysyp qol  úshyn beru kerektigi sóz boldy. Tipti, últtyq «Ana tili» gazetine astanalyq bes oqyrman ghana jazylghanyn gazet tilshisi Beybitgýl Isaeva kýiine aityp qaldy. Sóz reti kelgende keybir ziyaly jandar qazaq gazetterining sapasy tómendigin, ony últshyldyqpen qútqaru mýmkin emestigin jetkizdi. Belgili alashtanushy, jazushy Túrsyn Júrtbay ózining qazaq gazetterine jazylmaghanyna biraz uaqyt bolghanyn jasyrmady. Sebebi, qazaqtildi gazetter aqparatty bere almaydy jәne tili әbden búzylyp bolghandyghyna ashyndy. Odan keyin sóz alghan Tilkom tóraghasynyng orynbasary Sherubay Qúrmanbayúly óz sózin BAQ-tardaghy úzynnan shúbaq qatelerge arnady. Múnysy eshbir janalyq emestigi, odan til mәselesimen ainalysushy retinde sol qatelerdi boldyrmau joldaryn úsynuy kerektigin sóz kezegi tiymegen bireuler kýbirlep aityp saldy.

Deputat Aldan Smayyldyng sytylyp shygha bastaghanyn bayqaghan kósemsózshi Serik Erghaliy bir ghana saualy baryn aityp, toqtatty. «Býgingi kezde eshbir gazetti jazylymmen, podpiskamen qútqara almaymyz, ony óziniz de jaqsy bilesiz. Onyng bir ghana tetigi bar: Jarnama turaly zangha memlekettik tilding paydasyna baghyttalghan ózgeris engizu, óitkeni býgingi búl zanda jarnama berushi qay tilde berse de óz erki degendey tútynushy qúqyghy men memtildi ayaqqa taptaghan bap bar, osyny týzeterlik biz zanjoba әzirleyik, sizder, deputattar múryndyq bolyndar!» dep edi, deputat: «Oghan kedergi bizde bizneske qarsy zang qabyldamau ústanymy bolyp otyr» dep jauap berdi. Serik Erghaly deputatty odan әri qyspaqqa alyp: «Siz mәselening bir jaghyn ghana aityp otyrsyz, jarnamanyng bir jaghynda biznes bolsa, ekinshi jaghynda tútynushy bar, qay biznes tútynushysyz damidy? Biz nege jarnamalyq aqparatty qazaqtildi tútynushynyng erkine qarsy baghyttap, biznesti damytqymyz keledi? Búl dúrys emes! Birigip qolgha alsaq, rezonans bolyp, búl mәsele qoghamda dúrys jolgha qoyylady, әzirge parlament tarapynan búghan ýrke qaraudan basqa eshtene qolgha alynyp otyrghan joq!» - dedi. Mәselening terendep bara jatqanyn bayqaghan moderator otyrysty qoryta bastady...

 Sózding ashyghy kerek,  qazaq gazetterining basshylary ózderi basqaryp otyrghan basylymnyng baghyn ashyp, baghasyn arttyratyn ózekti mәselelerdi kóterip parlamentke, ýkimetke barghan emes.  Al qazaq baspasózining taghydyry tyghyryqqa tireldi... birqatary elektrondyq núsqagha kóship, qaghazgha basyludan qala bastady. Osyndan kelip tuyndaytyn saual: qazaq baspasózining joqtaushysy bar ma? Gazetterding joqtaushysy bolyp esepteletin redaktorlar әkimderge jaushylar jiberip, jazylym úiymdastyrugha kómek súraydy, әkim qaralar bolsa, budjettik  mekemelerde  qyzmet jasaytyndardyng ailyghynan әlgi súramsaq baspasózding  taralymyn jasap beretini belgili. Sóitip bir ýige bir gazet ekiden-ýshten buma-buma bolyp kelip jatady. Osynday kótenzorlyqtyng keregi ne? Búl әreket qazaq gazetterin tyghyryqtan alyp shygha ma?  

Abai.kz