Qazaqstan Respublikasy
Qarjy ministri
M.T. Takiyevke

DEPUTATTYQ SAUAL

Qúrmetti Mәdy Tókeshúly!

Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy atyna Astana qalasyndaghy bólshek saudamen ainalysatyn bazarlar men sauda ortalyqtarynyng jeke kәsipkerlerinen salyq pen banktik komissiyalardy azaytudy súraghan ótinish kelip týsti.

Óitkeni naryqtaghy qazirgi ekonomikalyq jaghday jeke kәsipkerlerge qiyndyq tughyzyp otyr.

Olardyng aituynsha, kәsipkerlerding basym bóligi salyq tóleuding onaylatylghan rejiymimen júmys isteydi. Búl rejim boyynsha ainalymnan 3% (payyz) salyq tóleydi. Búl kezekte buhgalterlik esep jýrgizbegenimen, kenseni jaldau aqysy, kommunaldyq qyzmet, logistika, júmysshygha tólenetin enbekaqy, taghy da basqa qyzmetterge qaltasynan ketetin shyghyn shash etekten bolyp otyr.

Odan qaldy, әkimdik azyq-týlik baghasyna memlekettik monitoring jýrgizetindikten, marjinaldylyqty óz qalauymen arttyra almaydy.

Kópshiligi nesiye-qaryzgha belshesinen batyp otyr, birazy biznesin óltirmeu amalymen mikroqarjylyq úiymdardan nesie alghan (tólem kýn sayyn tólenedi), sonymen qatar, aidan aigha ózderining qúndy zattaryn lombardqa tapsyrugha mәjbýr bolyp jýr.

Condyqtan azamattardyng kirisine salynatyn 3 payyzdyq salyqty taza paydanyng payyzyna negizdelgen neghúrlym әdil mehanizmge auystyrudy súraydy. Búl tәsil salyq auyrtpalyghyn әdil retteuge kómektesip, ekonomikalyq belsendilikti yntalandyruy mýmkin deydi.

Ekinshi dengeyli bankter qosatyn payzdargha keletin bolsaq, mysaly, kliyent Kaspiy kuarmen (QR) tólem jasau kezinde bank 0,95 % komissiya ústasa, kartamen tólem jasalghan jaghdayda 2,5 %-yn, al Kaspiy rassrochka jәne Kaspiy red boyynsha 10-12 payyz ústalady eken. Eskeru kerek, Kaspiy red pen rassrochkagha tauar alatyn azamattar barshylyq. Sonday-aq, bankten aqsha sheship alu kezinde de onyng +1 %-yn bank ústap qalady. Búghan narazy bolghan kәsipkerler: «Qazaqstan Respublikasyndaghy bankter әrbir tranzaksiyadan bizding paydamyzdyng 3-5 payyzyn alyp otyr. Jalpy alghanda, biz salyqtar men bankterding qyzmeti ýshin 6 payyz tólem jasap kelemiz», - deydi.

Sonymen qatar, jyl basynan bastap salyq salushylar tarapynan qysym sezinip jatqandaryn da aityp jatyr. Sondyqtan kәsipkerlerge burokratiyalyq kedergilerdi azaytudy, әkimshilik prosesterge ketetin shyghyndy azaytudy jәne salyq salushylarmen ózara is-әreketti barynsha azaytu ýshin salyq eseptiligi rәsimderin onaylatu mәselesin qaraudy súraydy.

Eger bólshek saudagha týsip otyrghan salmaqty shúghyl jenildetu sharalary qazirden qabyldanbasa, shaghyn kәsipkerler júmysyn toqtatudyng aldynda túr. Jeke kәsipker retinde enbektenip jatqandardyng kóbisi qazirding ózinde biznesin jaba bastaghan, óitkeni tauyp otyrghan tabysy mardymsyz, kerisinshe shyghyngha úshyrap, nesie men qaryzdyng qamytyn kiyip otyr әri júmyssyzdar qataryn tolyqtyruda. Sәikesinshe, memleket te júmyssyzdyq boyynsha jәrdemaqy tóleuge mәjbýr bolady. Memleket nege eshkimge masyl bolmay, tabysyn ózdiginen tabugha әrkettengen azamattardy búlay sarsangha salady?

Osyghan baylanysty, úsynys:

Bizneske qolayly jaghday tughyzu jәne kәsipkerlerding salyq jýiesine degen senimin nyghaytu ýshin salyq salu prosesterining ashyqtyghyn arttyrugha baghyttalghan sharalardy kýsheytudi úsynamyz. Bizneste de, basqa salalarda da ashyqtyq әri әdildik boluy tiyis.

Ekinshiden, «Viza», «Master kardtyn» ornyna últtyq tólem jýiesin engizu kerek. Qazirgi tanda sheteldik tólem jýiesi júmys istep túrghandyqtan, últtyq ekonomikamyzdaghy qarajat sheteldik jýiege ketip jatyr. Ár tranzaksiyadan shamamen 0,3 payyz ústaghannyng ózinde memleketimizden 50 milliardtan astam qarajat sheteldik jýiege ketude.

Ýshinshiden, shaghyn jәne orta biznes ókilderi memlekettik budjetke jalpy ainalymynan tólep jatqan 3 payyz salyq olargha aitarlyqtay auyrtpalyq salyp túr. Endeshe kәsipkerlerdi qinamay, salyqty 3 payyzdan 2 payyzgha azaytu mәselesin qarastyru qajet.

Tórtinshiden, jyldyq ainalym 20 000 ailyq eseptik kórsetkishten (AEK-ten) asqan kezde biznes subektisi QQS (qosymsha qún salyghyn) tóleushi retinde esepke túruy tiyis. Búl tym tómen soma, sondyqtan QQS (qosymsha qún salyghyn) boyynsha esepke qoy shegin 48 000 AEK-ke deyin kóterudi qayta qarau oryndy dep sanaymyz.

Qúrmetpen,

Jalpyúlttyq sosial- demokratiyalyq partiyasy

fraksiyasynyng deputattary:

N. Áuesbaev

A. Raqymjanov

A. Saghandyqova

N. Saylaubay

Abai.kz