Adamnyng bolmysyn tanyp boldyq pa?
(Abay, Shәkәrimning adamtanu ilimine taldama)
Jan jәne ruh degen ne, aqyl qaydan? Diplom degeniniz qos-qostan, biraq ózindi ózing tanugha kelgende bilimimiz tayaz, oghan shorqaqpyz. Diplomy joq Abay, Shәkәrimning shanyna da ilese almaymyz. Óitkeni, ruhany ilim kózden tasada, dýnieauy ghylymdar kólenkesinde qaldy (ony izdep, qajetsinip jatqanymyz shamaly). Sondyqtan janaghy basty ýsh úghymdy úlylar tanymy boyynsha barlap, jadymyzda janghyrtu – basy artyq sharua bola qoymas degen oidamyn.
Adam balasy eki nәrsemenen: biri – jan, biri – tәn (Abay). Jan – Jaratqan qúdiretting bir bólshegi (quaty, núry), al tәn onyng túraghy. Qarapayym týrde aitqanda, jan degen – Kýn sәulesi siyaqty barshagha (shópke, malgha, qúsqa, adamgha t.b. tirshilikke) ortaq quat.
Jan – Jaratushy qúdiretting zәredey bólshegi, demek, ol – mәngilik. Búl Shәkәrimning «Ýsh anyq» atty enbeginde anyqtalghan aqiqat. Kóptegen dәlel-dәiektermen bekitilgen. Jә, ony moyyndau, oghan nanu adamgha ne ýshin kerek? Oghan ghúlama: «Ólgen songhy jan ómirine nana almay, újdan eki ómirge birdey kerek tayanysh ekenine nana almaghan kisining jýregin eshbir ghylym, óner, eshbir jol, zang tazarta almaydy. Eger bir adam jannyng ólgen songhy ómiri men újdan sonyng azyghy ekenine әbden nansa, onyng jýregin esh nәrse qarayta almaydy», – dep jauap beredi. Sóitip, «men – janmyn!» dep nanyp ómir sýru – arly adam boludyn, jýrek tazalyghynyng kepili eken.
Jan kópqyrly, kýrdeli nәrse. Jan men dene ekeuin biriktirip, qosyp jarastyryp túrghan ortaq nәrse bar ma? Onday nәrse bar bolsa, onyng sipaty qaysy? Álemdik filosofiya sheshe almaghan mәselening biri osy.
Birden aitayyq, búl mәselening sheshui – «ruh» úghymyna tireledi. Jan – basqy quat, onyng kiygen kiyimi, oranghan qabyghy siyaqty ekinshi quat ta bar (әitpese tirshilik iyeleri san aluan týrge bóline almas edi). Adamda bar sol quattyng aty – ruh. «Jan әr týrge týsedi – deydi Shәkәrim atalghan enbeginde, – Mәselen, instinkt – sezimdi jan, soznanie – angharlyq jan, mysli – oilaytyn jan, um – aqyldy jan degendey әr týrli qasiyetteri bolady». Jan mәngilik desek te, әr týrge týsip otyrady eken. Mine, osy ózgermeli hәm әr týrli qasiyetteri bar quatty «ruh» deymiz.
Múny Shәkәrim «Jaralys basy – qozghalys» óleninde bylay úqtyrady:
Maghynasyn anyq bile almay,
«Ruh» – degen sózdi «jan» deydi.
Osydan jaman әure joq.
Kórdiniz be, jan men ruh eki bólek quat! (múny býgingi tanda ghylym da rastap otyr). Biraq, jan men ruhty aiyra almay din, meyli, filosofiya ókilderi deyik, kóp adasty. Jan men ruh – bir nәrse, bir quat dep.
Sonymen, «ruh» úghymynyng anyqtamasy: ol – kýlli adamgershilik qasiyetting qaynar kózi. Abaydyn: «Jan quaty degen quat – bek kóp nәrse» deytini, adam balasyna tәn barsha kategoriyalar: sana, aqyl (bilim), es, týisik, ar, úyat, namys, sezim (hauas), qayrat, jiger bәri-bәri ruhtan payda bolady. Mәselen, sanaly, esti, aqyldy, arly, namysty, jigerli degen ruhy kýshti adamnyng sipaty retinde qoldanylady. Jasandy intellekt (jasandy sana) qarqyn aldy qazir, biraq onyng adam dengeyine jetui, ol siyaqty ruhty boluy mýmkin emes. «Boldyramyz» degen bos sóz.
Endi aqyl úghymyn tekteyik. «Kók túman – aldyndaghy keler zaman» (1896) óleninde Abay:
Aqyl men jan – men ózim, tәn – meniki,
«Meni» men «menikinin» maghynasy – eki.
«Men» ólmekke taghdyr joq әuel bastan,
«Meniki» ólse ólsin, oghan beki, – demey me. Aqyl men jan qosaqtalghan. Onyng sebebi, aqyl da – ózgeler siyaqty ruhtan tuady. «Aqyl men jan» nemese «ruh pen jan» deniz, prinsipti ózgeshelik joq. Abay sózining syry, mine, osylay tәpsirlense qúba-qúp.
Aqyl degenimiz – jan men tәndi baylanystyrushy qúral. Adamnyn, annyng da, jaqsynyn, jamannyng da sýiengeni – aqyl. Ol jan qúmaryn jaqtasa núrly, zattyq әlemge bas úrsa, onda suyq (kemeldik pen pendelikting aiyrmasy osy arada). Jaratushy IYemiz ghalamnyng tozanyna sheyin ghylym-qúdiretpen jaratqan. Mine, sol ghylymdy úghyp ýiretetin qúral da – aqyl.
Aqyl úghymyna Shәkәrim «Tura jolda qayghy túrmas», «Adamnyng erki qayda?», «Aqyldyng jauaby», «Aqyl degen ólsheusiz bir jaryq núr» degen ólenderin arnaghan. Songhysynda:
Aqyl degen ólsheusiz bir jaryq núr,
Sol núrdy tәn qamy ýshin jan júmsap jýr.
Taghdyrdyng qiyn, syrly siqyrymen
Jan tәnge, aqyl jangha matauly túr, - deydi. Zeyin sala oqiyq: aqyldyng sipaty – «ólsheusiz bir jaryq núr» eken. Mine, búl – janalyq! Nege deseniz, ólsheusiz tek jan men ruh, minsiz de osy ekeuitúghyn. Endi aqyl da ólsheusiz delinip otyr. Osydan adamgha haqiqatty tanu mýmkindigi berilgen degen tyng týsinik tuady. Ghúlama: «Shyn taza aqyldyng tappas zaty joq» deydi («Tirshilik, jan turaly» óleni). Osylaysha aqyl men ruhtyng tegi, zaty bir ekendigi anyqtalyp otyr! Naghyz sensasiyalyq oi-payym!
Oghan «Jaralys basy – qozghalys» óleninde berilgen týsinik mynau:
Ruh degen minsiz taza aqyl,
Minsizding isi shyn maqúl.
Ayuandaghy aqyl ol emes,
Az ghana sezim, az taqyl.
Qúranyndy oqy, nanbasan.
Aqyl nelikten «ólsheusiz bir jaryq núr» ekenin endi bildik. Ol tazarghan jaghdayda ruhpen ten. Ásili, «ruh» degen minsiz taza aqyl degen – Shәkәrim janalyghy. Kant, Gegeli, Shopengauer syndy әigili filosoftar qol jetkize almaghan ghylymy anyqtama.
Ayuanda, tipti shópte de aqyl, sezim bar, biraq ol «ruh» emes eken. Nege? Sebebi, әu bastan óte әlsiz, az ghana quat. Ony zoraytu mýmkindigi adamnan ózgede joq. Endeshe adamnyng bәri ruhty ma? Joq, olay emes eken. Kimde kim aqylyn tek tәnge (toyymsyz nәpsige) baylasa, mal, maqtangha bola jany eskerusiz qalsa, sol adam ruhsyz. Shәkәrim sózinshe:
Nәpsi der ruhsyz jandardy,
Meyli adam, meyli andardy.
Ýstirtin qarap úqpaydy,
Qay molda múny anghardy?
Mәnisin bilmey shatasqan.
Reti kelgen song aitqan jón, 1924-1926 jj. adamzat qauymyn alghash ret jappay qúdaysyzdyq jaylady. Dәstýrli qogham tolyq kýiredi. Kóp úzamay-aq, san aluan katastrofa tóbe kórsetti. Shәkәrim «jan men ruh bir dep kýnkildegen» dinshi men «jan joq» dep jar salghan pәnshige (ateist ghalym) qatty shýilikti. «Jaralys basy – qozghalys» degen ghajap tuyndysyn:
Taza aqyl aqty barlaydy,
Dәlelsiz sózdi almaydy.
Tanityn jangha kez bolsa,
Haqiqat jerde qalmaydy,
Jalghangha satpas shynyndy, – dep týiindeydi. Sebebi, janaghy «Qúday joq» degen adasqandyqty kóre bildi.
Sóitip, dәlelsiz sózge sengen, kózin shel basqan aqyl – ruh emes. Qayta ruhqa qarsy kýsh. Oghan aldanba! Ghúlamanyng jan aiqayy, artqygha jetkizbek sabaghy da osy.
Sabyr etsenizder, býgingi qazaq qoghamy ahualyna da toqtalayyn. Bilimsiz adam qalmaghan siyaqty, biraq, biraq... ishki jan sarayymyz agharyp, ruhymyz bayydy ma? Abay, Shәkәrim kórgen qazaq ózgerdi me? Búlay dep maqtana almaymyz. Óitkeni, Shәkәrim:
Adal enbek, aq peyil, meyirim joq –
Osy bolar taza aqyl óldi demek, – dep eskertken, yaghny taza aqyl (ruh) ólgen ahual sol qalpynda.
Enseni tiktey almay, batpaqtap qalsaq, oghan sebepter kóp, әriyne. Sonyng biri – Batysqa tabynu, bas-kóz joq elikteu, «hu» dep aidynyna qoyyp ketu.
Batys órkeniyetining kýshti de osal jaqtary qaysy?
Abay oqyghan avtordyng biri – aghylshyn ghalymy Gerbert Spenser (1820-1903) ózining «Vospitanie umstvennoe, nravstvennoe y fizicheskoe» atty enbeginde bylay dep jazady: «Ghylym túrmys pen tәrbiyening ghana negizi emes, barlyq ónerdin, onyng ishinde tipti skuliptura, suret, muzyka men poeziyanyng da tiregi bola alady». Osy pikirine kóp dәlelder alghan. Sonyng biri mynau: «Getening ómirimen tanys әr kisi, onyng boyynda aqyn men ghylym adamynyng kýshi jaghynan teng dәrejede ekenin ózi kóredi. Olay bolsa, ghylym poeziyany tómendetpeydi, tek asqaqtatady» («Abay» jurnaly. -1996. - №1. -55-65 b. ). Kórdiniz be, avtor Geteni aqyn ghana emes, «ghylym adamy» dep jar salghan (Abay, Shәkәrimdi «ghalym» dep әspettey aldyq pa? Áriyne, joq).
Sóitip, Europany Europa qylghan – ghylymnyng qúdireti. «Qayta órleu» dәuirinen beride, әsirese, 19-ghasyrda qaryshtaghany sonshalyqty, ghylym shyn mәninde jalpyadamzattyq damudyng «lokomotiyvi» boldy.
Medaliding ekinshi jaghy, yaky zattyq qaryshtaudyng zalaldy jaghy – dýniyege bas kózimen qarau, ruhany ilim tynysyn taryltu edi. Tәnirini sheksiz es-aqyl («beskonechnyy razum» nemese «chistyy razum») deuden asa almaghan Europa filosofiyasyn Abay, Shәkәrim, sóz joq, tanyp-bilip otyrdy. Biraq mensinbedi. «Búl әlemdegi barlyq nәrsening bәri ózdiginen jaralyp jatyr, ony bylay qylayyn dep jaratqan iyesi joq, hәm ólgen song tiriletin jan joq» (Shәkәrim) degen materialistik ilim (onan «din-apiyn» degen úghym tuatyny ekibastan belgili) Batysta әli de tiri.
Batysqa tabynu opa bermesine sebep, mine, osy – ruhsyzdyq.
Bizding qazaq – azialyq, shyghys halqynyng biri. Álimsaqtan últymyz nәr alghan Shyghys nesimen myqty? Shýbәsiz, imandylyq tәrbiyesimen. Qalyng júrt Qúdaydan qorqady, Onyng barlyghyna qaltqysyz senedi (búdan artyq tәrbie tiregi bola ma?).
Qazirgi tanda altyn tamyr birte-birte alystap baramyz. Oghan kinәli din emes, dindi ústanushylar. Songhylargha bola, dindi oiynshyq qyludan, tәrki etuden jaman әure joq. Din – Jaratqan IYemen baylanys. Ol joq jerde jan quaty «deneni quandyrmaq» dengeyinen asa almay, әlemdi meyirim, mahabbat emes, jekkórushilik pen qatigezdik biylep-tósteri sózsiz. Dana Abay: «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez!» dese, shәkirti Shәkәrim búl iydeyany:
Jýregi taza adamdar,
Zúlymdyqtan amandar,
Áuliyeden kem emes! – dep úqtyrady.
Sonymen, toqsan auyz sózden týier týiin mynau: jastarymyz Batystan ghylym-bilim ýirense, Shyghystan iman tazalyghyna úiysa bek dúrys. Óitkeni, jan men tәn qalauy – ilgerileuding qos qanaty. Danyshpan Abay «eki jaqqa ýnilip» izdep tapqan strategiyalyq baghyt ta, sonday-aq:
Adasyp alandama jol taba almay,
Berirek týzu jolgha shyq qamalmay, – deuimen qalyng eli, qazaghyna qaqsap aitqan týzu jol da osy bolyp tabylady!
Qazaqtyng qos alyby býtindegen adamtanu ilimine qysqasha sholuymnan shyghar qorytyndy: zattyq jәne ruhany bilimder teng emes. Songhysy uaqytqa kónbeydi, «myng jylda da dәmi ketpes» (Maghjan). Konfusiy, Shekspiyr, Getening múralary kónerdi, eskirdi me? Qaydaghy?! Abay, Shәkәrimning múrasy olardan nesi kem? Alayda olardy zertteu, nasihattau kemshin, nashar, dengeyi sovettik dәuirmen salystyrugha da kelmeydi. Ol ol ma, janarghan pәle-jalagha («Qazaqty synap qorlapty», «Ol – orystyng jobasy», «Týpnúsqasy joq dýniyege senbeymiz», «Abay sózi aktualdy emes, eskirdi, tozdy» t.b.) úryndyq. Soraqy qiqarlyq degenine jetti, oghan etimiz ýirenip, tang qalmaytyn boldyq. Úly túlghagha qara kýieni jagha salu erikkenning ermegi sekildi. Bilmey túryp, bilem dep búlghaqtau – úrdajyq, menmen, ózimshil, tәkәppar pendening tirligi. Búl Qúranda sógilgen qylyq ekenin de eskerte otyrayyn.
Asan Omarov,
týsindirushi
Abai.kz