KSRO biyligi Ortalyq Aziya últtaryn últtyq әlipby qalyptasyruyna alystan oilastyrghan tosqauyl qoya bildi.

Birinshisi – eki ret әlipby auystyrtty. Ekinshisi – týrki tiline mýldem qabyspaytyn slavyandyq-latyndyq jazu jәne sóileu ýrdisin kýshpen ornyqtyryp, jalghan baghytta ghylymiy-lingvistikalyq zertteuler jasaugha mәjbýrledi.

Sonyng nәtiyjesinde ózbek pen qazaq tili týrki singormonizminen ajyrady. NG dybysyn aita almaytyn qara kózder qatary kóbeyip, ATANG – ATAN, APANG – APAN bolghan kýige úshyradyq. Mysaly ana tilimizde orún deuding ornyna oryn dep jazatyn boldyq.

Sonymen qazaq tilinde erindik týrki singormonizmi jazuda eskerilmeytindikten erindik júrnaqtar men jalghaular kózden búlbúl úshty.

Jәne qazaq tiline zorlyqpen sóz basy men sonynda eki-ýsh dauyssyz qatar jazylyp әm oqylatyn dәstýr ornyqty. Oghan arnalghan ereje shygharylyp, dauyssyz y men u birde dauysty, birde dauyssyz deytin orys tilining sóileu erekshiligi berik engizildi. Tirkespeytin dauysty men dauyssyz tirkesip qoldanylatyn boldy. Mysaly: garaj, griym, gazet, donor t.b.

Latyn jazuynyng ýsh núsqasy birinen keyin biri úsynylghan sәtte bylayghy júrttyng bәri endi yu men ya-ny endi qalay jazamyz degen anysta sóz qozghay bastady.

Bizding aitpaghymyz búrynnan bar donor men janadan engen doner, dron sózderi engen shaqta terminshiler arasynda dau-damay tuyndady. Tilimizde negizinen DON degen tirkesim joq, tek DÓNG týrindegi dybystyq qoldanylys bar. Donnyng joqtyghyn eshkim elep eskermey, DÓNÓR jәne DÝRÓN deuding oryssha jazyluynyng jalyna jabysyp kelemiz.

Osy tirlikten arylu ýshin tilshilerding tarapynan 28 tól dybystarymyzgha negizdelgen kirme sóz qabyldauda týrki erin ýndestigin qalypyna keltiretin kezi kelgen siyaqty. Qazaq jazuyna jasalghan Kenestik qastandyqtan qútyludyng jolyn kirme sózderdi qabyldauda el-júrt bolyp izdestireyik.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz