Qadirli ruhtas bauyrlar!

Búdan búryn habarlanghanday 2013 jyldyng 23-shi qarashasynda, Almatyda «Halyq ókilderining qúryltayy» ótpek. Oghan halqymyzdyng eldik, últtyq mýddege tamyr jibergen azamattary, belgili qogham qayratkerleri, jalpy elimizding bolashaghyna jany auyratyn adamdar qatysady.

Býgingi kezende biylikting nemqúrayly qarauynyng nәtiyjesinde sayasat pen ekonomika salasynda da, ruhany salada da kóptegen mәseleler, týidek-týidegimen algha shyqty. Osy problemalar tónireginde oy tolghap, keleli kezdesu jasaudyng qajettigi tuyndap otyr.

Keybir mәselelerge qysqasha toqtalyp óter bolsaq jәne últty últ etip ústaytyn quattyng negizgisi til ekenin eskersek, onda búl mәsele  kýni býginge deyin óz sheshimin tapqan joq. 1989 jyly Ata zanymyz boyynsha  Qazaqstandaghy memlekettik til – qazaq tili bolyp bekitildi. Sodan beri 24 jyl uaqyt ótse de, memlekettik til memlekettik biylikting tiline ainala almady.

Juyrda Respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy atynan til janashyrlary men últ ziyalylary biylik basyndaghylargha arnap «Memlekettik tilding múnly hali» (28.08.2013j.)  atty mәlimdeme jariyalady. Qysqasha ghana ýzindi keltirer bolsaq, onda mynaday talaptar bar:

Qadirli ruhtas bauyrlar!

Búdan búryn habarlanghanday 2013 jyldyng 23-shi qarashasynda, Almatyda «Halyq ókilderining qúryltayy» ótpek. Oghan halqymyzdyng eldik, últtyq mýddege tamyr jibergen azamattary, belgili qogham qayratkerleri, jalpy elimizding bolashaghyna jany auyratyn adamdar qatysady.

Býgingi kezende biylikting nemqúrayly qarauynyng nәtiyjesinde sayasat pen ekonomika salasynda da, ruhany salada da kóptegen mәseleler, týidek-týidegimen algha shyqty. Osy problemalar tónireginde oy tolghap, keleli kezdesu jasaudyng qajettigi tuyndap otyr.

Keybir mәselelerge qysqasha toqtalyp óter bolsaq jәne últty últ etip ústaytyn quattyng negizgisi til ekenin eskersek, onda búl mәsele  kýni býginge deyin óz sheshimin tapqan joq. 1989 jyly Ata zanymyz boyynsha  Qazaqstandaghy memlekettik til – qazaq tili bolyp bekitildi. Sodan beri 24 jyl uaqyt ótse de, memlekettik til memlekettik biylikting tiline ainala almady.

Juyrda Respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysy atynan til janashyrlary men últ ziyalylary biylik basyndaghylargha arnap «Memlekettik tilding múnly hali» (28.08.2013j.)  atty mәlimdeme jariyalady. Qysqasha ghana ýzindi keltirer bolsaq, onda mynaday talaptar bar:

«Elbasynyng ózinen bastap memlekettik lauazymdy qyzmet iyeleri barlyq otandyq, sheteldik resmy kezdesulerde, negizinen, memlekettik tilde sóileuge mindettelip, respublika kólemindegi manyzdy is-sharalar memlekettik tilde jýrgizilsin. Respublika ministrlikteri, memlekettik organdar, departament, basqarmalardyng is-qaghazdary tolyqtay memlekettik tilge kóshirilui kerek. Memlekettik tildi bilmeytinder ilespe audarma qyzmetin paydalanatyn bolsyn. Memlekettik tildi moyyndamaytyndar, ony oqyp, ýirenuge tyryspaytyndar – memlekettik qyzmetke alynbasyn;

Qazaqstan Parlamenti «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldap, zang negizinde memlekettik tilding týbegeyli negizderin kýsheytip, zang talaptary oryndalmaghan jaghdaygha qatysty jauapkershilikti naqty belgileui qajet;

Mәdeniyet jәne aqparat ministirligining bir bólimshesi retinde ghana Til komiyteti qyzmet etip keledi. Turasyn aitsaq, ministrlik ayasyndaghy komiytetting qúzyry qordalanyp qalghan Memlekettik til problemalaryn sheshuge mýlde dәrmensiz. Sondyqtan Memlekettik Til agenttigin qúrudy úsynamyz;

Negizin «amerikandyq últtan» alatyn «Qazaqstandyq últ» sayasaty Qazaqstan halqy Assambleyasy  doktrinasynan alynyp tastalynghanmen, qoghamgha synalay endirilip jatyr. «Qazaqstandyq últ» sayasaty qoghamdyq úiymdar men ziyaly qauymnyng jiti nazarynda bolghandyqtan, búl iske qayta bet búru,  halyqtyng zor qarsylyghyn tudyratynyn biylikting esine salamyz...».

Qazaqstan jer kólemi jaghynan әlem boyynsha 9-shy orynda dep maqtanamyz. Biraq, adamzat tarihynda 50 jylda 752 ret yadrolyq jarylysty basynan ótkizgen tek qazaq jeri shyghar... Oghan «Bayqonyrdan» jyl sayyn  úshatyn Protondardan tógiletin geptildy, Reseyding 7 әskeriy-synaq poligondarynda bolatyn synaqtardy qosynyz.

Yadrolyq jarylystardyng zardapty saldary az bolghanday jәne Chernobolidi, Fokusimany kórip otyryp, atom elektr stansiyasyn salmaqshymyz. Álem elderi bas tartyp otyrghan yadrolyq qaldyqtar men otynnyng qoymasyn da óz jerimizge әkeluge kelisim berdik. Osynyng bәri qazaq jerine, Qazaqstan halqyna ýlken qauip әkelmesine kim kepildik beredi?

Sonday-aq qazaq jerin qytay memleketine jalgha beru mәselesi de jәne ol elden ondaghan milliard dollar qaryz alghanymyzdy eskersek, eldi alandatatyn kókeytesti mәseleler jetkilikti ekeni dausyz.

Áli kýnge deyin syrtqa shiykizat shygharugha tәueldi bolyp kele jatqan elimiz otandyq ónim óndiru mәselesin sheshe alghan joq. Onyng bir sebebi eldi jaylaghan jemqorlyq bolsa, ekinshi zor qauip – Kedendik odaq.

Kedendik odaq tek ekonomikalyq maqsatta qúrylyp, odan elimiz payda tauyp jatsa әngime basqasha bolar edi. Ókinishke qaray Qazaqstan Kedendik odaqqa kiruden tek zardap shegumen keledi. Atap aitsaq, odaqqa kiru nәtiyjesinde janar-jaghar may baghasy qymbattady. Ol halyq tútynatyn tauarlardyn, kommunaldyq qyzmetting baghasynyng sharyqtauyna da jol ashty.

Qazir Resey men Belorussiyadan keletin import kólemi artyp, Qazaqstannan shyghatyn tauar kólemi kemip barady. Qazaqstandyq sharualar ne sýt, ne et ónimderin sata almay otyr. Bir sózben aitqanda Kedendik odaq  Qazaqstannyng ekonomikasyna, biznesining damuyna, halyqtyng әleumettik jaghdayynyng jaqsaruyna orasan zor kesirin tiygizude.

Al bolashaq Euraziyalyq odaq Qazaqstan tәuelsizdigine, onyng jer aumaghynyng tútastyghyna qauip tóndiretini turaly halyqtyng alandaushylyghy zandy dep oilaymyz.

Respublikamyzdaghy halyq sanyn arttyrudyng negizgi bir joly – shet eldegi qandastarymyzdy tughan Otanyna shaqyru edi. Ókinishke qaray, búl asa manyzdy mәsele jarty jolda toqtap qaldy.

Qazirgi kezende barshamyzdy ýlken syn kýtip túr. Qazaqstan memleketining erteni jәne jas úrpaqtyng bolashaghy әrqaysymyzdy beyjay qaldyrmauy tiyis. Últymyzdyng tili men jerinin, últtyq mýddemiz ben ekonomikamyzdyn, halyq densaulyghynyng ertengi taghdyry tarazygha týsip otyrghan uaqytta әr adam óz  jauapkershiligin sezinui qajet.

Úiysqan últqa, birikken elge, sayasy jәne ruhany kýshke ainalu jolynda barshanyzdy bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, aqyldasugha, syrlasugha shaqyramyz.

Juyrda men «Shyndyghyn joghaltyp alghandar men últtyq mýddeden boyyn aulaq salghandar turaly» әrbir qazaq biluge tiyisti jana ústanym jariyaladym. Osy ústanymdy negizge alghan jaghdayda ghana shyndyq túghyryna bet búrugha mýmkindik tabarymyz aiqyn. Ol ústanym mynau:

Últty alyp shyghu ýshin ruhsyzdyq qarmaqtan,

Men ústanym úsynamyn túratyn qos tarmaqtan:

Meyli, aqyn, jazushy ma, meyli, ýlken ghalym ba?

Sayasatker bolsyn tipti, biyligi bar qolynda.

Kәsipker de bolsyn meyli, daryn jekken qaryngha,

Meyli, sazger, әnshi bolsyn, jýrgen óner jolynda.

Álde ústaz, әlde úshqysh, kim bolsa da bәri bir,

Barlyq kәsip, mamandyqqa búl talaptyng mәni bir.

Erteli-kesh tek biylikti maqtan túta otyryp,

Kóp gazettin, telearnanyng aitatyny ótirik.

Qanshama júrt sondyqtan da ótirikke nanady,

Keybireuler qyzmeti ýshin satqyndyqqa barady.

Kim aiyrma salsa jii isi menen sózine, –

Eki jýzdi, әri alayaq pende onyng ózi de!

EGER ADAM JOYYP ALSA JÝREGINING ShYNDYGhYN,

Ruh quatyn sezinbese adal, әdil múndynyn,

Elge qajet paydaly oilar jýrgenimen miynda,

Shyndyghy ólse, bitti, isi baghalanar tiyngha!

Talay túlgha qúnsyzdanyp TJ bolghan uaqytta,

Shyndyghy ólgen sorlylardan qashar naghyz baqyt ta.

Tipti, ol adam ataq-danqqa toltyrsa da qoyynyn,

ELDIK, ÚLTTYQ MÝDDELERDEN AULAQ SALSA MOYYNYN,

Toqtatugha tyryssa da pendegerlik qúlqynyn,
Shynshyl ruhty jәne adal perzenti emes últynyn!..

.......................................................................................

Shyndyq keyde qalyng «arpa ishindegi bir biday»,

Nege әdildik kýresinde júrttyng kóbi «Tympibay?»

Últsyzdyqqa kim shyn minez kórsetpese qyrghiday,

Ondaylardyng býgingi aty – Yrbikýl men Jyrbibay!

Qúrmetpen,

Múhtar ShAHANOV,

«Tәuelsizdikti qorghau» jәne

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalystarynyng tóraghasy

Abai.kz