Qadirli janaózendik jastar!

«Barshanyzdy bauyryma basa almasam da, Sizderding shaqyrularynyzben baryp, Janaózenning el-júrtyn kórgen az kýnning ishinde Sizderge bauyr basyp qalghanymdy jasyra almaymyn. Sol bir eki tәulikten song mening sanamdy kýbirtkidey jep jýrgen býgingi jastargha degen kýdigim seyilip, sender arqyly, naqtyraq aitsam, ózim «Janaózen ruhy» dep ataghan qaysar da sabyrly jәne maqsatty ruhtaryng arqyly ertengi kýnning jastaryna degen senim ornady. Bizde, yaghniy,qazaq úlandaryna sanaly namys pen tabandy tózim, maqsatty úmtylys úshqyny óshpegen eken degen ýmitti úyalatty. Asa namysty kýnderding auyr salmaghyn jýrekterinde ústay otyryp, «kek iyirimine» ýiirilip qalmay, sol bir bozdaqtar qúrban bolghan maqsat jolyna quatty jigermen, sanaly qadammen, jastyq yntamen qadam basyp, shiraq ta naqty sheshim qabyldaghandaryna, ómirden óz joldaryndy ghylym men bilimge, tughan últyng men jerinning tarihyn biluge, ónerine qúshtar talpynystaryna  sýiindim.

Ótken úmytylmas. Sol ótkendi: ertenge bastaryndy joghary ústap, keudelerindi tik kóterip, mystaryndy eshkimge iydirmey, keler kýnge jalghaugha tәuekel etkendering –  naghyz azamattyq ruhty tanytady.

Qadirli janaózendik jastar!

«Barshanyzdy bauyryma basa almasam da, Sizderding shaqyrularynyzben baryp, Janaózenning el-júrtyn kórgen az kýnning ishinde Sizderge bauyr basyp qalghanymdy jasyra almaymyn. Sol bir eki tәulikten song mening sanamdy kýbirtkidey jep jýrgen býgingi jastargha degen kýdigim seyilip, sender arqyly, naqtyraq aitsam, ózim «Janaózen ruhy» dep ataghan qaysar da sabyrly jәne maqsatty ruhtaryng arqyly ertengi kýnning jastaryna degen senim ornady. Bizde, yaghniy,qazaq úlandaryna sanaly namys pen tabandy tózim, maqsatty úmtylys úshqyny óshpegen eken degen ýmitti úyalatty. Asa namysty kýnderding auyr salmaghyn jýrekterinde ústay otyryp, «kek iyirimine» ýiirilip qalmay, sol bir bozdaqtar qúrban bolghan maqsat jolyna quatty jigermen, sanaly qadammen, jastyq yntamen qadam basyp, shiraq ta naqty sheshim qabyldaghandaryna, ómirden óz joldaryndy ghylym men bilimge, tughan últyng men jerinning tarihyn biluge, ónerine qúshtar talpynystaryna  sýiindim.

Ótken úmytylmas. Sol ótkendi: ertenge bastaryndy joghary ústap, keudelerindi tik kóterip, mystaryndy eshkimge iydirmey, keler kýnge jalghaugha tәuekel etkendering –  naghyz azamattyq ruhty tanytady.

Sol alash qamy jolyna keler kýnning qamyn oilap qúrghan, jastargha el tarihyn, mәdeniyetin, ónerin tanystyryp, tәuelsiz elding tuyn tik kóteretindey ziyaly jastardyng basyn qosyp, ghylym men bilimge, ónerge yqlas audaryp, býgingi qoghamdaghy týrli qúbylystardy tereng týsinu maqsatynda qúrylghan «Jas mamandar kenesinin» soghan úiytqy bolyp otyruy – Sender ýshin jýregi alangha tolghan kez-kelgen alash azamattarynyng kónil medeui, jýrek qalauy. Orynsyz júlqynuy, talaysyz tepsini, kýireuik ókpesi joq búl talaptaryndy sabyrmen saralaghan, aitpay týsinisken bereke-birlikterinnen ainaldyq. Sol birlik iysi alashqa júghysty bolghay. Senderding tughan tarihty bilu arqyly saliqaly azamat bolugha jol ashatyn múnday jas mamandar kenesi Otanymyzdyng әr jerinde bar jәne olar iygilikti nәtiyjesin bere bastady. Múnday jastar kenesin qúrudy memlekettik biylik te quattap, qoldap otyr. Qazirgi memlekettik ústanym: «Kenesip pishken ton kelte bolmas», «Birlik bar jerde – tirlik bar» degendi aldyngha qatargha shygharyp otyr. Sender qúrghan «Jas mamandar kenesi» sol memlekettik sayasatty jýzege asyrudyng bir kórinisi dep bilemin.

Barghansha, sendermen súhbattasqansha almaghayyp kýy keshsem de, Sizdermen til qatysqannan keyin (jastar ókilimen, eki kýn qatarynan tanghy alty men toghyzdyng arasynda kóshede seruendegen kezdegi jekelegen túrghyndarmen tizginúshty pikir alysqannan keyin, әuliyelerding basyn aralap jýrgen tәubә etushilermen, jýrginshilermen t.b.) osynau birauyzdy birlik pen ózara syilasymdy týsinisulerinizge tang qaldym. Kezdesu barysynda sizderding tarapynyzdan qoyylghan: Alash iydeyasy, tariyh, tarihy aqtandaqtar, Abay, din, til, býgingi jastar, ghylym, bilim, órkeniyet turaly qoyghan tilshelerinizdi (súraqtarynyzdy) qayyra oqyp, Sizderding bilim men ghylymgha susap otyrghandarynyzgha kózim anyq jetti. Eng bastysy:

Birindi qazaq – biring dos,

Kórmeseng isting bәri bos, –

dep aitqan Abaydyng ósiyetine say, birindi-biring ghana dos, tuys, bauyr kórmeydi ekensinder, býkil qazaqty bauyr kóredi ekensinsinder. Búl – iysi alashtyng armany.

Biz,  Alash júrty kógersek, osynday kiyeli qasiyetpen kógeremiz».

            Mine, jogharydaghy ayaqtalmaghan, әli de oi, pikir tújyrymdalmaghan osynau joldardy hatqa týsirip otyrghanda, «Azattyq» radiosy arqyly berilgen (әriyne, qysqartylyp) súqbattaghy keybir naqty qoldanylmaghan sóz tirkesterining (auyzeki sózde onday selkeulikterding jii ketui qalypty janghday) ekiúshty pikir tudyrghanyna qatty ókinemin.  Sondyqtanda hatty osy aradan ýzip tastap, mynany mәlimdeymin. Súhbattyng  ishindegi:

«Janaózende әr salanyng mamandary birigip, «Jas mamandar» úiymyn qúrypty»– degen sóilemdegi «Jas mamandar kenesi» – «jas mamandar úiymy» delinip ketipti. Búl mening tarapymnan auyzeki bayandauda ketken stilidik jansaqtyq. Shyndyghynda, senderding qúrghandaryng «Jas mamandardyng kenesi». Kenes pen úiym sózderi auyzeki sózde auyspaly maghynasynda qoldanyla berse de, Sizderge «Ol qanday úiym?» degen súraq qoyyluy mýmkin bolghandyqtan da, oqyrmandargha jәne soghan mәn berushilerge men búl tirkestegi «úiym» degen sózdi qate qoldanghanymdy moyyndaymyn jәne odan eshqanday ózge bir astar izdemeudi ótinemin. Shyn mәninde, ol jastardy ghylym men bilimge, ónerge baulityn mamandar kenesi. Mәdeni, aghartu mindetin aldyna maqsat etip qoyghan kenes.

            Ekinshi, sol súqbatta jalpy kónil-kýy auanyna jәne adamdardyng ruhany birligine rizalyqty tanytatyn, sonday-aq, resmy kezdesuden tys tanghy ýsh-tórt saghatqa sozylghan kóshe serueninde bayqaghan, estigen jәne adam sýisinetindey yqylasty jýzderine qarap qoldanghan:

 «Túiyqqa tirelgen sәtterde  birigip jol tabu. Mәselen, «Bir ýidegi bes adamnyng nesheui júmysta, qanshasy júmyssyz? Qay ýiding әleumettik jaghdayy tómen?» –    degen sekildi saualdar tónireginde zertteu jýrgizip, júmysqa ornalastyru, bir-birimen әiteuir septesip ómir sýru. Múnday ruhany birlikti óz basym búryn-sondy bayqaghan emespin» –

Degen sýiinishti rizalyq pikirdin: «Jas mamandar kenesi júmyssyzdardy júmyspen qamtamasyz etetin kenes» degen maghyna beretindey kórinetindigi. Men aitayyn degenim ol emes, yqylasty birlik. «Degen syqyldy»  sózde sonday siltemelik maghyna bar. Oqyrmandargha qaytalap aitayyn, «Jas mamandar kenesi» júmysqa ornalastyrumen ainalyspaydy, ol jas mamandardyng ghylymy aghartu salasyndaghy mәdeny kenesi.

Osynday iygi niyetten tughan, mening tarapymnan naqty qoldanylmaghan eki tirkes «Jas mamandar kenesinin» maqsaty men mindetin atqaruda núqsan keltirmeydi, memlekettik jastar sayasatynyn  basty pәrmendi baghyty bolyp otyrghan «jas mamandar kenesi» ózining júmysyn odan әri sәtimen jalghastyrady – dep senemin. Egerde osy sózderden jalghan astar izdep, basqaday maghyna beretin nemese týsinetin aghayyndardyng aldynda jauapkershilikti óz moynyma alatyndyghymdy jәne onyng auyzeki sózde ketken jansaqtyq qana ekenin mәlimdeymin.

Janaózendik aghayyndar!

Janaózendik jastar!

Sonday bir eljiregen jýrekpen eske alatyn kýnderge esh qashanda kireuke týspeuin tileymin.

Al Pikir bildiretin aghayyndargha eskerterim, jan jarasyn sipasang – jazylady, tyrnasang – asqynady. Ústamdy, tózimdi, siymdy, keng bolayyq. Abay aitqanday, qashangha «birimizdi birimiz andyp, pәle izdep, ondyrmay jýre beremiz». Es kiretin kez keldi.

Qúrmetpen,  

Túrsyn Júrtbay.

Abai.kz