Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4483 0 pikir 1 Qarasha, 2013 saghat 11:00

Manghystau tarihy

Búryn týbek aumaghy respublikalyq arheologiyalyq kartada aq daq kýiinde kórsetiletin. Alghashqy arheologiyalyq ekspedisiya kóptegen qyzyqty zattardy tapqan. Manghystau mәdeniyetining kóptegen eskertkeshteri - ótkenning kuәleri.   Olardyng ishinde jartastan shauyp jasalghan jer asty tórt bólmeli Shaqpaq-ata meshiti bar.

Manghystaudyng tauly audanynda jarty ghasyrlyq Kyzylqala qamaly tabylghan. Týpqaraghan týbegining soltýstik tilmesi bóliginde teniz jaghalauynda óte siyrek kezdesetin ejelgi keshendi ghimarattar tabylghan, Sam qúmy – qola dәuirindegi mәdeniyet izderining aighaghy.

Sherqala qúmdy tauy – «Arystan bekinisi» - ertede bolghan úrystyng izderin saqtaghan. Halyq shygharmalyghynyng salt-dәstýri saqtalghan. Sheberler ýy aspaptary men kiyimderdi, zergerlik búiymdardy bezendirgen, órnekteri saqtalghan.

Respublikanyng basqa aimaqtaryna qaraghanda Manghystau sәulet eskertkishterine óte bay. Keseneler, saghana tamdar men qúlpytastardyng irgetasy men qashap salghan songhy iyirimine deyin barlyq oiyn basynda ústaghan, syzba men núsqa ataulyny bilmegen belgisiz sheberlerding darynyna tang qalmaugha bolmaydy.    Árbir ziratty halyqtyq sәuletshilik ónerdin múrajayy  dep ataugha bolady.

Tabyt ýstindegi tas ghimarattar osy kýnge deyin saqtalghan. Otyzdan astam halyqtyq sәuletshilik eskertkishter memleket qamqorlyghyna alynghan.

Búryn týbek aumaghy respublikalyq arheologiyalyq kartada aq daq kýiinde kórsetiletin. Alghashqy arheologiyalyq ekspedisiya kóptegen qyzyqty zattardy tapqan. Manghystau mәdeniyetining kóptegen eskertkeshteri - ótkenning kuәleri.   Olardyng ishinde jartastan shauyp jasalghan jer asty tórt bólmeli Shaqpaq-ata meshiti bar.

Manghystaudyng tauly audanynda jarty ghasyrlyq Kyzylqala qamaly tabylghan. Týpqaraghan týbegining soltýstik tilmesi bóliginde teniz jaghalauynda óte siyrek kezdesetin ejelgi keshendi ghimarattar tabylghan, Sam qúmy – qola dәuirindegi mәdeniyet izderining aighaghy.

Sherqala qúmdy tauy – «Arystan bekinisi» - ertede bolghan úrystyng izderin saqtaghan. Halyq shygharmalyghynyng salt-dәstýri saqtalghan. Sheberler ýy aspaptary men kiyimderdi, zergerlik búiymdardy bezendirgen, órnekteri saqtalghan.

Respublikanyng basqa aimaqtaryna qaraghanda Manghystau sәulet eskertkishterine óte bay. Keseneler, saghana tamdar men qúlpytastardyng irgetasy men qashap salghan songhy iyirimine deyin barlyq oiyn basynda ústaghan, syzba men núsqa ataulyny bilmegen belgisiz sheberlerding darynyna tang qalmaugha bolmaydy.    Árbir ziratty halyqtyq sәuletshilik ónerdin múrajayy  dep ataugha bolady.

Tabyt ýstindegi tas ghimarattar osy kýnge deyin saqtalghan. Otyzdan astam halyqtyq sәuletshilik eskertkishter memleket qamqorlyghyna alynghan.

Qoshqar-Ata ziraty Aqtau qalasynan 17 shaqyrym jerdegi kishigirim Aqshúqyr auylynyng shet jaghynda ornalasqan. Manghystaudyng kýmbezdi keseneleri óte әdemi jәne ózdiginshe erekshe. Keyber keseneler – naghyz sәuletshilik ónerding eng ýzdik tuyndylary bolyp sanalady jәne osy kýnning ózinde әrbir syzyghynyn, әrbir renkining oilylyghymen, ayaqtalghandymen, ótkirligimen tanqaldyrady.

Sonday-aq, Manghystau Qazaqstannyng  týpkir-týkirinen jәne shekaralas memleketterden kóptegen zirat etushiler kelip jatatyn kiyeli oryndargha bay.

Biz Sizderge tek qana keybir barynsha tanymaldarymen tanystyramyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5324