Sifrli tenge "jana ekonomika" qúrugha kómektespek
Blokcheyn tehnologiyalary Qazaqstandy jemqorlyqtan barynsha tazartyp shygha alady. Býgin Memleket basshysy budjet qarajatynyng júmsaluyn baqylau ýshin sifrlyq tengeni paydalana otyryp, aqshany tanbalau kilti turaly aityp ótti.
Sifrli tengening eng myqty jeri osy. Programmalanghan token bolghandyqtan aqsha kimnen kimning qolyna ótti, baqylap otyra alamyz. Mysaly, memlekettik tenderlerding barlyghyn sifrli tengege auystyryp, osy tenderlik sifrli tengeni qolma-qol aqsha retinde sheship alu mýmkin bolmaytynday jasap qoygha bolady. Sonda biz tender jenimpazynyng aqshany qalay júmsaghanyn, kimnen tauar alghanyn, kimderge qansha ailyq tólegenin kórip, sodan ýlken BIG Data bazasyn qúraymyz. Dәl osy kezde, memlekettik aqshagha mýmkindiginshe qazaqstandyq tauar alynghandyghyn baqylap, mәjbýrlep otyrugha mýmkindik bar.
Osy arqyly jemqorlyqty atymen joyyp, otandyq bizneske myqty qoldau kórsete almaqpyz. Qazir Últtyq Bank negizgi sharualaryn sәtti ayaqtap, sifrli tengeni júmys rejiymine engizdi. Jospar boyynsha 2025 jyldan bastap sifrli tenge barlyq jerde qoldanyla bastaydy.
Onymen birge, zeynetaqy aktivterin ekonomika mýddeleri ýshin tiyimdi paydalanu tapsyryldy. Búl óte jauapty júmys. Alghashqy transh, 173 milliard tengege 13% kiristilikpen obligasiyalar ornalastyryldy. Odan halyq ta, ekonomika da útpaq. Halyqqa zeynetaqy jinaghynyng joghary tabysy, al ekonomikagha úzaq merzimdi ótimdilik keletin bolady. Últtyq Bank Ýkimetpen birlese otyryp, ekonomikalyq effektisi joghary, bolashaqta jaqsy payda beretin jobalardy irikteydi. Eger kózdelgen 1,5 trillion tengening barlyghyna jaqsy jobalar taba alsaq, ortaq kiristiligi jyldyq 10 payyzdan asqan jaghdayda, biz, bolashaq zeynetkerler, óte jaqsy tabys alatyn bolamyz.
Aybar Oljaevtyng jazbasy
Abai.kz