PIGhYLYN ÝKIMETTING BIR BAYQADYQ

Tartystar boluy da mýmkin әli,

Úly kósh Qazaq elin bir synady!

Esimin atap túryp shettegi eldin,

Keshirim súraytyn da kýn tuady.

 

Mende de bolghan emes múnday shabyt,

Otyrdym ólenimdi tynbay salyp.

Kórdik qoy Mәjilisting әuselesin,

Pighylyn Ýkimetting bir bayqadyq.

 

Bilmeymin, qazaq dese, nesi baryn,

Óshirmek boldy bir sәt Kóshim әnin.

O zaman, bú zamanda kim kóripti,

Dәl múnday ministrdi beti qalyn!?

 

Ketken song qaharlanyp halqym qatty,

Senat tez Ýkimetting artyn japty.

El boldyq dep jýrsek biz, әli kýnge,

Kesiri bodandyqtyng sarqylmaty.

 

Qala ma býite berseng bagha, núsqan,

Basshyda bolu kerek shamaly ústam!

Bir jolgha qaldy-au, әiteu, Qúday saqtap,

Masqara bola jazdap Qazaqstan!

Astana

11.11.2013

 

 

ShETTEGI QAZAQTARGhA ARNALGhAN ÝShINShI JYR

Saghan júmys kim ister, men istemey,

Shabamyn kep ór demey, enis demey.

Kóshi - qonnyng zanynyng әr tarmaghyn,

Shaghatúghyn bop aldym shemishkedey.

 

Merziminen Úly kósh keshikti dep,

Jatyr azdap týiinin sheship, mine.

Sender ýshin kiretin Astanada,

Esikti de bilemin, tesikti de.

PIGhYLYN ÝKIMETTING BIR BAYQADYQ

Tartystar boluy da mýmkin әli,

Úly kósh Qazaq elin bir synady!

Esimin atap túryp shettegi eldin,

Keshirim súraytyn da kýn tuady.

 

Mende de bolghan emes múnday shabyt,

Otyrdym ólenimdi tynbay salyp.

Kórdik qoy Mәjilisting әuselesin,

Pighylyn Ýkimetting bir bayqadyq.

 

Bilmeymin, qazaq dese, nesi baryn,

Óshirmek boldy bir sәt Kóshim әnin.

O zaman, bú zamanda kim kóripti,

Dәl múnday ministrdi beti qalyn!?

 

Ketken song qaharlanyp halqym qatty,

Senat tez Ýkimetting artyn japty.

El boldyq dep jýrsek biz, әli kýnge,

Kesiri bodandyqtyng sarqylmaty.

 

Qala ma býite berseng bagha, núsqan,

Basshyda bolu kerek shamaly ústam!

Bir jolgha qaldy-au, әiteu, Qúday saqtap,

Masqara bola jazdap Qazaqstan!

Astana

11.11.2013

 

 

ShETTEGI QAZAQTARGhA ARNALGhAN ÝShINShI JYR

Saghan júmys kim ister, men istemey,

Shabamyn kep ór demey, enis demey.

Kóshi - qonnyng zanynyng әr tarmaghyn,

Shaghatúghyn bop aldym shemishkedey.

 

Merziminen Úly kósh keshikti dep,

Jatyr azdap týiinin sheship, mine.

Sender ýshin kiretin Astanada,

Esikti de bilemin, tesikti de.

 

 

Kóbeyse elim kýmbirlep kýy túrmas pa,

Tyrmyspaydy shygham dep biytim basqa,

Seni kelsin degender týgel dosym,

Kelmese eken degender iytim qasqa.

 

Tolsyn iyen qazaqqa jerim qalyn,

Shyrqalsyn bir asqaqtap tórimde әnin.

Jýregimiz soghady bir yrghaqpen,

Mening qanym boydaghy – sening qanyn.

 

Kórem barlyq әkemdey kәriyasyn,

Qyzghyshtayyn qorghaghan janúyasyn.

Shejiresin ótkenning sherter bolsa,

Sarqylmaytyn o, olar dәriya shyn.

 

Enbegimdi túrgham joq búldap saghan,

Ár ýlkening aghamday qymbat maghan.

Eshkim betin ashpaytyn «Egemendi»,

Jazdy ma dep Kósh jayly kýnde aqtaram.

 

Qúraqsyndar kirgizer ózen kórkin,

Ishindegi sol elding sezem dertin.

Kelinshekter mayysyp shay qúyatyn,

Ne qaryndas, ne әpke, ne jengemsin.

 

Jatyr seni sarghayyp dala kýtken,

Ýzbey әli ertenge qara ýmitpen.

Kempirlerding barlyghy anam menin,

Mening balam shulaghan bala bitken...

 

Sol qazaqtan qashtyq - au qara basyp,

Ber demeydi et o, olar saghan asyp.

Jýrgeni bir baqyt qoy bórikterin,

Saryarqanyng borany ala qashyp.

 

Panalaytyn tabylar qara lashyq,

Bitti - au súmdar jandaghy jarany ashyp.

Jýrgeni bir qyzyq qoy qújattaryn,

Alataudyng samaly ala qashyp.

 

Kóp qoy bizde múnnan da, annan qashqan,

Kelemiz ghoy soghan bir tanghalmastan.

Jaqsy emes pe danghyrlap sóilegeni,

Jýrisi de kóshede mang - mang basqan.

 

Tastap qoyghan jaramas kýn qaqtatyp,

Ózi - aq ashyp alady qymbat kәsip.

Sәni tipti artpay ma auylymnyn,

Jýrse arular ýkisin búlghaqtatyp.

 

Auylynnyng estilse kýy túsynan,

Sergimey me ulanyp my qyshyghan.

Menireu jatqan dalany shúbyrghan Kósh,

Oyatpay ma bir sәtte - aq úiqysynan...

 

Qandas ýshin bolmasqa nege shýlen,

Ayyrmayyq qúlyndy enesinen.

Shette bir tal qalmastan kelsin qazaq,

Jusan iysi búrqyrap denesinen!?

 

08.11.2013

Astana

 

QAZAQSTAN

Keshirgin, Otan, key - keyde,

Basyp bir ketem góy - góige!

Múqaghaly

 

Tulap bir basylghanda myna jalghan,

Men seni Jaratqannan súrap algham.

Azattyq – Abylaydan qalghan arman,

Jetpese kómbesine tyna ma arman?!

 

Kóp soqty alay - dýley zaman jeli,

Asqynyp ketkendey bir ghalam kegi...

Tiygizbey tabanyndy jerge senin,

Kelemiz әlpeshteumen sodan beri.

 

Maqtap ta jatyrmyz ghoy, maqtanyp - aq,

Bolma sen sóz úqpaytyn aqpa qúlaq.

Tiyisip kete me dep týnde bireu,

Men seni úiyqtaymyn jastanyp ap.

 

Eshqashan syndyrmaymyn saghyndy men,

Sen ýshin jayyp qoyghan janym kilem.

Bir jaqqa barsam alys sapar shegip,

Qaltamnyng týbine sap alyp jýrem.

 

Bola bil qazaq ýshin «elpek bala»,

Qynbaytyn qúiyn túryp, jel soqsa da.

Ergen de jaramaydy el sonynan,

Bergen de dúrys emes shelpek bola!

 

Ómirde bola bermes shattyq kilen,

Azapty tartuday - aq tarttyq, bilem!

Áli alys ghasyrlargha joryq jasap,

Men seni tasyrqamas at qyp minem.

 

Qaldyrma shette jýrgen mol júrtty iyen,

Joq pa ana Aqordanda sondyq kiyen?!

Batystan bet qarityn yzghar soqsa,

Men seni qausyrynyp ton ghyp kiyem!

 

Kóp bolsa bir tildegi bir tekti jan,

Úshpay ma kók aspangha shyrqap qyran.

Shyghystan shyqsa aidaghar ysqyrynyp,

Men seni aldaspan qyp siltep túram!..

 

Tastama jerge aqynnyng tilegin sen,

Shyqpayyn jylap saghan, kýle kirsem!

Sen maghan qolymda ósken baladaysyn,

Ákemin jas jaghynan bile - bilsen.

 

Kózindi qoyyp anau baqyraytyp,

Men saghan ketem keyde aqyl aityp.

Sanaytyn halyqpyz biz ózin asqaq,

Qaraytyn han betine jasymay tik.

 

Jýrgende bodandyqta keshe jýdeu,

Múng boldy seni qazaq mekeni deu.

Ayt maghan jaltaqtamay, jasyrmay da,

Kelmesin qazaq kóship dese bireu.

 

Emessing múz betinde jýrgen shana,

Ózindi Qazaq eli birden sana!

Qazaqtyng qarsy kelse mýddesine,

Ákesin tanytamyz kim bolsada!

 

Baq degen kelip qonar tang qonaghy,

Ol qonsa, gýl jabady mang dalany.

Otanym – әjem basqan aq kiygizim,

Túrmasang qaghyp - silkip shang qonady!

07.11.2013

Astana

 

EKI ARMAN

Eli - júrty kýtedi ýmit jaqsy úldan,

Býtindelip kele jatyr at - túrman.

Keter әkem ketip qalghan sonau jyl,

Anamdy da jer qoynyna tapsyrgham.

 

Kenjesi edim zәngi shaldyng tym erke,

Esip týser erkine eli jiberse.

Jaratqangha qoldan keler qayyr joq,

Aghalar da ketip qaldy tym erte.

 

Úsham desem, jol beredi aspan ken,

Kәrilikten qútylmaysyng qashqanmen.

Ótip kettim otyzdan da, qyryqtan,

Balalargha әke bolar jastan men.

 

Eshkim de joq betten qaghyp jasqaghan,

Ólenime ózim keyde mastanam.

Onsha meni qyzyqtyryp ketpeydi,

Búl kýnderi Almatyng men Astanan.

 

Búl saparda bolshaqqa betalghan,

Shyghar aldan neshe ózen men orman.

Qayghym da joq tónip túrghan tóbemnen,

Mazalaydy meni biraq eki arman:

 

Toqtamasa eken deymin Úly kósh,

Onsyz mening mәndi bolmas kýnim esh!

Dalam mynau tolar edi qazaqqa,

Bir erte kelip jatsa, biri kesh.

 

Sonan keyin berse Qúday bir sәbiy,

Keter edi baqyt әnin shyrqap ýi.

Týk ókinip jatbas edim birjola,

Óleng jazbay odan ary tynsa miy.

 

Menen alys jatsa onda tuys qap,

Kimge kerek, jýrgen tudy qúr ústap.

Qanday baqyt Kóshting shyghyp aldynan,

Shashsa jarym aq shashuyn uystap!

 

Ne tabasyng ózing biyik úshqanmen,

Myqtaghanda jarysasyng qústarmen.

Qanday baqyt Kósh aldynan shúbyrghan,

Jetelep ap sәbiyimdi shyqsam men!

 

04.11.2013

Astana

Abai.kz