Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3205 0 pikir 2 Qarasha, 2013 saghat 15:51

Qasymhan Begmanov. Qosh, Manghystau

     Manghystau, manghaz dala,

espe qúmdy,

Qimadym tenizde ótken keshterimdi.

Bolmasa Yassauydey aqyn babam,

Ókindim Ontýstikte óskenimdi.

Kene mola, Áulie tas, eski qyrat,

Ary-beri qansha auyl kóshti jylap.

Tandyry kepken sonau bir shóleytterge,

Aqsynshy tarihy bar eski búlaq.

Ses kórsetken kóktegi qúdaygha da,

Tolqyndanyp qúmdary qúlaydy ana.

Batyrlaryn joqtay ma, aqyndaryn,

Múnyn shaghyp jelderi jylaydy, Agha.

Manghystau, tabyndyrdy

saghyndyrdy,

Kilkigen kóz úshynda saghym túrdy.

Jibektey Ontýstikting bir balasy em,

Aruaqty dala qayta «qaghyndyrdy».

Qayghygha Adaylarym kýrsinbepti,

Jýregin talay erding dýrsildetti.

Qyzdary-ay janary ot, әzili bal,

He deyin, kókiregimde bir syr ketti.

Ájiminen eski ómir angharylghan,

Syr tarttym siyrep kalghan shaldarynan.

Ýsh jýz alpys eki әuliye, kolda meni,

Izdep keldim bayaghy Shavgarynnan.

Manghystau, manghaz dala, espe qúmdy,

Bilshi sen, Týrkistanda eskenimdi.

Temirhan kókem mening jyr oqyghan,

Qimay baram armanday keshterimdi.

Terezennen ýnilip kórshi kelip,

Jer jýregimnen aspan jýregine emshi

bolyp,

Aq kóilekpen qalyqtap Ay barady,

Shattandyryp tang atsyn ainalany,

     Manghystau, manghaz dala,

espe qúmdy,

Qimadym tenizde ótken keshterimdi.

Bolmasa Yassauydey aqyn babam,

Ókindim Ontýstikte óskenimdi.

Kene mola, Áulie tas, eski qyrat,

Ary-beri qansha auyl kóshti jylap.

Tandyry kepken sonau bir shóleytterge,

Aqsynshy tarihy bar eski búlaq.

Ses kórsetken kóktegi qúdaygha da,

Tolqyndanyp qúmdary qúlaydy ana.

Batyrlaryn joqtay ma, aqyndaryn,

Múnyn shaghyp jelderi jylaydy, Agha.

Manghystau, tabyndyrdy

saghyndyrdy,

Kilkigen kóz úshynda saghym túrdy.

Jibektey Ontýstikting bir balasy em,

Aruaqty dala qayta «qaghyndyrdy».

Qayghygha Adaylarym kýrsinbepti,

Jýregin talay erding dýrsildetti.

Qyzdary-ay janary ot, әzili bal,

He deyin, kókiregimde bir syr ketti.

Ájiminen eski ómir angharylghan,

Syr tarttym siyrep kalghan shaldarynan.

Ýsh jýz alpys eki әuliye, kolda meni,

Izdep keldim bayaghy Shavgarynnan.

Manghystau, manghaz dala, espe qúmdy,

Bilshi sen, Týrkistanda eskenimdi.

Temirhan kókem mening jyr oqyghan,

Qimay baram armanday keshterimdi.

Terezennen ýnilip kórshi kelip,

Jer jýregimnen aspan jýregine emshi

bolyp,

Aq kóilekpen qalyqtap Ay barady,

Shattandyryp tang atsyn ainalany,

Kýn núrymen taraydy toy habary.

Ashyp tastap kónildin, tas qamalyn,

Kóshesinde toy jasap astananyn,

Aqyn dosym oqidy asau jyryn,

Ánshi dosym shyrqaydy asqaq әnin.

Synalmaghan synaydy baghyn әli,

Tramvaylar, taksiyler aghylady.

Tau basynan qyzyqtap qarap túrar,

Alataudyng tәkappar taghylary.

Búlaqtar da bet búrar jylghalarda,

Sәlem aitar qamystar yrghalarda,

Cap týzeydi aq ýiler Kóktóbede,

Top-tobymen keledi tyrnalar da.

Bir-birine bәigede des bermegen,

Arghymaqtar atylar qos perneden.

Jymiyady qart aqyn jýreginen

Jýregine úrpaqtyng kóshkende ólen...

Dala jatyr erekshe syr angharyp,

Joghaldy, әne, inine jylan baryp.

Ýiirdi alyp barady aru bóken,

Nóker ertken súluday sylang qaghyp.

Oq tiydi me,

sol bóken sýrindi anyq,

Tasydy ózen doldanyp,

buyrqanyp.

Aspan syndy alyptyng jýregindey,

Jalghyz tyrna qalqidy diril qaghyp.

Qúzghyndar jýr meken ghyp jyralardy,

Jiyrenishti isteri búdan arghy...

Shúlghy tastap bastaryn ýiir jylqy,

Ortasyna suattyng túra qaldy.

Eski mola ornyqqan qyr tósine,

Múnly oqigha salady júrt esine.

Shyjyghan kýn apshysyn quyrdy ma,

Tependedi qoyshy shal kýrkesine...

Ottan da saqta, qúdayym,

Sudan da saqta, qúdayym.

Beretin bolsan, jasaghan,

Azghana tilek súrayyn.

Aynalsyn daryn dastangha,

Shalqysyn jalyn aspangha.

Úyat ber jigitterime,

Ynsap ber qaryndastargha.

Elim dep ylay qaqty ishken,

Samaygha sonau ak týsken.

Qúshaghyna alar qara jer,

Ósseng de, janym, aq sýtpen.

Saqtalghan syry jyr hatqa,

Shaldyqpay sana syrqatqa,

Bereke, birlik, baylyq ber

Babamnan qalghan úrpaqqa.

Qayghysy qayghym halyqtyn,

Kuat ber núrly jaryq kýn.

Aryltam deumen múnynan,

Qarshadayymnan qamyqtym.

Túrsa da basty ghajap kýn,

Qayghysy qayghym qazaqtyn.

Kózindi salshy, tәnirim,

Qúrbany etpey mazaqtyn.

Jazylghan jaylar mandaygha,

Tiymey-aq qoydy-au tandaygha.

Túnjyrap túrghan beyitter,

Kónilge múndy oy salmay ma?

Alandamasyn anam da,

Alandamasyn balam da.

Mәngilik túrsyn KÓK TUYM,

Babamnan qalghan dalamda!

Týnimenen qobyz keudem jylady,

Aghyl-tegil aghytylyp búlaghy.

Jaghamnan ap, qatal taghdyr súraghy,

Týnimenen qobyz keudem jylady.

Týnimenen qobyz keudem egildi,

Kóz aldyma elestetip menindi.

Qiyal shirkin keyingige shegindi,

Týnimenen qobyz keudem egildi.

Týnimenen kobyz keudem óksidi,

Izdep sonau úmytylghan eskini.

Jýrip jatty jýregimde súrapyl,

Oralmaytyn qayran jyldar kóshkini.

Týnimenen qobyz keudem óksidi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019